Korteriühistu Abi

Tahaks arutleda teemal korrusmaja ja rõdude renoveerimine. Mis Teie kogemus ütleb. Kui rõdud on ühistu ühisomand, kuid seda saavad kasutada vaid korteriomanikud ja renoveerimiseks võetakse laenu, siis kuidas kompenseerida nendele korteriomanikele tasu (muu tääga), kellel rõdud puuduvad?

Arvan nii, et seda ei kompenseeritagi. Samamoodi võiks äelda, et mida saab esimese korruse elanik katuse parandusest või otsaseinte soojustamisest maja keskel olev elanik. Aga - üldkoosolek võib ka teisiti otsustada...

Maja katus ja otsasinad on hoopis midagi muud, sest seda ei kasuta otseselt keegi. Kasutavad kõik ehk soojusenergia on siin kohal peamine faktor kogu majale

Rõdu on aga konkreetse korteri kasutuses ehk siis esimese korruse elanik võiks oma pesu, mis iganes hetkel, viia kuivama kelle iganes korteriomaniku rõdule????
Inimlikkusest võttes ei on see esimese korruse elanikule maha visatud raha. Kui ta isegi korterit müüks, siis ei omaks see ostjale tähtsust, sest rõdu tal ikkagi ei oleks. Maja välimus paraneks üldmõttes, kuid otsest kasu ei ole esimese korruse elanikul miskit. Kus on selle inimese motivatsioon investeeringuks???

Olen seisukohal, et probleemid mis võivad hiljem kooruda mingisuguse asja tegevusest jätta üldkoosoleku otsustada.

Veel, selge on see, et kui majas on näiteks 32 ja rohkem korterit ja sellest vaid näiteks 8 korterit on esimesel korrusel, siis üldkoosolekul on nende hääl nagu kõrbes januse inimese hääl. Loogiline, et need kelle on rõdu, mõtlevad, et esimese korruse arvelt on neil siis vähem maksta. Kuidas neid aga kaitsta? Mulle tundub et ainuke lahend on kohus ja siis ei ole teada kuidas see lõppeb. Kahju, kui inimesed niimoodi maksavad ei tea mille eest, sest kasutegur on nende jaoks nulli lähedane. Kas kellegi on olnud head positiivset praktikat?

Aga miks sa arvad, et ainuke lahend on kohus? Kindlasti mitte, see on kokkuleppe küsimus.

See kas rõdupind on reaalosa või mitte, tuleb vaadata, kuidas korteriomand on seatud. õldjuhul on tegemist reaalosaga.

Samas on rõdu näol tegemist ehitise konstruktsiooni olulise osaga, mille korrasolek või mittekorrasolek mõjutab kõiki kaasomanikke. Peale silamailu on ka näiteks turvalisus, mõju maja kandekonstruktsioonidele jne.

Kõige lihtsam on asjasse suhtuda nii, et korteriomanikule kuulub tegelikult õhk nelja seina vahel. Kõik muu on kaasomand.

Kohtusse minek on juba ette kaotatud kaasus.

Siin oli juttu ebaõiglusest esimese korruse elanike vastu, kui neil ei ole rõdusid, mida renoveerida. Mul on teistsugune probleem- nimelt meie ühistu otsustas samuti rõdud renoveerida, kuid mõnel korteril on 2 rõdu. Renoveerimist finatseeritakse sihtotstarbelise maksega ja 2 rõdu omanikelt tahetakse võtta topelttasu. Kui õiglane see on, samas näiteks esimese korruse elanikud peavad nä kinni maksma ülemiste korruste tõstuki jne. Samuti on 1 rõduga korterite rõdupiire eri pikkusega, aga nende puhul seda ei arvestatud. Kuivõrd rõdu ei ole kaasomand, vaid reaalomand, kas mul on õigus keelduda rõdu renoveerimisest ja renoveerida oma rõdu ise vastavalt ettenähtud reeglitele ( laudade laius, värv jne). Kas ühistu saab nõuda renoveerimist, kui ma tõestan, et minu rõdu olukord ei kahjusta ühistuliikmete kaasomandit? Eraomand peaks ju puutumatu olema...

Urmas, miks sa väidad, et kohtusse minek on juba ette kaotatud kaasus?
Kas sa saaksid viidata konkreetsele kohtujuhtumile mis on negatiivselt või positiivselt lõppenud? õldiselt paneb sellised asjad paika vaid kohtupraktika. õlejäänud väited on vaid spekulatsioon.

