Korteriühistu Abi

Head uut aastat!
Sooviks kuulda teiste foorumlaste kortermaja küttesüsteemi küttevee numbreid,näite kraade. Mis kraadiga on sisenev ja väljuv vesi (ka suletud süsteemiga)?Meil sisenev 66 kraadi ja väljuv u.43-46 kraadi ning siiber pool avatud. See on aga meeletu jahtumine majas. Proovisin ka varianti, kus siiber oli peaaegu täiesti avatud ja vastu saime 3 tunniga 0.7MW/h kulu.
S ja v küttevee vahe oli 10 kraadi! Kui sedasi 24h ja 30 päeva hoida siis ei jõuaks mitte keegi seda kytet kinni maksta.Sooviks teada, mis oleks kõige optimaalsem vee vahe, mida hoida?

Kui soovid sooja vee temperatuuri stabiilsena hoida ja kulutada vähe soojusenergiale, renoveeri soojavee süsteem. Ehk paigalda kaasaegne süsteem soojusvaheti ja automaatikaga. Vana süsteemi puhul jäädki käsitsi reguleerima. Lisaks isoleeri soojavee torud keldris, et soojakadu oleks väiksem. Lisaks reguleerib soojavee temperatuuri Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika. Majandusministri 11. augusti 1997. a. käskkirjaga nr. 86. Seal on kirjas, st soojavee temp on 55 kraadi.

Katlamaja peaks andma graafiku, kus on kirjas vastavalt temperatuurile sisse tulev ja välja minev temperatuur. Mida külmem on temperatuur, seda kürgem on majja antava vee temperatuur.

See sooja vee temperatuur +55 C käib ikka sooja tarbevee kohta

Jah, see käib sooja vee temperatuuri kohta.

Me hoiame automaatikaga tsirkulatsioonist tagasitulreva sooja vee temperatuuri 50 kraadi. Mineva vee temperatuur on 50- 52. Kraadi võrra temperatuuri tõstmine lisab kulu 2-4%
M132

M132 kirjutas:Me hoiame automaatikaga tsirkulatsioonist tagasitulreva sooja vee temperatuuri 50 kraadi. Mineva vee temperatuur on 50- 52. Kraadi võrra temperatuuri tõstmine lisab kulu 2-4%
M132

Vabandan, aga nüüd jääb küll arusaamatuks: tagastuv on 50 ja pealejooks on ka 50, sooja ülekannet ei toimugi?

Jutt oli sooja vee temperatuurist.Kaugkütte süsteemist tulev vesi oli näiteks 10.jaananuaril 92kr survel 4,2b, tagastuv 42 kr, väljas -13 kr. Soojus kulub kütteks ja vee soojendamiseks 50 kraadini.

Vabandan, ei vaatanud täpselt! Jutt oli sooja vee tsirkuleerimisest! siis on normaalne

Üle 50 ei soovitaks väljuvat panna. Miks? Sest katlakivi hakkab tekkima just 50 kraadi juures (intensiivselt 65 kraadi juures) ja soojaveeringkäigu süsteemi hakkab tekkima katlakivi. Samuti temperatuurianduri pnnale. See siis hakkab näitama vähem, kui tegelikult vee temp on ja laseb ringlusse üha kuumemat vett. See jälle tekitab üha rohkem katlakivi. Surnud ring, mille lõppfaasis on soojavee torud nii umbes, et peab hakkama neid vahetama.

10 kraadi soojakadu ei ole midagi erilist. Kõik oleneb soojaveeringkäikude torupikkusest, pinnast ja ruumide temperatuurist, mida see torustik läbib. Keldrites muidugi ka soojusisolatsiooni olemasolust. Seega pole midagi erakordset kui väljub 50 ja tagasi tuleb 40 (kui just maja 12 - 24 korteriga pole).

Meie teeme nii: talvel, kui on kütteperiood, laseme 24h ringelda veel ca 50C juures (võib, kui on automaatika, seda temp. muidugi öötundideks vähendada, kui see tagab kuivad ning soojad vannitoad ja/või Wc-d). Suveperioodil, kui keskkütet ei ole, lülitab meil automaatika kella 23:00-ist kella 06:00-ni ringkäigupumba välja. Kellel suur möödapääsmatu häda öösel sooja vett saada, see saab selle vett jooksutades ikkagi kätte. Kuid niigi sooja korterit see toru vähemalt seitse tundi ööpäevas suvel ei küta ja sooja kokkuhoid on märgatav.

Fucs kirjutas:Suveperioodil, kui keskkütet ei ole, lülitab meil automaatika kella 23:00-ist kella 06:00-ni ringkäigupumba välja. Kellel suur möödapääsmatu häda öösel sooja vett saada, see saab selle vett jooksutades ikkagi kätte. Kuid niigi sooja korterit see toru vähemalt seitse tundi ööpäevas suvel ei küta ja sooja kokkuhoid on märgatav.

Suvel, kui päevad pikad ja ööd lühikesed, ei kujuta ette, et hilistel õhtutundidel kraanist sooja vett ei tule. Karta võib, et taolise kokkuhoiuga paneks nii mõnigi me majast enesele kuumaveeboileri ja laseks sooja vee üldtorustikust lahti ühendada. Sellise riski peale küll ei lähe, et hakata mõnele erandeid tegema.
Väiksemas majas, kus ka vaid üks korteriomanik öise kuuma vee puudumise vastu on, peaks ikkagi kuuma vett võimaldama igal ajal - see on ju elementaarne mugavustega kortermajas.

Loomulikult. Aga meil inimesed nõudsid, et see meeletu kuluartikkel (wc/vannitoa küte) ää kohitsetaks. Noja vastu tulles enamiku soovile...

Tegelikult on need torud soojad veel ka pool tundi-tund pärast ringkäigupumba seiskumist. Seega saavad nad oma sooja vee kohe kätte ka veel ca 24:00 (kuigi alguses jahtunumalt).

Soojavaheti jääb ikkagi töösse ja soe vesi on tegelikult kätte saadav. Esimesel korrusel kiiremini kui viimasel muidugi.

Noh, aga nii nad otsustasid.