Korteriühistu Abi

no plaanis renoveerida maja, korralikult ja sh fassaad.
Tööde maksumuseks kujuneb ikka paar miljonit. Olen aga hädas panga valikuga. Mina Pooldaks Hansapanka kuna olen kuulnud et sealsed spetsialistid on pädevamad kuigi intress on kõrgem kui SEB Ühispangas või Sampos. Samas nagu ehituse poole pealtki, odav ei tähenda alati head
Kas keegi oskab kommenteerida mis pangast laen on võetud ja kas oli õige otsus

Pank annab ainult raha, sealsed spetsialistid ehitama ei hakka ju. Ma arvan, et raha tuleb võtta ikka sealt, kus on soodsam intress, paremad tingimused jne. Isiklikult võtsin Hansapangast.

jah, seda küll kus soodsamad aga olen kuulnud et algselt on intress üks aga hiljem, mingi panga baasintress muutub ja siis teine.

Meie maja on küll väga raske, Metsakooli oskaksid sa anda paar head nõuannet, miks te renoveerida ning miks ei lükanud rev hiljema peale.

Juba 2a üks ja see sama jama, ei ole nõus jne kuigi on näha et hinnad on tõusnud.

Mida kiiremini renoveerid, seda odavamalt saad. Hinnad tõusevad, nendega ei jõua niikuinii sammu pidada. Raskem kui laenu saada, on inimesed nõusse saada. Kui sul rahvas nõus on, siis pole midagi rohkemat mõelda -võta laen ja tee maja korda!
Kompleksselt renoveerimisest tõuseb teistpidi kasu: vähem kulub avariidele aega närvi ja raha, küttekulud vähenevad ja lõppeks on lihtsalt kena elada ilusas majas.
Meie võtsime laenu Hansapangast, kahju, et nii vähe võtsime.

Selles asi ongi, et eriti ei olda nõus.
Aga miks just Hansapangast?`Seal on ju intress võrreldes Sampoga ca 1% vahet või olen ma ise valeti aru saanud?
Kas juurde ei olegi võimalik võtta?
Ise juhatusega plaanisime võtta katuse ja otsaseinte jaoks nign hiljem rõdud ja fassaadi värvimine? Kui rohkem pole võimalik võtta, siis on küll kahju , peab töökorralduse üle vaatama.

Jah, on võimalik juurde võtta aga asi selles ongi, et rahvas polnud nõus.
Pankade tingimused ion enamvähem ühesugused, kelle väiksem intress, sel on jälle muud tingimused karmimad. Meile pakkus Hanspank ka soodsat kindlustust, ühispank nõudis jälle suuremat omafinantseringut jne. Kõik leiutavad uusi nippe, millega peibutada. Kui hakkad juurdlema, siis pole erilist vahet. Oluline on olla pikaajaline ja stabiilne ühe panga klient. Ja alati on võimalus veelgi soodsamaid tingimusi kaubelda. Mida suurem laen, seda soodsamaks lähevad ka tingimused.
Aasta tagasi oli maksimaalne laenusumma 1000 krooni /m2 kohta, nüüd on see summa ehk suurem, sest seda on selgelt vähe.
Kui võimalik,siis ei tasu laenuvõtmist jupitada. Iga liigutus (lepingu ümber tegemine jne) maksab.

Mina võtsin pakkumised kõigist kolmest suurimast pangast ja läbi nende pakkumiste sain lõpuks Hanspangast kõige soodsama laenu. Õnneks fikseerisin ka euribori5 aastaks ja ammu enam pole euribor seal kuhu fikseerisime.
Kõige pealt on vaja kõik pakkumised võrreldavaks teha omavahel ja siis soodsaimaga neist läbirääkimistesse asuda ja saada nendes punktide, mis enne kallimad olid kui teistel, soodsam pakkumine. Minul võttsi see prtosess ca kuu aega.

Tegime samuti nagu Ergon. Kusjuures tasub läbirääkimistel silmas pidada ka garantiisid. Ehk siis seda, millised õigused jätab pank targu omale. Sõlmitavale lepoingule ei tasu suurest rahaõnnest uimasena alla kirjutada. Näidis lepingud on ka netis olemas, kuid neid tasub siiski täpsustada.
Ja siis "tarkust täis" üldkoosoleku ette minna. Tavaliselt ehmatab inimesi intress, kui see arvudesse panna. Aga mõelda tuleb nii, et laenu võtab ühistu, mitte korteriomanik. Korteriomanik peab hoolitsema vaid selle eest, et tal arved oleksid tasutud. Muid kohustusi tal selle laenuga ei kaasne. Aga sellest kohustusest pole ta prii ka siis, kui ühistu ei ole laenu võtnud. Seega muutub korteriomanikule ainult number ühel arve real. Muu eest hoolitseb juhatus.