KÜ veetoru korteri vannitoas

[ruuta100]

Minul on selline küsimus,et vannitoas tekkis veeleke. Tuli välja, et lekkis ühistu veetoru aga korteriomanikul oli vannituba kinni ehitatud ja ligi pääsemiseks pidi seina lõhkuma. Ühistu esimees kutsus küll välja torumehed kes aga said selle lekke likvideerida alles 6 tundi hiljem. Kuna alles siis võimaldas korteri omanik ligipääsu seina taga asuvatele torudele. Korter on kindlustatud ja nüüd nõuab kindlustus kü-lt korteris tekkinud kahju kinni maksmist. Kas ühstu peab maksma tekkinud kahju kinni kuigi korteri omanik on ju ka süüdi ,et kahju oli suurem kuna ligipääs torudele ei olnud võimalik.
Maksame me ju kõik seda ühee korteri remonti siis kinni.

[Heino]

Kas siis eraldi püstikut ei saanudki sulgeda?

[usr1]

Tere

Kuna torustik ja samuti ka keskküttesüsteem on Ühistule kuuluv vara siis peab olema ligipääs tagatud.

Veetorustik mis veeõõtjast maja poole kuulub ühistule , kõik mis jääb veemõõtjast korteri poole on korteri omaniku / valdaja omand.

Edu

[meriton]

Siugtoru vannitoas.

Meil on mitmel korteril siugtoru vannitoast eemaldatud ja soojaveepoiler pandud juba enne ühistu asutamist need korteriomanikud keelduvad mittekütteperioodil selle eest maksmast kuna neil see puudub. Kuidas on õige?

[Roland66]

Küttesüsteem on osa mõttelisest osast kaasomandist ja selle üle saavad otsustada ainult kaasomanikud. Isegi toru eemaldamine on ilma 100 % kaasomanike nõusolekuta keelatud. Kas hinda vähendada või mitte, seda saab otsustada ainult KÜ liikmete üldkoosolek. Vaatama pead samuti põhikirja, mis seal kirjas on. Kaasomandit reguleerib AÕS 72-74. Kulud soojale veele kinnitatakse KÜ majanduskavaga, sooja vee hind on selline, kudsed kulud on talvel sellised, suvel vastavalt kulule.

Toon väljavõtte ühest kohtuotsusest kus on juttu sooja vee kaudsetest kuludest.
Hageja seisukoht:
Mõõdikute alusel kompenseeritakse elanike poolt see hulk soojusenergiast, mis kulub külma vee soojendamiseks sooja tarbevee
temperatuurini (55ºC). Selleks, et elanikel oleks igal ajahetkel võimalik soojavee kraanist saada stabiilse temperatuuriga (55ºC) vett, tuleb teha täiendavaid kulutusi sooja vee temperatuuri hoidmiseks ja säilitamiseks ning selliselt kulunud soojusenergia jagatakse korteriomanike vahel proportsionaalselt ruutmeetritele. Arvestuse selline alus on vajalik, kuna sooja vee hoidmiseks vajalik energia ei ole otseses sõltuvuses tarbitud sooja vee kogusest elaniku poolt. See hulk soojusenergiast, mis kulub tarbijale vajaliku temperatuuriga sooja vee hoidmiseks ja säilitamiseks, arvestatakse korteriühistus Kirsi 6/8 elamispinna kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Selline arvestus on hästi märgatav kalendriaasta soojadel kuudel (mai-september), kui elamu reaalosade ja neile vastavate mõtteliste osade kütmist ei toimu. Sel perioodil tasuvad korteriomanikud täiendavalt mõõdikute alusel mõõdetava sooja vee hinnale ka nn kaudse kütte kulud (suveküte, tsirkulatsioon). Ekspertide hinnangu alusel on see tunduvalt suurem kui teoreetiliselt pakutud soojuskulu, arvutatuna kordajaga 1,3. Sooja tarbevee süsteem korterelamus Kirsi 6/8 on korraldatud ringlusega süsteemina. Sooja tarbevee ringlussüsteem tagab, et soe tarbevesi jõuab tarbijani vajaliku
temperatuuriga hetkel, kui ta avab soojaveekraani korteris. Ringlussüsteemis on alati soojuskaod. Hageja esitab kostjale igakuiselt arved, millel kajastatakse kõik kulutused, mis tuleb korteriomanikel
kanda. Kirje „kommunaalkulud" all kuulub korteriomaniku poolt tasumisele elektrikulu, küttekulu, prügiveo kulu, vee ja kanalisatsiooni kulu, vee soojendamise kulu ja üldkasutatava vee kulu. Kostja on tasunud arved kõikide positsioonide osas, välja arvatud positsioon „küttekulu".

