Korteriühistu Abi

1998. a on mul korteris elektriküte. Nüüd nõuab ühistu selleks sügiseks tagasi panna keskkütet. Kui seda nõudmist ei täida, siis võetakse seni makstud 15% asemel 40% küttekulu. Kas ühistul on õigus nii talida?

Kas põhikirjas või kodukorras on selline punkt sees?

Pole see kuskil kirjas, kui ühistusse astusime oli meil juba elektriküte ja aastaid määdudes on keskküte % muudetud. Algul seda isegi ei olnud. Naabrid püüavad selgeks teha, et nemad maksavad muidu meie keskküte osa kinni, sest nende soojus tuleb ju meile ka läbi seinte, nagu meie ei kütaks neid elektriga.

Kas projekt on olemas ja kinnitatud? Kas korteriomanike nõusolek on olemas? Küttesüsteem on ühisomandis.
Kui sul on kõik dokumendid korras, siis las Kõ juhatus põhjendab sulle kirjalikult millega on faktiliselt põhjendatud tõus 40%dile. Mis oli eelmistel aastatel teisiti kui eeloleval aastal? Kas nad panid korteritesse rohkem radiaatorid või otsustasid korteri keskmise temperatuuri hoida 20 kraadi asemel 25 kraadi????? Soojakulu saab ilmselt kuidagi mõõta.
Isiklikult olen arvamusel, et see on palju ka sellise korteri jaoks mis on ümbritsetud teiste korteritega.
KõSI FAKTE JA KIRJALIKULT.
Kui midagi ei aita, siis palka ekspert kes neid fakte kaalub ja vaidlusta need omapoolselt. Ega siis üldkoosolek ei saa lambist võtta vastu otsuseid, mis ei ole põhjendatud. Juhatusel pole aga selliseid volitusi ammugi.

Meil korteris, et keskkütte radikad läbi lõikasime ja elektriküttele üle läksime, projekti pole, sest siis olid ajad, kus maja valdaja tegi ettekirjutused elektriküttele üleminekuks, tema tütarfirma teostas ja seepärast kuna kõik toimus nõuete kohaselt ühe firma siseset, projekti ei tehtud. Kui julgeme peale pandud keskkütte % üle vaielda, hakatakse kohe jälle projekti nõudma, see on nagu karusell. Ma olen olematu küte eest nõus midagi maksma, aga mitte sellist %. Sest kui nendel on kesküte hind tõusnud, siis meie maksame ju ka summa järgi eelmise aastaga võrreldes rohkem. Põhiliseks probleemiks on see, et meie majarahvale ei tee selgeks, et meie ju nende kütet ei tarbi, ma võin samuti äelda, et makske minu kulutatud elektrist ka %.

Tarbite küll teiste majaelanike kütet ja olete tekitanud kahju maja üldisele keskküttesüsteemile, kuna olete selle tasakaalust välja viinud. Tänu sellele on mõnes korteris külm või lähevad radiaatorid vaid osaliselt soojaks.
Kui lähete kodust ära, siis ilmselt keerate kütte miinimumi või üldse kinni. Kui tulete koju, siis on teie korteris minimaalselt 15 kraadi ja teile tundub, et nii on õige. Lülitate kütte sisse ja kütate seni kuni temperatuur tõuseb ütleme 25 kraadini, võibolla ka vähem. Seega üle poole toasoojast saate te teistelt korteritelt.
Spetsialistid on arvestanud, et just nimelt 40% oleks minimaalne küsida teie korteri kütmise eest. Ja see pole laest võetud protsent, kuigi teile võib see tunduda ülemäära suur. Kui päärdute spetsialistide või kohtu poole, jääte igal juhul kaotajaks.
Samas saan aru neist inimestest, kes omal ajal küttehindade kallinemise tõttu korteri elektriküttele ümber ehitasid, sest tol korral ei rääkinud keegi tasakaalustamisest, käeti halvasti ja majadel polnud automaatsoojasõlmi. Samas ei taha eesti inimene võlgu jääda. Nüüd on toasoe taas kallinenud ja inimestele on raske selgeks teha, miks ei tohi keskküttesüsteemist eralduda. Kui keskküttehinnad endiselt tõusevad tekib taas aastatetagune olukord, kus inimesed hakkavad "end ise aitama"ega taha kuulda mingitest tasakaalustamistest ega muust säärasest.
Iseenesest pole ühistul seaduslikku õigust teilt nõuda taasühinemist keskküttega, kuid protsenti võivad tõsta küll. Projekti nõutakse teilt selleks, et kui ühistu tellib küttesüsteemi tasakaalustamise, siis saab projekteerija teie korteri projekti järgi teha vajalikke arvestusi. Pärast tasakaalustamist ei tohi keegi enam mingeid torusid vahetada või lahti ühendada või juurde panna.
Oluline on ka kas teie majal ühetoru- või kahetorusüsteem. Kahetorusüsteemi puhul on keskkütet lihtsam tasakaalustada ja ka teie üksik elektriküttega korter ei mõjuta üldist toasooja jagunemist nii palju kui ülitundlik ühetorusüsteem.
Saatsin siia foorumisse ühe artikli küttesüsteemi tasakaalustamisest. Kui Heino selle üles saab, saab lisainfot sealt ka.