Veel, ühisomand või mitte, kuid loogikast lähtuvalt ei ole see esimese korruse elanike suhtes õiglane ja neile tuleb see kompenseerida ja ega siis rõdu pähe ei kuku , see on ikkagi ehituskonstruktsioonilt ehitatud nii, et see on kandekonstruktsiooni lahutamatu osa ja seda ju ei renoveerita vaid vahetatakse välja rõdu kattematerjalid. Need peab aga välja maksma vaid korteriomanik, kes seda rõdu kasutab. Teistele ei ole sellest lihtsalt MINGIT KASU vaid tegu on neile tekitatud KAHJUGA ehk liigsete kulutuste väljanõudmisega..

axelxile!
Milleks ajada asju nii keeruliseks, hakata pilli lõhki ajama? Kui on kaks rõdu, siis on ka suurem korter ja renoveerimine jagatakse nagu iga teinegi remonditää korteri m2 alusel. Et esimesel korrusel rõdu pole, ei tähenda, et nemad ei pea osa võtma ühisest rõdude renoveerimisest. õhistu teeb suuremad remonttääd ühiselt, ühises majas pole individuaalosa. Piltlikult äeldes on korteriomaniku isiklik omand vaid õhk, mis tema korteri seinte vahele jääb. Ka seinad ja laed ja põranadad on ühisomand.,m mida majandatakse ühiselt.
Rõdude erinev väljanägemine rikub maja fassaadi ja siin tuleb jutuks juba ehitusseadus, mis ei luba fassaadi ilma ehitusloata muuta.
Kui igaüks remondib oma rõdu ise ja vaid omale sobival moel, siis ei kahjusta te küll otseselt teiste ühistu liikmete huve, kuid ühistu võib kaela saada kopsaka trahvi fassaadi rikkumise eest. Seega kahjustab igasugune isetegevus kortermajas kogu maja huve. Kes tahab teha individuaalselt, peab ehitama omale maja.

No sellisel juhul võib esimese korruse elanik kasutada teise ja kõrgema korruse rõdusid. Kas juhatus organiseerib siis ligipääsu igale rõduele?????
Tahaks teada kuidas see piltlikult välja näeb
Ikkagi, kas on kellegi kohtupraktika näidet. Kui ei ole, siis on kogu see rõdudevärk igaühe isiklik arvamus ja muud ei midagi. Kui korteriomanikule kuulub vaid õhk ja mittekandvad seinad, siis võiksime ju igaüks määda ühisomandit kõndida ja seda kasutada. Avan naabri ukse ja liigun määda ühisomandit tuppa.

õhisomand ei tähenda, et määda seda saab ja peab kõndida. Rõdud on fassaadi osa, mis on ühisomand ja seda ei saa ega tohi oma suva järgi muuta(kinni ehitada). Kes seda teeb, saab seda oma kulul korrastada. Rõdude arvelt on korterid ruutmeetritelt suuremad ja see tõttu on kulutused nende kortertite omanikele suuremad kuna kulutused kantakse vastavalt ruutmeetritele.

Lähtudes siin mõne "loogikast" siis katuse ja otsaseinte renoveerimine/ soojustamine kuuluks ainult nendega otseselt seotud olevatele korteritele.

Et oleks aru saadav siis rõdu põranda ruutmeeter oleks korteri osa aga rõdu piire ja seinad (ehk fassaad) on ühisomandis.

[quote:2f86dc4dd8]õhisomand ei tähenda, et määda seda saab ja peab kõndida. Rõdud on fassaadi osa, mis on ühisomand ja seda ei saa ega tohi oma suva järgi muuta(kinni ehitada). Kes seda teeb, saab seda oma kulul korrastada. Rõdude arvelt on korterid ruutmeetritelt suuremad ja see tõttu on kulutused nende kortertite omanikele suuremad kuna kulutused kantakse vastavalt ruutmeetritele.

Lähtudes siin mõne "loogikast" siis katuse ja otsaseinte renoveerimine/ soojustamine kuuluks ainult nendega otseselt seotud olevatele korteritele.

Et oleks aru saadav siis rõdu põranda ruutmeeter oleks korteri osa aga rõdu piire ja seinad (ehk fassaad) on ühisomandis.[/quote:2f86dc4dd8]

Väga hea selgitus.

Urmasele. Ma tean väga hästi mis on ühisomand ja mis mitte ning mulle ei ole vaja seda meelde tuletada. Küsisin, et kas Sul on kohtupretsedenti – viita sellele??? Arvata võime me kõike, kuid fakt jääks faktiks - ära arva!

