Korteriühistu Abi

Kü surub peale korteriomanikele laenu summas 3 000 000.- EEk. Kas nii suuremahulist renoveerimist saab otsustada häälteenamuse alusel? Korteriomandiseadus ütleb: Ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada käesoleva seaduse § 15 lõike 3 kohaselt (Kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. ) ega nõuda käesoleva seaduse § 15 lõike 5 järgi (Korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. ). Nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud määra.
Paragrahv 13 lg 3 : Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.

Mis arvate?

Esiteks korteriühistu see oletegi ju teie ise. Kõik korteriomanikud kokku moodustavad korteriühistu.
Teiseks kõik sellised asjad nagu renoveerimis ja suuremahulised remonttööd (va avariitööd), kõik küsimused mis puudutavad raha, sealhulgas ka pangalaenu võtmine, otsustab korteriühistus üldkoosolek. Ja üldkoosoleku otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

sungirl, kui viivitate renoveerimiseks laenu võtmise otsusega veel aastakese, siis peate võtma veelgi suurema laenu. Kui laenu ei võta, peate raha kohe välja käima , kui muidugi tahate üldse maja korda teha. Laenuga koos käivad küll ka intressid, kuid tagasimakse annab hajutada 15-20 aasta peale ja laenu ei seota korteriga, vaid see võetakse kaasomandi korrastamiseks. Isiklikult olen veendunud, et ilma laenuta tänapäeval enam ei saa, kui tahetakse midagi korralikult teha. Siitsealt kõpitseda ehk saab, igal aastal natuke, ja nii see raha ära kulubki.

Kui KÜ on Tallinnas , siis tuleks see laen enne 01 maid võtta.Tallinna linn toetab intresse SEB 2000000 krooniga ja Hansapank 1000000 kr.Kes ees see mees.Paljud ei taha seda laenu tõesti,Kuid mida rohkem me venitame seda rohkem maja laguneb.Oleneb mida te teha tahate.Siin ühes KÜ-s juhatuse poolt planeeritav töö esmalt taha san.rem. trepikojas, trepiastmed plaatida. ja siis nad hiljem otsustavad mida teha.Kuid , et torustik on halvas olukorras see neid ei huvita.Nii, et peate ise otsustama mida te majas teete.Maja esine ja teguneplats on täielikult räämas.Asfalt lagunenud , suured augud.Pead vaatama , et ei kukuks pikkali. Kuigi linn toetab seda kõike 70%. Ka maja fasaad annab soovida.

Erinevalt Tallinnast mujal Eestis vist küll kusagil omavalitsused intressitoetust ei maksa. Meie peame kõik ise kinni maksma. Lähed vallast küsima, et kas neid remonttöid vald ka kuidagi toetab, siis ütlevad sealsed, enamasti oma majades elavad ametnikud, et miks peaks omavalitsus ühistuid toetama, et siis peaks ka eraomanikke toetama. Vot sellised lood. Nii et Tallinn saab oma maajd ikka korda, ülejäänud Eestimaa on vähemolulne.

Mida arvata pikaajalise laenu võtmise vajadusest , pidades silmas hoone kasutusiga . Hoonel vanust 42 aastat ,seinad silikaltsiidplokist , ühtegi soojustamis ja renoveerimistööd ei ole seni tehtud . Kogu maja korda tegemiseks oleks vaja ligikaudu kolme miljoni krooni suurust laenu . Võtta laenu 20 aastaks on väga pikk aeg , pidades silmas nõukaaegsete ehitiste kasutusiga , tekib tahes tahtmata küsimus , kas ei oleks õigem hakata lammutama ja mõelda uue ehitamise peale .

No ma arvan, et ühistul uue maja ehitamine tuleb kümneid kordi kallim kui vana renoveerimine. Jutud sellest, et näiteks Mustamäe majad on juba 50 aastat vanad ja kukuvad kokku, on natuke utreeritud. Elamute eluiga, kui need on korda tehtud on umbes sama palju veel.

Toetan selles osas Sirtsu, et on hea kui omavalitsus toetab ühistuid mingil määral. Paraku on Tallinn üks väheseid hetkel, kes seda teeb. Samas on praegu soodusaeg renoveerimiseks ja võib olla isegi juba möödas. Ehitusmaterjalide hinnad on tõusul ja jätkavad seda. Ehitajad ka enam alapakkumisi ei tee.
Samas iga renoveerimine ju tõstab maja väärtust ja pikendab eluiga. Praegu on suure osa laenude võtmise taga ka küttekulude vähendamine. Valik on ju teie, kas korjate 10 aastat raha ja siis selgub, et selle raha eest enam niipalju töid teha ei saa või võtate laenu ja elate edasi korda tehtud majas ning makstate selle eest 10 - 20 aastat. Mina eelistaks viimast varianti ja kui enam ei soovi siis müün korteri maha ja lähen mujale

susanna kirjutas: ühtegi soojustamis ja renoveerimistööd ei ole seni tehtud . Kogu maja korda tegemiseks oleks vaja ligikaudu kolme miljoni krooni suurust laenu

Kas on kindel, et kõik need tööd, mida selle raha eest tahetakse teha, on tõesti vajalikud? Kui leiate, et teile käib see üle jõu, peate oma murest rääkima.

susanna kirjutas:Võtta laenu 20 aastaks on väga pikk aeg , pidades silmas nõukaaegsete ehitiste kasutusiga , tekib tahes tahtmata küsimus , kas ei oleks õigem hakata lammutama ja mõelda uue ehitamise peale .

Vaadake ise, kui raske oli ühe nõukaaegse paneelmaja lammutamine.
Paneelmaja lammutamine.
Selle maja tegelik tugevus oli üllatus kõigile.

Mul on laenuvõtmisega ühistus niisugune kogemus - Kõige pealt tegime energia auditi,siis tegime projektid ning võtsime pangast elamu soojustamiseks laenu ja tulemused on nii et meie maksame enamvähem sama palju laenu tagasimakseks kui palju maksab soojustamata samasugune kõrvalmaja kütte eest rohkem s.o aastas,lisaks meil tekkis olukord kus otsa korterid läksid soojaks ja lisaradikad tulid poole peale keerata.
Mina arvan laenu võtmine vajalik kui te kasutate laenatud raha mõistuspäraselt elamu renoveerimisel