Kas elanik saab remonti nõuda?

[Thom]

Situatsioon järgmine - telliti viilkatuse ehitus, mis kuidagi tehti ära, aga suurem osa tööst on mittekvaliteetne. Selle tulemusena hetkel 5.korruse (e kõige kõrgema korruse) korteritesse niriseb aeg-ajalt paneeli vahelt vett (katus annab läbi).
Paraku ühistul vaba raha pole, et remonti teha ja üldkoosolekul ei hääletatud selle poolt, et remondifondi rohkem raha koguda katuse remondi jaoks. Pensionärid, kes elavad allpool 5.korrust arvasid, et neid see ei puuduta ja hääletasid vastu.
Samuti on katuse pannud ehitusfirma juba hingusele läinud ja tööd tellinud juhatus välja vahetatud.

Kas 5.korruse elanikel, kellele vett kaela niriseb on mingi õigus siiski remonti nõuda? Või kuidas peaks sellisel juhul tegutsema?

[ergon]

Thom, kas sa oled mõelnud mis on ühistu? Ühistu on korteriomanikud, kes koos haldavad ühist omandit. Muidugi on õigus nõuda ja õigus esitada kahjunõue, kui omanike vara on riknenud tänu katkisele katusele aga te nõuate seda ju iseendilt mitte mingisuguselt umbmääraselt asjalt. Kui täna sajab vihm sisse viiendale, siis aasta pärast jõuab see neljandale jne.

Tehke juhatusele kiri ja ühiselt otsustage kuidas asjaga edasi minna, sest kui pole katust pole ka varsti maja. Kunagised valikud odavusele tuginedes maksvad kurjalt kätte ja lähevad lõppkokkuvõttes kallimaks.

[Thom]

No eks me võime otsustada ja juhatusega rääkida-rääkida-rääkida, aga kui üldkoosolek ei anna nõusolekut taolisteks investeeringuteks (e ei kinnita majanduskava või ei ole remondi poolt), siis on ikka suluseis?

Eks tuleb teha nö. misjonäritööd ja elanikele seletada, mis võib aasta-paari pärast juhtuda. Aga nagu ise kõik teavad, siis see on äärmiselt raske ülesanne. Kui ei olda nõus maja peale (ca 90 korterit) tellima suurt konteinerit (5000EEK), et keldrid anonüümsest sodist tühjaks vedada (põhjendus: aga miks pean mina maksma kellegi teise prügi äraviimise eest?), mis siis veel 10x suurematest summadest rääkida.

[ergon]

Parafraseerides. Ma tean mida sa tunned aga muud teed ei ole. Mina teen seda näiteks juba viis aastat. Kogu elu on üks kokkulepete saavutamise rada ja teiste ära rääkimine.

[k24]

Katuse, kui kaasomandi eseme parandamata jätmine kahjustab maja konstruktaioone ja lisaks veel kellegi isiklikku vara. Selline töö on olemuselt avariitöö ja tuleb ära teha juhatuse otsuse alusel, kui põhikiri just ei keela. Ja reeglina samamoodi saab selle parandamise kulu MK väliselt sisse nõuda - nt eraldi rida arvel. Kas tegu on juhatuse pahatahtliku tegevusega, et katust pole parandatud ?

KOS 15 lg 2 järgi on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. See on täpselt see koht, kus nii tulekski teha.

Siin peaks see korteriomanik andma juhatusele kirjalikut teada, et kui X kuupäevaks vajalikku otsust ei tehta, siis teeb omanik töö ise ja nõuab kulud ühistu käest sisse. Lisaks võiks kaaluda juhatuse vastutusele võtmist tegevusetuse tõttu ja seni tekitatud kahju hüvitamist. Saan aru, et ÜK ei jaga asja, aga juhatus peaks ometi teadma, et katus ei tohi läbi lasta.

[Thom]

Tänud vastuste eest, sain julgust veel kõvemat häält teha ja katsun tuleval üldkoosolekul pensionäride armee ära rääkida.
Ja kui see ei aita, siis panen oma enese 300tuhhi mängu ja teen asjad korda Ning siis loodan, et see mulle hüvitatakse.

Seni pole katust remonditud, kuna eelmine juhatus võeti selle eest maha (sahkerdamised ja ülekulud jms) ning uus käis ehitajaga kohut, et midagi nõuda, aga jäädi kaotajaks. Pidevalt loodeti garantii teostamisele.
Kui vaadata, miks meie maja KÜ juhatus efektiivne pole, siis võib kindlalt väita, et sellega tegelevad inimesed, kellel pole kogemust juhtimise, rahadega ega seadustega. Lihtsalt istuda juhatuses ja aastas paar korda lõhutud lukkusid parandada pole just see, mida juhtorgan tegema peaks.

[k24]

Sellises olukorras ei ole kõva hääle tegemisel mõtet ja soovitan kirjalikult suhelda. Tee viisakas ja põhjendatud kiri juhatusele ja koopia ka revidendile, kus annad aega kuupäevani X asi lahendada. Las siis ostustavad või kutsuvad vajadusel ÜK kokku. Juhatusel, kui kardavad otsust teha, soovitaks tellida asja kohta õiguslik analüüs. See ka ÜK tarvis hea asi, kui inimesed muidu asjast aru ei saa. Katus ei saa läbi sadada ja nii lihtne see ongi. See ei ole ju parem lahendus, kui ühistu hakkab kinni maksma korteriomanike varale tekitatud kahjusid, mis läbi sadav katus on põhjustanud ja lisaks veel muid kannatusi, mis sellega on kaasnenud.

[maasikas]

Ma arvan ka, et tegu on avariitööga. Asjasse tuleb suhtuda samamoodi nagu lekiks gaasitoru. Ohtlik olukord kikvideeritatakse viivitamatult, kulud nõutakse ühistult välja ilma pensionäridelt luba küsimata (suhelda ainult juhatusega) . Edasi tuleks muidugi kahjud välja nõuda katuse teinud tüüpidelt. Hiljuti oli ju kohutprotsess, kus ehitajad jäid kaotajaks - üksikisikud. Siis ole enam oluline kui firma on likvideeritud. Selleks asjaajamiseks oleks juriidilist abi ilmselt vaja.

[Thom]

Maasikas, kas oskad viidata sellele case'ile (internet, ajakirjandus), millest rääkisid?

Üksikisikute kohtusse andmine on suure tõenäosusega lõppkokkuvõttes sama kallis, kui katuse kordategemine uute summade eest. Lisaks veel selleks kuluv aeg (mis töötab minu kahjuks) ja tõenäosus, et seal pärast ka midagi korralikku tehakse.