Kohtu selgitus:
Hageja esitas kohtule arvestuse sooja vee tootmiseks kuluva soojusenergia hulga kohta. Sooja vee mõõdikute alusel kompenseeritakse elanike poolt see hulk soojusenergiat, mis kulub lähtevee (külma vee) soojendamiseks sooja tarbevee temperatuurini (55ºC). See hulk soojusenergiat, mis kulub tarbijale vajaliku temperatuuriga sooja vee hoidmiseks ja säilitamiseks, arvestatakse elamispinna kütmiseks vajaliku soojusenergia hulka. Sooja tarbevee ringlussüsteemi tõttu ka maist septembrini, mil kütmist ei toimu, on korteriomanikud kohustatud tasuma täiendavalt mõõdikute alusel mõõdetava sooja vee hinnale ka kaudse kütte kulu, mis on vajalik vee tsirkuleerimiseks. Ekspertide hinnanguga on tõendatud, et see on tunduvalt suurem kui teoreetiliselt pakutud soojuskulu, arvutatuna kordajaga 1,3.

[Roland66]

Siugtoru vannitoas.

Meil on mitmel korteril siugtoru vannitoast eemaldatud ja soojaveepoiler pandud juba enne ühistu asutamist need korteriomanikud keelduvad mittekütteperioodil selle eest maksmast kuna neil see puudub. Kuidas on õige?

Kui teie KÜ-s on majanduskavaga kinnitatud sooja vee hind ja sooja vee kaudsed kulud, on nad kohustatud maksma, sõltumata nende meelsusest. Või on vastavalt põhikirjale kehtestatud sooja vee hind ja sooja vee kaudsed kulud, kui selline otus on olemas, ei ole neil pääsu ja nad peavad maksma.

[Roland66]

Minul on selline küsimus,et vannitoas tekkis veeleke. Tuli välja, et lekkis ühistu veetoru aga korteriomanikul oli vannituba kinni ehitatud ja ligi pääsemiseks pidi seina lõhkuma. Ühistu esimees kutsus küll välja torumehed kes aga said selle lekke likvideerida alles 6 tundi hiljem. Kuna alles siis võimaldas korteri omanik ligipääsu seina taga asuvatele torudele. Korter on kindlustatud ja nüüd nõuab kindlustus kü-lt korteris tekkinud kahju kinni maksmist. Kas ühstu peab maksma tekkinud kahju kinni kuigi korteri omanik on ju ka süüdi ,et kahju oli suurem kuna ligipääs torudele ei olnud võimalik.
Maksame me ju kõik seda ühee korteri remonti siis kinni.

Oma vastuses kindlustusele väitke, et korteriomanike ei teinud midagi selleks, et võimalikud kahjud oleksid väiksemad, oma hilinemisega tekitas korteriomanik oluliselt suuremaid kahjusid, mida oleks saanud vältida kiirema võimaldamisega ühiskommuniktsioonidele. Arvestades kõiki asjaolusid ei ole võimalik määratleda kahju hulka, mis oli tekitatud seoses avariiga, mis oleks likvideerutud korteriomaniku poolse kohese ligipääsu võimaldamisega ühiskommunikatsioonidele. KÜ on seisukohal, et korteriomaniku tegevus oli suunatud võimalikult suurema kahju tekitamisele ning suurema kahjusumma saamiseks kindlsutuselt, KÜ-l ei ole võimalik määratleda võimalikke kahjusid, mis tekkisid seoses avariiga ja avarii kohese likvideerimisega.

Mul ei ole andmeid, mis tingis korteriomaniku viivituse, kuid oma vastuse kindlustusele võite formuleerida nii. Kirjutada veel juurde, et KÜ teadvustab oma kohustusi kortriomanike ees seoses ühiskommunikatsioonidega, kuid nimetatud juhtumi puhul puudub võimalus konkreetselt määratleda kahjusid. Kui kommunikasioonid on kinni ehitatud või on teostatud ümberehitust ilma korteriomanike nõusolekuta, on tegu kaasomandi majandusliku mõtte muutmisega, kuid millel puudub kaasomanike nõusolek.