õhtset ja õiglast seadust kõigile ei ole. Kõik oleneb sellest, kuidas kokku lepitakse.
Mina tean üsna mitmeid ühistuid, kus on ühiselt kokku lepitud ni akende kui uste vahetus. Summa on jagatud korteri ruutmeetrite peale ära ja kes on siis maksnud kohe või kes järelmaksuga on samuti kokkuleppeküsimus.
Erinevad rahakotid on, kuid enamasti soovivad kõik veidi paremini elada. Ja ega ei võeta ju keegi uksi ja aknaid kaasa kui korteri maha müüvad või ära kolivad. See tõstab korteri väärtust ka.
Ja kui näiteks üldkoosolek otsustab, et pangalaenuga vahetatakse kogu maja aknad, siis on see igaljuhul kõigile odavam, kui eraldi igaüks seda teeks. Samuti on võimalik hajutada maksmist pikema aja peale.
õhiselt ja ühekorraga maja korda tegemine on igal juhul mõttekam kui jupphaaval raha kulutamine
Ühisomand Rõdud
Moderaator:Heino
Ehitus ja renoveerimise tää jupitamisega saavutatakse olukord kus rahulikku ja nauditavat aega ei teki. See on nagu Tallinn mis valmis ei saa. Väiksemate majade puhul on raha ka pisuke nii, et suuremaid täid saaks teha vaid siis kui raha koguda. näiteks meie majas kuluks 10 aastat, et suurema tää jaoks raha kokku koguda. Kui aga majas on pensiokad, siis nemad näevad vaid seda, et neil on varsti 2x2 pärnamäel ja neile seda vaja ei ole.
liifer, küsimus polegi selles, kas ühistu peaks aknaid ja uksi vahetama, või rõdusid renoveerima, vaid selles, et seda otsustatakse ühiselt. Kui ühiselt otsusele ei jõuta, siis ei saa tõesti mdiagi teha.Aga ükshaaval rõdude renoveerimine on ka lubamatu, eriti, mis puutub rõdu välimistesse osadesse, või selle piirdesse ja metallosadesse. võib ka otssutada muidugi, et kõik värvivad ühe ja sama värviga rõdud seestpoolt, kuid selles osas võib juba küsimusi tekkida. Maja välisfassaad on aga ilmtingimata ühisomand ja selle remonti finantseeritakse ühiselt.
Kui sa, lifer, oled lihtsalt majaelanik, siis saan sinust aru. Kuid kui sa oled juahtuse lige, siis pead mõtlema laiemalt, kogu maja peale, mitte iga korteriomaniku peale eraldi. Ära lase sel mõttelgi tekkida, et rõdusid renoveeritakse kes kuidas ja finantseerimisel tehakse kompromisse. Ei, kas kõik võtavad osa, või ei tehtagi m idagi seni, kuni kõik on v almis aru saama, et elatakse kortermajas.
Kui sa, lifer, oled lihtsalt majaelanik, siis saan sinust aru. Kuid kui sa oled juahtuse lige, siis pead mõtlema laiemalt, kogu maja peale, mitte iga korteriomaniku peale eraldi. Ära lase sel mõttelgi tekkida, et rõdusid renoveeritakse kes kuidas ja finantseerimisel tehakse kompromisse. Ei, kas kõik võtavad osa, või ei tehtagi m idagi seni, kuni kõik on v almis aru saama, et elatakse kortermajas.
[quote:7f61cae485="sirts"]Ära lase sel mõttelgi tekkida, et rõdusid renoveeritakse kes kuidas ja finantseerimisel tehakse kompromisse. Ei, kas kõik võtavad osa, või ei tehtagi m idagi seni, kuni kõik on v almis aru saama, et elatakse kortermajas.[/quote:7f61cae485]
sirts, väga õige arvamus ja olen singa täiesti nõus.
sirts, väga õige arvamus ja olen singa täiesti nõus.
Ma panen ennast juhatuse liikme olukorda ja siinkohal ei taha sirtsuga päris 100% nõustuda. Laiemalt vaatamine tähendab ka kompromisside tegemist. Kui korteriomanikud saavad aru, et nad elavad korrusmajas ja vaid rõdu omavad korterid peaksid maksma enamuse summast rõdude renoveerimisel, siis on see kõigi elanike suhtes parim kompromiss mida juhatuse liige saab teha. Hundid säänud ja talled alles -majas ei teki omavahelist pinget ja tagasi tegemise üritusi.
Ega ühtegi renoveerimist ei saa otsustada ilma üldkoosoleku hääletuseta.
õldkoosolek on juhtorgan
Ega ühtegi renoveerimist ei saa otsustada ilma üldkoosoleku hääletuseta.
õldkoosolek on juhtorgan
-
Deleted_User_220
ma vaatan, et siis inimesed säpsivad siit-sealt väheke, aga ma võtan enda maja olukorra kokku.
1. majas on 36 korterit ja nendest 18 on rõdu ja 18 pole.
