Elamu katus ja otsaseinad

[kruhno]

Tere
Korteriühistu tahab võtta 10-15 aastaks pangalaenu, et vahetada katus ja soojustada otsaseinad.
Minu 3-toaline korter asub 80ndatel ehitatud elamus, keskmises trepikojas, esimesel korrusel. Korterisse lõunapäikest ei paista. Akende all maja vahetus läheduses kasvab suur ja haraline lehtpuu. Trepikodade ühe külje välisuksed on vahetatud, teised on vanad. Vanu uksi ümbritsev sein on klaasruutudest. Vanade uste vahetamiseks ja külgnevate klaasseinte soojustamiseks laenurahast ei jätku. Kütteperioodil on toatemp seni olnud normaalne, muul ajal vaid 17-19 kraadi, jahe ja niiske.
Minu korteri aastaseks laenu tagasimakseks saab eeldatavasti olema ca 5000 krooni. Niisiis kulutan 10 aastaga ca 50000 krooni. Katusevahetus ja otsaseinte soojustamine mõjutab minu korterit kõige vähem, aga maksma pean samadel põhimõtetel, kui teised. See tekitab ebaõigluse tunde, sest maksan nagu surnud hobust. Kas keegi on sama probleemiga kokku puutunud?

[ergon]

Väheneb üldine soojakadu ja selle võrra on väiksem korterite vahel jagatav küttearve. Kaas(ühis)omandis olevate esemete (katus, fassaad, otsaseinad, kõik torustikud, trepikojad ja uksed jne) hooldamine ja remont jagatakse ühistu liikmete vahel kas ruutmeetri või elanike arvu järgi (sõltub põhikirjast).

[elly]

üldine soojakadu võib väheneda, kuid arvestades seda, palju kulutakse seinte soojendamiseks, rahaline efekt on nullilähedane.
Kui aga sellist asja on soovinud enamus inimesi, nii ongi, et sa lihtsalt peab maksma. Võib kohtuteed minna, kuid vaidluse lahendamine sinu kasuks on ju küsimärgi all. Riskida muidugi võib. Las nemad tõestavad, et see kulu on elamule hädavajalik. Kui tõestada ei suuda, siis sina peaksid asja võitma.
Kõige kergem variant on müüa see korter maha ja osta sellises majas, kus see töö on juba tehtud ja ka kinni makstud.

[ergon]

Meie energiaaudit selgitas välja, et katuse soojustamine tasub ära ennast 8 aastaga. Kogu elamu välissein ja sokkel ca 25 aastat. Kuna kütte hind tõuseb on tasuvusaeg lühem. Rääkimata visuaalsest ja esteetilisest pooles, mille mõju korterihinnale on väga suur!

Ehk nullilähedaseks efektiks on seda raske pidada ega neid kohustusi niisama ei võeta, ikka selleks, et kulusi kokku hoida.

[kruhno]

Aitäh tagasiside eest.

[sirts]

See mõttemall tuleks maha jätta, et ma ei ela otsakorteris, mul pole otsaseinte soojustamisest mingit kasu. Teine ütleb jälle, et ma elan esimesel korrusel, mul pole katust vaja. Kolmas leiab veel midagi, mille pärast nuriseda. Lõpptulemus - majasa ei tehtagi midagi!
Maja on tervik, ühine kodu, ühisvara ja seda majandatakse üheskoos. Omanik saab teistpidi kasu tagasi, kui soovib korterit müüa. Hinnal on ikka vahe, kas osta korter lagunevas majas, kus miskit pole tehtud, või korras majas, kuhu on igal õhtul pärast tööd kena minna ja tunda, et oled kodus.

[Valge]

omanikud arvavad, et nede omand on vaid nende korter, kuid korter ei püsi üksi püsti.
Kõik mis puudtab energiasäästu on ikka iga omaniku panus majasse.

[karmen]

endal praegu sama mure, lasime suvel soojustada otsaseinad aga soojustus algab seina puhul ikka sokli osast ehk siis esimese korruse põranda piirist ja nüüd raiub selle esimese korruse korteri omanik, et temal pole sellest soojustusest nagu midagi kasu, sest külm tuleb põranda kaudu ikka sisse js küsib, miks tema peab laenu tagasi maksma, kui korteri soojakraade remonttöö eriti ei muuda? mida talle vastata?

[sirts]

Et esimese korruse all on kelder, siis tuleks soojustada ka keldri lagi.

[majaka]

Tavaliselt soojustusprojektides algab soojustus 300mm alla seina ja sokli piiri. Kui algab kõrgemalt, siis, kas ei ole jälgitud projekti või on projekt võhiku tehtud.

[k24]

Tavaliselt soojustusprojektides algab soojustus 300mm alla seina ja sokli piiri. Kui algab kõrgemalt, siis, kas ei ole jälgitud projekti või on projekt võhiku tehtud.

Sel juhul on enamus TLN korrusmajade otste soojustusi võhikute tehtud mulle tundub. Paljud soojustused hakkavad maapinnalt või üldse peale sokkli osa.

[majaka]

Mul oli näiteks projekt, kus soojustus algas 300mm alla sokli piiri, antud ehitajale. Aga tema alustas ikka sokli piirist. Nii on ju odavam. Tuli vaeva näha, et sundida ümber tegema.
Arvan, et paljud esimehed lihtsalt ei märka seda. Kõrval majal tehti ka sokli piirist. Ja armatuurvõrk kinnitati ka kuivalt. Määriti lihtsalt pealt poolt. Nii et sohki tehakse palju.