Huvitav lähenemine ja omamoodi ka õige. õhest ei saa ma aru, kes siis maksab elektriküttega korteri soojusest 40% kinni kas naabrid? Tema ju ka kütab ja raha eest. Praegu on kaugüttega korterite radiaatoritel termostaadid ja nende abil saab kütet samuti kinni keerata juhul, kui kodust lahkuma peab. Mis see erineb elektriküttest - midagi, sellisel juhul on ka 15 kraadi toasooja koju tulles

98 aastal ei teadnud tõestipea keegi mida taskaalustamine tähendab, ega siis sellest ajast on määdas 8 aastat kopikatega. Aega tagsi ei keera

Ma ei taha norida, kuid tahan aru saada miks eristatakse kaugkütet ja elektrikütet. Küte on küte, vaatama millisel moel see toodetud on.

Kõik oleneb sellest, millisele küttele maja on projekteeritud. Küttesüsteem on tervik, üks osa maja vereringest. Sellest, kui ühtlaselt majas küte jaotub, oleneb kogu maja tervis.
Elektriküte või keskküte? Oleneb kas tegu on ühetoru või kahetorusüsteemiga. Tänapäeval vist enam ei ehitata maju, kus oleks ühetorusüsteem. Ja kuigi see on kulukas, soovitatakse küttesüsteemi renoveerimisel ühetorusüsteemilt üle minna kahetorusüsteemile.
Veel infot
http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=405&page=1

See info on tasakaalustamise kohta mida saab teha hea tahtmise juures veel heaks. Minu küsimused aga pole vastust saanud. Miks keegi peaks maksma kellegi kunagise teadmatuse ehka tasuma 140% kütet? Kuidas siis talle kompenseeritakse küttekulud mis kuluvad naabrite soojendamisele?

No ma ju ütlesin, et küte peab olema projektijärgne, täpselt välja mõõdetud ja tasakaalus. Igasugune erinevus, torude või ka radiaatori vahetus lääb ühetorusüsteemi tasakaalust välja. Küsi mõnelt spetsialistilt, ta räägib sulle sama juttu. Selles artiklis oli veel koguni 70%.
Ja tegelikult - enamasti on elektriga kütjad keskmisetes korterites, kus ümberkaudu kütavad kõik kõiki. Otsapealsetes korterites ei jõua elektriga ära kütta. Ja otseselt kütab korterit ka see toru, mis läbib korterit ja tagab tsirkulatsiooni. Ka trepikoda käetakse ja see kõik kokku annabki 40% küttest, mis jaguneb kogu maja korterite vahel. Miks peaks elektriga kütjad sellest priif'd olema?
No täpsemalt enam seletada ei oska. Küsi mõnelt spetsialistilt, kas on vahet, kui keskkütteradiaator nulli keeratakse või elektriradiaator.
Aga selge on see, et suures m ajas pole kunagi miski väga õiglane. Sest kõik on ühine.

Ma saan aru mis tähendab projekt ja taskaalustamine - kõik on õige.
Ma küsisin seda, et kes maksab elektriga kütjale kinni selle osa millega tema naabreid kütab? Tema ju maksab kaugküttest 15% kinni. See on see osa mis maja ühisomandit kütab. Minu meelst tuleb temal maksta just selle eest, mitte aga naabrite eest.

Meie majas on elektriküte just äärmises korteris.

No ja mina räägin, et see ühisosa ongi suurem kui 15-20%, arvestuste kohaselt peaks ta maksma 40-70%. Olenevalt majast. Majad on ju erineva soojapidavusega.
Ega keskkütjale ka keegi selle eest midagi kinni ei maksa, et tema korter naabereid kütab. Seda maksavad ikka kõik ühiselt, pluss trepikoda kütmine jne Tahan äelda, et suures majas ei saa pilli lõhki ajada ja kui kõigil oleks samasugune küte, oleks selle eest maksmine ka igati õiglasem.
Kui teie majas on elektriküte otsapealsel korteril, siis tunnen talle kaasa, ta maksab tunduvalt rohkem selle elektri ees, kui need, kes oleksid sisemistes korterites. Seetõttu tuleks temal ilmselt odavam liituda keskküttega ja kui vahetevahel on külm kütta veidi elektriga juurde.

