Korteriühistu Abi

Tahtsin küsida, et kui paljudel on katusekorrus (pääningu arvelt) välja ehitatud? Kui valutult see läks, kui palju koos dokumentide vormistamisega aega võttis ning kes finantseeris?

meil on olnud plaanis seda teha, kuid... osa ühistuliikmeist, kes tahtsid endale lisaruumi on sellest mõttest loobunud, kuna 1/8 meie liikmetest on vastu. nüüd ei tea, mis tuleb. kuigi valitsuses on juba vastuvõetud seaduse muudatus, mis lubab loa saamist kohtu kaudu.
elame-näeme, mis saab edasi.

Jah meil ühistus sama mure kümnest üks on vastu pääningu väljaehitamisele, uus seadus hakkab kohe kohe kehtima, aga kuidas uue seaduse valguses vastuolevalt omanikult nõusoleku nõudmine täpselt käib- sellest puudub küll igasugune ettekujutus.

Kõige eelduste kohaselt ka seaduse muudatusega käivad need asjad läbi kohtu.

presidendile kinnitamiseks saadud seaduse kohaselt peab olema 2/3 omaniku nõusolek. Mittenõustuvatelt saadakse "jah" kohtu teel 4 tingimusel:
1) vastavate tehingutega ei kahjustata ebamõistlikult korteriomaniku huve;

2) vastava tahteavalduse on andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest;

3) võõrandamisest saadav tulu vastab võõrandatava osa harilikule väärtusele võõrandamise ajahetke seisuga;

4) võõrandamisest saadav tulu makstakse korteriomanikule või kulutatakse mõistlikult korteriomandi kaasomandi osa korrashoiuks või parendamiseks

Aga kui sellest juba juttu olnud siis millise firma kasuks otsustasite või kellega läbirääkimis pidasite, peate?

Meie ajame asju vaatamata mõningate korteriomanike vastuseisule ja sihikul on kaks firmat Prime Trade ja Lakruet.
Oleme võtnud sellise seisukoha, et kui 66,6% nõus on siis ülejäänud võivad meie tegevuse kohtusse kaevata. Neil peab ikka väga mõjuv põhjus olema, et ennast kohtus kaitsta. Milline võiks aga mõjuv põhjus olla?
Müra - kui see jääb taluvuspiiridesse, siispole see põhjendatud
Varisemisoht - selleks tehakse majale eelnev ekpertiis
???

Palju võiks umbes maksata Pelgulinnas pääningu- ja keldripinna m². Plaan oleks müüa need mõttelised osad ning teha maja korda. Tegemist 2 korruselise palkmajaga, paekivist vundamendiga, keldri kõrgus 2,1 m. Katusealust pinda tuleb ka tõsta umbes 0,5 - 1 m, et sinna oleks võimalik eluruumid ehitada.

Kui tahate ikkagi konkreetset hinda teada, laske hindajal pinnad ära hinnata.

Mind huvitab ka palju väljaehitamata pääning maksab?Kes hindab?Kuidas pääningut jagatakse,kui näit ülemise korruse elanik tahab korterit pääningu arvel laiendada?Ehk 8 korteriga majas on kaheksandik pääningust niigi korteri oma,egas ma oma pinda ei pea uuesti välja ostma?Veel kui pääningule tuleb võõras,kas ta saab proportsionaalse osa ka üldpinnast?Kelder,õues autokoht???

Polesose jutust kumab läbi tavapärane viga kortermaja elanike mõtlemises.
Et kui omanikule kuulub korteri reaalosa, siis mõtteline osa on juba välja ostetud ja seda võib "hõivata" ilma igasuguste tagajärgedeta. Aga tegelikult ei saa enamasti mõttelist osa kasutada reaalosana ilma teiste korteriomanike huvisid kahjustamata ja seega ei või üldpinda lihtsalt endale krabada.
Sellepärast nimetataksegi seda mõtteliseks osaks. Maja on tervik ja kui üks omanik üritaks endale haarata reaalkasutusse oma mõttelist osa, siis oleks halvatud terve maja elu. Vaevalt et sulle meeldiks, kui sinu 1 naaber korjaks trepikojast ära 1/8 elektrijuhtmestikust, teine kraabiks maja pealt maha 1/8 katusekattest (sest tal on seda suvilas vaja) jne??? See 1/8 on juba ju ometi neil välja ostetud

Kui korterile liita osa üldpinnast, siis juhtub õige mitu asja:
- suureneb ühe korteri pind
- korteri turuväärtus suureneb liidetud pinna tõttu
- väheneb maja üldpind
- vähenevad teiste korterite mõttelised osad (ehkki nende reaalosa jäi samaks) ning suureneb suurema pinnaga korteri mõtteline osa.
- ja veel mõned positiivsed, negatiivsed ja neutraalsed tagajärjed, mis sõltuvad paljuski majast, selle elanikest ja teab millest veel.

Seda juhul, kui ajad asjad õigesti ning kõik ülejäänud korteriomanikud on asjaga nõus, vormistad kõik õigesti (sh projekt, ehitusluba, kasutusluba) ning lõpuks korter ja liidetud pääninguosa kinnistatakse üheks korteriks.
Kuna sinu korteri väärtus tõuseb teiste inimeste arvelt, siis on igati normaalne, et sa tasud selle eest neile mingit tasu.

Kui teed seda ilma teiste omanike nõusolekuta, siis on tegu omavoliga. Kui omavalitsus on vähegi asjalik, siis ei anna ta sellises olukorras välja ei ehitusluba ega kasutusluba, seega elutseksid illegaalsel pinnal. Kahjustad sellega teiste omanike huve ja kui teised asja ametlikuks ajavad, siis ilmselt pead taastama endise olukorra, ehk lammutama korteri juurdeehituse ja kannad sellega rahalisi kulusid.