Muide ühisomandile peab saama selle omanikud ligi ehk siis ei saa olla kahtepidi arusaamist. Kas seal peab või ei pea kõndima, on igaühe oma teha. Kui ligipääsu ei ole, siis ei saa me rääkida ühisomandist.

Selgitan - Minu eesmärk ei olnud selle keskusteluga kedagi halvustada ja "loogikat" omavaid isikud otsida. Minu eesmärk oli kõiki kutsuda arutelule ja mitte ainult seadusest lähtuvale vaid argumenteeritud loogikale tuginevale, kus ka inimlik pool võiks kaasa rääkida.

kui oli jutte, et rõduomanikel on suurem m2, siis ytlen nii, et meie yhistus võetakse hooldustasu ja remondifondi käetava pinna järgi ja sinna alla ei kuulu rõdu pindala.

teiseks kui on tegemist fassaadi renoga, siis ma saan aru kui see värvitakse, aga kui rõdule tehakse kap remont, mis maksab 5 tuhhi per rõdu, siis see peaks olema juba rohkem rõduomanike probleem...

kolmandaks...kui korter läheb müüki, siis rõduomanike korterihind on suurem rõdu reno tõttu, aga kui mul pole rõdu, siis mina selles inversteeringust ei võida midagi...

[quote:748b86775e]teiseks kui on tegemist fassaadi renoga, siis ma saan aru kui see värvitakse, aga kui rõdule tehakse kap remont, mis maksab 5 tuhhi per rõdu, siis see peaks olema juba rohkem rõduomanike probleem...[/quote:748b86775e]
Miks sa arvad, et fasaadi remont oleks ainult värvimine? 5 tuhat rõdu eest ma leian, et pole sugugi palju. Ja ma usun, et selle raha eest ikka kapitaal remonti ei saa. Rõdu omanik oled sina ise ka.

[quote:748b86775e]kolmandaks...kui korter läheb müüki, siis rõduomanike korterihind on suurem rõdu reno tõttu, aga kui mul pole rõdu, siis mina selles inversteeringust ei võida midagi...[/quote:748b86775e]Võidad ju. Korras fasaad annab korteri hinnale nii mõnegi lisa kopika.

Juba eespool sai kellegi poolt äeldud, et omanikele kuulub õhk seinte vahel ja nä põrandapinna ruutmeeter. Valge näol on tegemist siis 1 korruse elanikuga, sest seisukohast kumab see välja. Kui ühisomandile peab olema tagatud juurdepääs, siis kuidas on Valge majas korraldatud ligipääs otsaseintele kõrgemal, kui 3 meetrit? Redelid või ronimisnäärid? Kas katusele on ligipääs avatud kõikidele, nagu ka soojasõlmes ja kilbiruumis?

Kõik peaks olema kirja ühistu põhikirjas, kuidas ja mille alusel K•IK kulutused jagatakse. Juhul kui üldkoosolekule ettepaneku tegija ei lähtu tervest mõistusest, õiglusest ja õigusest, siis on võimalikud ka muud kallutatud seisukohad.
Meie ühistus kütte eest makstakse korteri rm järgi aga muud kulud korteri rm pluss rõdude rm.

Juhul kui mittekorras rõdude tõttu tekitati kahju kolmandatele isikutele (midagi kukkus või lendas alla), siis kes korvab kahju? õhistu või korteriomanik? Kes omab fassaad kui ehitise olulist osa?

see jutt, et inimese oma on õhk seine vahel on täielik rumalus, see on siis sama hea, et yhistu remondifondist peaks ka aknad ja uksed parandama...

see, et yhistus on mingi hääletamine või põhikiri selle kohta kas rõdud parandab omanik või yhistu ei ole aus...kuna yldiselt on rõduomanike rohkem majas...

kas pole mitte kahtlane kui kõigil kolmel yhistu eesistujal on rõdud ja selle asemel, et vahetada välja ntx püstakuaknad või soojustada maja välisseinad (mis tooks kaasa väiksemad küttekulud) tehakse endale suurt kasu toov rõdude remont teiste arvelt...

