Korteriühistu Abi

Paluksin siinkohal tulistada ehituse teemal.
Meie maja pandust renoveeritakse. Selgituseks - maja pandus on vihmavee ja niiskuse tõrjuja maja vundamendi ümber ehk nn vooderdus.
Maja ümber kaevati kraav kuni 30 cm sügavuselt, siis täidetakse see liiva ja kruusaga ning valatakse betooniga üle. Ei mingit hüdroisolatsiooni.
Maja on vana ja kelder on jube niiske. Sadeveekaevusid pole lähima km raadiuses olla.

Mis te arvate, millised renoveerimise võimalused oleksid efektiivsed antud olukorras?

leidsin mõned lingid.

vundamnet
veel vundamenti

Igal joonisel nägin hüdroisolatsiooni.

Ei ole mina küll spetsialist ehituse alal, aga kummaski ergoni pakutud lingis ei pannud mina sillusriba (pandust) tähele.

Äkki selle maja ümber oleva riba nimi eiole pandus, kuid mõte on siis tõkestada niiskuse teket eelkõige keldrisse ja sealt edasi siis eluruumidesse.
Kas sellisel (vene keeles atmoskal) on ikka efekti? Kunagi 15 aastat tagasi projekteeri nii.
Lepingujärgselt maksab see 70 000 krooni ja mulle tundub, et see on lihtsalt raha maha matmine

ei ole hobilingvist ja lähtusin Valge ülesande kirjeldusest, mitte sõnast pandus.

Vabanda, ergon, aga ilmselt ei saanud sa Valge postitusest aru. Valge küsis arvamust sillutisriba (pandus, v.k otmostka) kohta, täpsemalt siis selle hüdroisolatsiooni vajalikkkuse kohta. Sinu linkides on aga vundamendid ilma sillutisribata.
Isikulikult mina kaldun arvama, et korralikult hüdroisoleerimata vundamendi puhul on sillusriba ikkagi vajalik. Hoiab vee vundamendist ikka kaugemal.

Ps. Ei ole mina ka hobilingvist, aga täpsustuse korras võiks mainida, et selle v.k otmostka eestikeelne variant on sillusriba. Pandus on kaldtee. Kuigi jah, väga palju, ja eks ma isegi, kasutatakse selle sillusriba kohta sõna pandus.

ei ole kah mingi ehitusekspert, aga minuteada on (omaaegsel projekteerimisel oli) panduse peamine eesmärk suurema vihmavee vundamendist eemale juhtimine. Mööda seinu ja räästaid valguv vesi hakkab muidu pinnast uuristama vundamendi juurest ja sinna väikesi veelompe tekitama. see omakorda ei ole vundamendile väga tervislik.

Selleks ongi ju vaja vundmendile hüdroisolatsiooni. Majal on kelder ja minu meelest on vähe kasu kui maja ümbrus 30 cm sügavuselt lahti kaevata ja liiva, kruusa ning betooniga see ära täita.
Võimalik, et eksin, kuid veelompe on maja mümber ka peale seda tööd küllaga

Valge kirjutas:Selleks ongi ju vaja vundmendile hüdroisolatsiooni. ....

mina küll poolenisti tehtud hürdoisolatsioonil erilist st mittte mingisugust mõtet ei näe. isolatsioon töötab siis, kui see on tehtud kogu vundamendile. niiskus tuleb keldrisse mitmel moel ja seda asja peab vaatama terviklikult: maapinna kalded ehk kuhu vesi koguneb ja lompe tekitab; pinnase omadused ehk kuhu ja kui kiiresti vesi liigub; vundamendi kvaliteet (praod, ehituse aegne isolatsioon jms) ehk kas kusgilt tuleb vesi otse läbi. Kui pragusid pole, siis võib olla, et pinnas on maja ümber pidevalt veega küllastunud ja kelder seepärast niiske. ....Vanade majade puhul on tihti on sedasi, et lihtsam on uus maja teha, kui mõni probleem tänapäevaselt lahendada.

Ehk see kvalifitseerub?