Siit võiks siis järeldada, et korteri kütteks kulub siis 30-60%.
Ei saa ju salata, et elektriküte kütab samuti mingil määral teisi ruume, mis siis selle % võiks olla? ja kui majas on veel mitu elektriküttega korterit?

Tahaks ikkagi selguseni jõuda miks koheldakse inimesi erinevalt? Keegi ei maksa ju elektriga kütvale omanikulr mitte mingit % MIKS?
Tuleb välja nii, et kaugkütte korterid maksavad 100% ja elektriga kütjad maksavad 140 -170%

No käetakse ju ka trepikodasid. Seal on seesama üldine keskküte. Seesama keskküttetoru läbib ka elektriga kütja korterit. Keskküttega kütjatel on kõik ühtlaselt hinna sees, kuid kes kütab teistmoodi, sel on ka teistmoodi arvestus.
õldjuhul on ikka nii, et kui maja on projekteeritud keskküttele, siis kõik muud tegevused või kütmisviisid on inimeste eralõbu. Kui talle keskküttest ei piisa, siis kütab ta soovi korral elektriga juurde, mitte ei lõhu olemasolevat küttesüsteemi. Kõ juhatusel on õigus täiesti eirata sellist isetegevust ja võtta kütte eest täie rauaga, siis mitte enam 40 ega 70%, vaid 100 protsenti.
See küttearvestuse probleem on vanemates majades, uutes keskküttepiirkondades ei lubata juba seadusega kaugküttest eralduda, kui see on projektiga nii ette nähtud.

Kahjuks see määrus tuli välja 2003 aasta suvel. Kõik mis selleks ajaks oli juba korda saadetud, seda heastada on raske/kallis.
Meie majas on elektriküttega korteris torud välja lõigatud. Püstikud aga viidud seina sees olevasse kommunikatsioonišahti. Kahjuks on ka meie küttesüsteem taskaalust väljas, kuid seda ostsust ei teinud Kõ vaid endine majavalitsus koostääs linnaosavalitsusega. Mitte mingit alust ei ole karistada seda korteriomanikku suure protsendiga. Tema kütab oma korterit ja ka sellega naabreid kes talle pennigi ei tasu selle eest. Kõik mis üldisi ruume puudutab on tema poolt ka tasutud. Nii on meie majas

Mis aga küsija majas toimub...? Las teeb järeldused ise.

Jah ja mina jään enda juurde - on õigus küsida kuni 40%.
Eldi, vaata ka http://www.ehituskaar.ee/?op=art&id=170&page=1

Siin on midagi lõpuni välja rääkimata:
1.Ka 1988 aastal nõudis Eesti Energia projekti elektriküttele üleviimisel
2.ka ei võinud majavalitsus veel vähem linnavalitsus aktsepteerida ilma projektita tääd
3.juhul kui eelnevad puuduvad kas siis on ikka tegemist statsionaarse elektriküttega - elektripuhureid ja tavalisi õliradikaid ei loeta elektrikütteks
4.juhul kui on kasutusel variant - el.puhurid on TTõ võrdlevate mõõtmiste/isekirjutajad kõigis sarnastes korterites püstukul/ tulemusel arvutatud välja naaberkorteritest saadav soe ja koridoride,keldrite soojendamiseks vajalik osa kokku sellisele korterile mitte 40% vaid 72-85% .Selline on teadusliku lähenemise tulemus.P.S.Kui omanikud on läinud elektriküttele siis ei ole see ühistupoolne karistus vaid nendepoolne kingitus/kui uskuda Eldit/EEnergiale linnavalitsuse mahitusel.
Muidugi mängis ka EE ise mäkra reklaamides elektrikütet ja kui paljud sellele üle läksid siis väänas julmalt uued hinnad tehes ise näo et meie pole süüdi.

Jagan sinu mõttearendust, Ervin. Täpselt nii ongi.

Meie majas on projekt olemas ja kinnitatud Linnaosa valitsuse poolt.
Ega siis majavalitsuste ajal pesi käsi kätt rohkem, kui kunagi varem ja kas teised sellega nõustuvad või mitte, polnud oluline.
Aga kuidas ikkagi jääb sellega, et ka elektriküttel olev korter naabreid kütab?

Nii nagu teised tema omagi. Ka neile lisandub trepikodade kütmine, kuid see jagatakse nende vahel võrdselt. Elektriga kütja tahaks aga sellest käed puhtaks pühkida. Kui kõik korterid oleksid ühtlaselt projekteeritud küttega, siis seda muret poleks, siis jagub kõik nende vahel.
Kõik küttesüsteemi ümberehituseks antud load on ebaseaduslikult antud. Seda tehti elanike ja suurte küttekulude survel. Nüüd on muidugi raske seda inimestele seletada ja see tundub ebaloogiline. Aga oma korteri ümberehituskulusid tagasi keskküttele peaksid nad nõudma neilt, kes neile andis loa küttesüsteem lõhkuda.