Korteriühistu Abi

Mingid seadused või eeskirjad reguleerivad seda, et rõdusid ei tohi ilma loata kinni ehitada jnejne, aga kas on reguleeritud ka see, kui soovitakse ühe korteri poolt vahetada aknad ja seda nii, et ei ole enam tavalised 2- või 3-osalised aknad, vaid üks suur aknaruut?
Muutub ju tegelikult ainult välisilme...

Kui korteriomanikul pole projekti selle kohta,siis on see rikkumine.Vastavalt ehitusseadusele on antud tegevus ehitamine.Järelikult peab ennistama.Teiseks on rikutud kaasomandit(aknad ei ole korteriomaniku omand (korteriomandi seadus § 2.2 )) ja järelikult pidi korteriomanikul olema kõigi korteriomanike 100% kirjalik luba selleks.Samuti reguleerib antud tegevust omavalitsus,loe õigusakte või küsi sealt.Võib ka juhtuda,kui teil on KÜ,et omavalitsus trahvib antud tegevuse eest korteriühistut.

Aken on fassaadi lahutamatu osa
Kui renoveeritakse ja on audiitori soovitus , et aknad kuuluvad vahetusse energia säästlikumate vastu. Siis kuuluvad need aknad sundkorras vahetamisele. Ja omanik ei saa siin keelduda.On ka selle kohta kohtulahend
Siin ühes ühistus keeldub vahetamast üks korter aknaid. Ja ühistu paneb nüüd aknad ette tellingutelt . Kui seda ühistu ei tee jääb ilma KredEx toetusest. Nii , et igal juhul aknad on lahutamatu osa fassaadile. Et kui vahetab , siis ainult samaväärsete vastu. Kuju ei tohi muuta.

Kas oleks võimalik saada viidet selleteemalisele kohtulehendile - aknad on fassaadi osa?

Akende teema tuleneb Ehitusseadusest ja selle üle peab järelevalvet kohalik omavalitsus.

Ehitusseaduse § 2 lisatud lõige 9 sätestab ehitamise erinormi. Nimelt ei peeta täienduse kohaselt ehitamiseks üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus korteri piires välimiste avatäidete asendamist (vahetamist), kui on tagatud ehitise välisilme muutumatuks jäämine ning ei muutu ehitise tuleohutusomadused ega sisekliima.

Kui ehitise välisilme muutub akna vahetamisega (ehk varasemast teistsugune raam), siis on selleks tegevuseks - ehitamiseks - seaduse järgi vajalik võtta ehitusluba, mille eelduseks on korterelamus 51% kaasomanike nõusolek ja seejärel KOV-i nõusolek loa andmise näol.

Kui on otsus koosolekul vastu võetud, siis vähemalt 51%. Kui aga korjatakse allkirju korteriomaniku poolt, on vaja sarnaselt kirjaliku koosolekuga 100% korteriomanike allkirju.

Ehitusseadusest:
Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

Anne, korterelamus tuleb ka arvestada korteriomandiseadust. Seega §17.1 ütleb: käesoleva seaduse korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul(see tähendab kaasomandi kohta käivaid otsuseid kindlasti kohe ja vastu saab võtta ainult koosolekul). §17.3 Otsuse võib teha ka ilma üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse kohta on kõigi korteriomanike seisukoht. Tsiteerisin korteriomandiseaduse redaktsiooni, mis vastu võtud 22.05.2014.

Jah, Enn, kõik on õige.
Tõin välja Ehitusseadusest selle punkti, et oleks selge: seda otsust ei saa teha lihtsalt otsustusvõimeline üldkoosolek, kui otsustusvõime tuleneb nt korduskoosoleku väiksest kvooruminõudest, vaid selline üldkoosolek, kus on osalejaid vähemalt 51% liikmetest ja kõik annavad poolthääle.