Korteriühistu Abi

Kas ühistuliige võib omavoliliselt teha korteris projektimuudatusi kooskõlastamata juhatusega? Antud juhul tegemist köögi planeerimise-ehitusega magamistuppa ja magamistoa planeerimisega - ehitusega kööki. Kuidas pannakse toimima vee-kanalisatsioonitorustik, huvitav?

Kandvaid seinu ei lammutata, küll aga muudetakse ruumide funktsiooni, mis eeldab torustiku-kanalisatsiooni ja ventilatsiooni ümberehitamist. Kas nende muudatuste jaoks oleks vajalik teiste ühistuliikmete nõusolek, samuti projekt ning ehitusloa olemasolu?

kogu kommunikatsioon: elekter, vesi, kanal, vent on ühisomandis ja selle muutmiseks on vaja üldkoosoleku otsust ja projekti. Samas võib iga korteriomanik veepüstikust või ventsahtist vedada omale torusid mööda seinu ja põrandadid ükskõik millese toa otsa. Seega oma korteri piires, ilma ühisomandit puutumata (kõik kommunikatsioonid, seinad, põrandad ja laed), tehku mida süda soovib. Kui ta hakkab aga konstruktsioone lammutama torude peitmiseks on selleks vaja üldkoosoleku luba ja projekti.

Selge, tänud vastamast!

Kas üldkoosoleku? Meil oli sama suur lammutus korteris Eesti Projekti väljastatud projekti järgi. Selle valmimisel (ümberehitamise lõpus) pidi KÜ juhatuse esimees allkirja panema, et ta on kõigega rahul (olime EP poolt lisatingimusena kohustatud paigaldama lisapalkid). Pärast veel tuli kohale EP mees, et nende lisatingimuste täitmist ja muude ümberehituste nõuetele vastavust üle kontollida. Ilma selleta ei olnud EP nõus meie rekonstruktsiooni seadlikuks vastu võtma.

Ma ei ole sellise tõlgendusega päris nõus. Vaatame, mida seadus meile ütleb:
Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.
Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa ei saa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada.

Kaasomandi kasutuskorda reguleerib KOS § 12 lg 1, mille kohaselt võivad korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Kokkulepe tähendab kõikide korteriomandi omanike nõusolekut. Kui korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.

AÕS § 74. Kaasomandi käsutamine tervikuna
(1) Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.

§ 2. Korteriühistu mõiste
(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
(2) Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine.

Ärge ajage segamini käsutamist ja majandamist, need on väga erinevad mõisted ja seega nõuab tulenevalt AÕS-st kõikide kaasomanike luba esiteks, teiseks allae KÜ kooskõlastust.