1. leht 1-st

Elektrikütte paigaldus ja sellega kaasnev

Postitatud: 22 Jaan 2007 17:03
Postitas kristi26
Tere. oskab keegi omadest kogemustest umbkaudu summastid äelda, palju läheks maksma 12 korteriga 2 trepikojaga maja elektrikütte paigaldus. Majal hekel 63A, väidetakse, et vajalik 125A. Lisaks juhtmete vahetus ja kilpides 3 faasiliseks ringitegemine. Käetavat pinda on 911 ruutmeetrit. Kuna koht väike, siis saadud vaid 1 firmast esialgen hinnateave, mis paneb selle küttessteemi mõtekuses kahtlema. Ehk oskavad ka teadjad nõu anda, millised tuleksid korterite eletkrikulud talvel praktiliselt soojustamata, kolhoosiaegu ehitatud majas? Küttesüsteemi asju juba pool aastat aetud, võlgnike tõttu laenusaamine veninud ja nüüd juba suur häda, seetõttu ootaks nõuandeid sellisele segasele jutule.

Postitatud: 22 Jaan 2007 22:45
Postitas aasa
Odav see lõbu ei ole, arvestades, et teil vaja ligikaudu 60 A juurde osta. Lisaks praktiliselt kogu elektrisüsteemi vahetus. Lisaks elektriga kütmine soojustamata majas .... Selle viisi ainus pluss on see, et kui külmetada tahad saad maha keerata radikat. Aga normaalseks eluks ei ole kulu just odav. Kui te selleks lähete laenu teed siis soovitaks küll mõnda teist kütteviisi. Aga millist seda on raske äelda see oleneb palju maja elanikest, asukohast ja veel mitmest asjast :?:

Postitatud: 23 Jaan 2007 10:23
Postitas elly
praeguseid hindu ei tea, kuid aasta tagasi tegi üks samasugune maja sellist tääd 20000 krooniga. tõesti ei tea , kas ampreid suurendati. Kuid igasse trepikotta pandi automaatide süsteem, mis mõnda aja pärast ise kustuvad. Muidugi sai vahetatud kogu juhtmestik, ka kilbis tehti midagi. Ei tea, kuivõrd see info Teid aitab...

Postitatud: 23 Jaan 2007 12:08
Postitas polesos
Julgen sügavalt kahelda elektrikütte mõttekuses.Mis siis saab,kui elekter ära on?Saan aru,et tegemist väiksema kohaga.Endine kolhoosikeskus või midagist nii.Olen näinud,et endisesse väikesesse keskküttega majja on ahjud sisse ehitatud.Elektriga võib lisa kütta ja veel soe vesi ka ju.

Postitatud: 23 Jaan 2007 18:25
Postitas kristi26
Vastuseks viimasele: ahjusid ehitada ei saa, kuna pole võimalik kusagilt korstnaid välja suunata. Ja siiani on voolukatkestus minu 3 seal elatud aasta jookusl olnud 2 korda ja mõlemal korral umbes 3 tundi.

Postitatud: 23 Jaan 2007 20:23
Postitas Valge
Elektriküte ei ole mõttekas.
Toon sulle võrdluse tegemiseks meie maja (2 trepikoda 24 korterit) elektrirenoveerimise tääde summa 64 290
Täid teostatai 2005 september - peakilbi renoveerimine, keldri valgustuse renoveerimine magistraalliinide ja korrusejuhtmete vahetamine, korruse kilbi renoveerimine, koridori valgustuse renoveerimine, pääningu ja keldri valgustuse taastamine

Kui oleksime ampreid juurde ostnud siis oleksime pidanud mitu mitu tuhat otsa kirjutama (ei mäleta, kuid kas 1 A maksab 10 000 kr???)

Elekter

Postitatud: 23 Jaan 2007 22:11
Postitas aasa
Uurisin just värskelt välja, et EE hinnad amprite juurde ostmisel järgmised - kuni 100A 800.-kr ja üle 100 A juba 1400.- kr + käibemaks. Seega läheb ainuüksi amprite juurde ostmine maksma üle 76000.- krooni ja sinna lisanduvad siis muud kulud alates projektist.
Mis puudutab seda tüüpi majadesse ahjude ehitamist siis see on võimalik, aga siin on terve rida probleema mida vaja lahendada. Omavalitsuse luba, puude hoidmine ja kõik muu. Kaasa arvatud korstnad. Esimeselt korruselt on ilma pealmiste naabrite nõusolekuta pea võimatu kostent ehitada.

