Korteriühistu Abi

Tere,
Pöördun Teie poole ühe mure/küsimusega.
Nimelt ostsin endale korterit. Korteris hakkas lekkima püstak. Tegevjuht käis kohapeal ja tuvastas, et tuleb organiseerida püstiku vahetust. Kohe peale seda käis ta naabrite korterites teisi püstikuid vaatamas ning teatas neile, et mõistli ku aja jooksul peaks püstikule ligipääsu tegema. Ühe korteri omanikut ei saanud aga kohe kätte. Seetõttu pidime ootama rohkem kui 2 nädalat seni, kuni sai tegevjuht sellesse korterisse ligipääsu. Toimus korteriühistu juhtkonna koosolek. Tegevjuhi ja ühe juhatuse liikme vahel tekkis tuline vaidlus. Tegevjuht pakkus välja teha remonditööd nii kiiresti kui võimalik - püstik lekib ja teised korterid on kahjustuse ohu all. Üks juhatuseliige ei olnud sellega nõus ja teatas, et teistele korteriomanikele tuleb veel 8 päeva anda selleks, et "nad saaksid oma elu ümber korraldada". (Juhatuse liige on ka huvitatud osapool ning talle ei meeldinud see, et peab oma seinu nüüd lammutama, sest puudub ligipääs püstikule). Selle tõttu pean nüüd ootama veel 8 päeva (ehk peaaegu juba ühe kuu jooksul) ja jälgida seda, kuidas minu korteris püstik lekib ja mõelda selle peale, et ka teised korterid on suure ohu all. Millised on minu kui korteri omaniku õigused ja kuidas peaks käituma sel juhul korteriühistu juhtkond? Mida seadus ette näeb?

Ilmselt on juhatuse liige siis torustiku seina sisse kinni ehitanud. See tähendab, et see juhatuse liige kannab kõik kulutused mis tema korteris torudele ligipääsuks toimuvad. Nimelt torustikke ei tohi kinni omavoliliselt ehitada ja kui tema tegevuse või tegevusetuse tõttu tekib veel muid kahjusid seoses lekkiva torustikuga, maksab ta ka need kinni.

Kas mul kui korteri omanikul puuduvad igasugused õigused nõuda remonditööd kiirjärjekorras?
Kui tegemist on avariiolukorraga (püstik lekib), siis kust tuleneb see 8 päeva etteteatamise aeg? Olen oodanud juba rohkem kui 2 nädalat......Ja tegevjuhi abil said teised korteriomanikud juba teavitatud.

Sellist etteteatamise tähtaega ei ole. Kui juhatus avariitöid kohe ei organiseeri, siis võib tööd ise tellida ja kõik kulud ühistult sisse nõuda. Kuna kõik kommunikatsioonid on kaasomandis, siis peab olema neile ligipääs tagatud. Kui need on kinni ehitatud, siis kulud ligipääsu tekitamiseks kannab korteriomanik.

Korteriühistu ei olnud nõus reomonditööd juppide kaupa tegema (ehk kui nt mina teeks hetkel ainult oma korteris ja korteriühistu peaks mulle hiljem raha tagastama). Sellised tööd on kallimad. Seega otsustati teha läbi korruseid korraga.

Nüüd juba mõni aeg mööda läinud ja huvi pärast küsiks, kuidas asi lahenes?

Millise püstakuga iseenesest tegemist oli - vesi: köök, vannituba või äravool wc/vannituba?