[quote:3855d1f715]see jutt, et inimese oma on õhk seine vahel on täielik rumalus, see on siis sama hea, et yhistu remondifondist peaks ka aknad ja uksed parandama...[/quote:3855d1f715]
Aga nii see peakski olema, remondifondi eest peaks olema nii teie aknad kui ka korteriuks.

liiferile!
Vaat nüüd keerasid asjale keeru peale. õhismajas on palju, millest keegi konkreetselt ei võida. Kõik kulud on lõppkokkuvõttes kellegi jaoks ebaõiglased. No tõesti ühetoalise korteri omanikud, kellel pole rõdu, võiks rõdude renoveerimisest ehk vabastada, aga otsaseinte soojustamise puhul ei tahaks küll keskmisi kortereid vabastada, sest neid kütavad kõik ülejäänud jne. No ei ole loogikat minu arust ka rõdude renol erandeid teha. õhiselul on omad reeglid. Paraku on rahakotid erinevad. Ja ei saa ju jätta seetõttu mõnda rõdu tegemata, kui seal elav inimene äkki maksta ei saa või ei taha. õhistu eeldab, et tehakse ühiselt. Sellest peab aru saama.

[quote:c4dde29ef5]Juba eespool sai kellegi poolt äeldud, et omanikele kuulub õhk seinte vahel ja nä põrandapinna ruutmeeter. Valge näol on tegemist siis 1 korruse elanikuga, sest seisukohast kumab see välja. Kui ühisomandile peab olema tagatud juurdepääs, siis kuidas on Valge majas korraldatud ligipääs otsaseintele kõrgemal, kui 3 meetrit? Redelid või ronimisnäärid? Kas katusele on ligipääs avatud kõikidele, nagu ka soojasõlmes ja kilbiruumis?
[/quote:c4dde29ef5]
Kahjuks või õnneks ei ole Valge majas kellelgi rõdu Oletamine ei ole foorumis probleemi arutamisel kohane. Majas on ligipääs igale poole omanikel olemas ja määda sinu ei pea ega taha keegi ronida, seega puuduvad redelid ja ronimisnäärid Mis aga oleks huvitav, et kui majas oleks rõdu, siis tahaks oma pesu küll kuivatada ühisomandil

Otsaseinte soojustamisest on kasu ka keskmistel korteritel ehk see on energiasääst üldises mõttes, rõdu aga vaid korteriomaniku mõttes.

otsa seine soojustamise puhul võidavad kõik, kuna kütekulu vähenab ja see kulutus jagatakse kõigi vahel võrdselt. Sama on katuse parandamisega ja pystaku akendega...

Ma arvan, et rõdu on ainus asi, mis siiski peaks olema vähemalt suuremas osas makstud rõduomanike poolt.

Ja see, et yhistu peaks uksi ja aknaid vahetama on nonsens...põhjendan...kuna majas elab erinevate võimalustega inimesi, siis ei saa ntx mõni endale lubada nii suurt remondifondi maksu, et selle eest saaks uksed aknad vahetatud...samas kui teisel pappi on, siis miks pean ootama kuni yhistu tuleb mul uksi vahetama...

[quote:84ba867e06]Ja see, et yhistu peaks uksi ja aknaid vahetama on nonsens...põhjendan...kuna majas elab erinevate võimalustega inimesi, siis ei saa ntx mõni endale lubada nii suurt remondifondi maksu, et selle eest saaks uksed aknad vahetatud...samas kui teisel pappi on, siis miks pean ootama kuni yhistu tuleb mul uksi vahetama...[/quote:84ba867e06]

Miks nonsens? See on täiestireaalne, kuid kui majas on olulisemaid täid teha, siis Kõ liikmed on üldjuhul nõus, et korteriomanik tohib ise vahetada aknaid ja uksi. Vaba valik kuidas kokku lepitakse.

Rõdude osas olen sinuga nõus ehk rõdu omanik peaks maksma enamuse kinni

kusjuures pole varem kuulnud, et kuskil ühistu teeks uksed aknad...

akende puhul tekib kysimus j2lle kui palju keegi peab maksma, kuna akende m2 on erinev...seega peaks olema ikka enda teha, aga yhistu peaks kontrollima, et kõigil oleks samas stiilis ja v2rvis aknaraamid...

kysimus...kas on mingisugune seadus olemas, mis reguleerib korteriyhistu tegevust selles valdkonnas(rõdude remont jms). yldkoosolek ja põhikiri siiski ei taga õiglust...

[quote:7d797c617e]kysimus...kas on mingisugune seadus olemas, mis reguleerib korteriyhistu tegevust selles valdkonnas(rõdude remont jms). yldkoosolek ja põhikiri siiski ei taga õiglust...[/quote:7d797c617e]
õldjuhul juhindutakse Korteromandiseadusest, Mittatulundusühingu seaduset, Korterühistuseadusest, Võlaõigusseadusest, Asjaõigusseadusest, Maksukorraldus seadusest.

Korrusmaja aknad ja uksed on üldjuhul standardsed ja seega ühes hinnas kõigile. Kulud jagatakse vastavalt põhikirja sätetele