Postitatud: 24 Jaan 2007 11:53
Postitas polesos
Aga mis küte teil praegu on?Ilmselt keskküte.Selleks peab ka vist luba olema,et sealt ära saada.Võib ka oma maja keldrisse oma katla panna.Ega siin lihtsaid lahendusi polegi.Eks mõelda tule ka maja soojustamisele,et kadusi vähendada.Minu arvates elektrikütte paigaldavad ainult jõukad inimesed,see ikka suht kallis kütteviis.

Postitatud: 24 Jaan 2007 23:06
Postitas kristi26
Hetkel polegi mingit kütet majas sees. Ma ajs elavad tüüpilised võlgnikud ja seetõttu on elektrikütte panek üldse arutlusele tulnud. Siiani, kuna küttet pole, on kommunaalide arved ulatunad ca 400-500 kroonini ja seda tuleb käia regulaarselt ühtede ja samade elanike käest kogu aeg küsimas käia, et millal suvatsetakse maksta. Elektriküttega on neil tegemist siis Eesti Energiaga, kes selle võlgnevuse korral lihtsalt välja võtab. Kaalutud on halupuit katla paigaldamist keldritesse, kui kui inimesed lihtsalt õigel ajal ei maksa kommunaale, siis peab selle osa ülejäänud majarahvas kinni maksma. Olukord tegelikult päris nutune ja on juhatuse nurka surunud, tavatää kõrval on vastu inimeste tahtmist kahjuks väga raske midagi korda saata. Võlgade tõttu hakkas venima korterite kinnisvaraks saamine ja sealt edasi laenusaamine jne. Käiakse ja halatakse, et äkki külma ei tule ja äkki ei pea laenu võtma ja siis kui selle saab, on külm ehk juba läbi jne. Aga sellest ei taheta aru saada, et maja hakkab lagunema, veetorud võivad külmuda, järgmine aasta tuleb ju ka talv ja pole enam õnnis kolhoosiaeg või siis teatud valla aeg, kus kõik ette taha ära tehti ja maksid siis kui said. Olen ise juhatuse liige, kokku on 12 korteri peale meid 3 inimest ja lihtsalt nii väsinud sellest peaga vastu seina jooksmisest. Ja oleks siis, et võlgnikel raha poleks, kõike muud ostetakse kogu aeg ja siis kui raha üle jääb, makstakse ehk arved ära. Seetõttu oleme otsustanud saada elektrikütte, et ei sõltuks teiste mittemaksmistest.

Postitatud: 25 Jaan 2007 00:56
Postitas aasa
Tuttav lugu!! Muuseas elektriküttega on veel üks aga sama probleem, mis ahjudega toas. Kuidas keldrid soojas hoiate. Olen ise 12 korteriga nn. kolhoosi tüüpi maja juhatuses ja meil on kõrval selline nn. segaküttega maja kus kütavad kõik kuidas juhtub. Siis kui oli paar aastat tagasi korralik talv ja pikalt pidas ikka 20 - 25 kraadi külma siis kõigepealt hakkas neil kinni külmuma kanalisatsioon keldris (sest neid ju ei käeta) ja kevadeks külmusid kinni ka otsmiste korterite veetorud. Igal juhul ma neid ei kadestanud kui esimesele korrusel solk vanni pressis sest kuhugi pidi see minema ja otsmiste korterite veetorude lahti sulatamiseks vannitubade seinu lõhuti.
Keskkütte puhul on ikkagi keldrites soojem. Kui mõtlete halupuu katla peale ja teil oleks koht kus kuivi puid hoida siis mina soovitaks nn. puugaasi katelt. On kõvasti äkonoomsem ja pole nii tihti juurde vaja puid juurde lisada. Aga puud peavad olema kuivad siis on efekt hea. Peaaegu suitsuvaba ja ainus mis tekib on tuhk. Peaaegu automaatne kui õigel ajal kütet juurde panna sest hoian etteantud temperatuuri trassis. Praeguste ilmadega tuleb ikka paar korda ääsel lisada. Kõik oleneks sellest kui suure soojussalvesti saate paigaldada.

Postitatud: 25 Jaan 2007 18:27
Postitas kristi26
Keldrite osas oleme mõelnud seda nn. torusoojendust, mis hoiab torus +3C ja ei lase sellel ära külmuda. Aga peame ka eletrifirmaga nõu ja vaatame, mida nemad soovitavad.