2. maja välisfasaadi remont ei ole täpselt see sama, mis rõduremont. Antud juhul ei lähtutud ka sellest, et fasaadi oleks olnud vaja remontida vaid lähtuti nendest hüvedest, mis remondiga kaasneb rõduomanikel(juhatuse kolm inimest on kõik rõdukorteri omanikud). Välisfasaadi remondi puhul oleks piisanud rõdude värvimisest. Antud juhul kulus 18 rõdu peale 70 kilo. ma ei tea kui täpselt ma seda suudan kirjeldada, aga igaljuhul see on kapitaalremont rõdule, kus täid tehti mitmes etapis, betoneeriti auke, pandi kattega põrand, kohandati rõdu metallkarkassi, pandi plekist katted.
3. Need korterid, mis on rõduga võidavad oma väärtuses ma arvan, et 30 kilo vähemalt, minul aga pole sellest külma ega sooja...ja ärge äelge, et maja on ilusam ja minu korteri hind tõuseb(ülejäänud on siiski vana ja väsinud välimusega). märgiks veel ära, et asi pole rahas, vaid see on selline hea näide, millega saab seda ebaõiglust kirjaldada.
4. mingisugust kompromissi leidmisest ei saagi juttu olla, kuna rahvas jaguneb 50/50 ja yhistu juhatus pole yldse huvitatud selle probleemiga tegelemast...mis tehtud see tehtud.
5. Kuna enamus majarahvast on pensinäärid, siis neil suhteliselt ükskõik...enamus on harjunud elama teadmisega, et tema hääl ei maksa. Hääletamisel on alati nii, et kõik on selle poolt , mis esimees räägib.
kokkuvõtteks ytleks, et rõduomanikel peaks endal südametunnistus olema ja nad peaks ise väga hästi aru saama, et rõdu on ikka iilge luksus ja maksku ise oma remont...mina kärsan sellega 2000 krooni...see polegui ei tea mis suur summa, aga kuidagi nõme on...eriti veel kui rõduga naabrid käivad ukse taga mälisemas, mis muusika nii vali ja miks trepikoda ei korista.
1. majas on 36 korterit ja nendest 18 on rõdu ja 18 pole.
2. maja välisfasaadi remont ei ole täpselt see sama, mis rõduremont. Antud juhul ei lähtutud ka sellest, et fasaadi oleks olnud vaja remontida vaid lähtuti nendest hüvedest, mis remondiga kaasneb rõduomanikel(juhatuse kolm inimest on kõik rõdukorteri omanikud). Välisfasaadi remondi puhul oleks piisanud rõdude värvimisest. Antud juhul kulus 18 rõdu peale 70 kilo. ma ei tea kui täpselt ma seda suudan kirjeldada, aga igaljuhul see on kapitaalremont rõdule, kus täid tehti mitmes etapis, betoneeriti auke, pandi kattega põrand, kohandati rõdu metallkarkassi, pandi plekist katted.
3. Need korterid, mis on rõduga võidavad oma väärtuses ma arvan, et 30 kilo vähemalt, minul aga pole sellest külma ega sooja...ja ärge äelge, et maja on ilusam ja minu korteri hind tõuseb(ülejäänud on siiski vana ja väsinud välimusega). märgiks veel ära, et asi pole rahas, vaid see on selline hea näide, millega saab seda ebaõiglust kirjaldada.
4. mingisugust kompromissi leidmisest ei saagi juttu olla, kuna rahvas jaguneb 50/50 ja yhistu juhatus pole yldse huvitatud selle probleemiga tegelemast...mis tehtud see tehtud.
5. Kuna enamus majarahvast on pensinäärid, siis neil suhteliselt ükskõik...enamus on harjunud elama teadmisega, et tema hääl ei maksa. Hääletamisel on alati nii, et kõik on selle poolt , mis esimees räägib.
kokkuvõtteks ytleks, et rõduomanikel peaks endal südametunnistus olema ja nad peaks ise väga hästi aru saama, et rõdu on ikka iilge luksus ja maksku ise oma remont...mina kärsan sellega 2000 krooni...see polegui ei tea mis suur summa, aga kuidagi nõme on...eriti veel kui rõduga naabrid käivad ukse taga mälisemas, mis muusika nii vali ja miks trepikoda ei korista.
liifer, hooldustasu võetakse ikka korteri ruutmeetrite järgi, olenemata sellest, kas seal käetakse või mitte. õhistus käivadki kõik maksud enamasti ruutm eetrite järgi. Ja rõdu pindala ei puutu üldse asjasse. Sinu loogika järgi siis ei peaks ka trepikojad ja keldrid ja üldse kõik muu peale su oma korteri käima hoolduse alla? Või saan ma valesti aru?
Rõduga korterid pole ainult sellepärast hinnalisemad, et neil on rõdu remont tehtud, vaid ainuüksi juba sellepärast, et neil on rõdu ja teistel pole.
Mis puutub kompromissidesse, siis neid tuleb teha mõistlikul määral. Mina paneks ameti maha, kui üldkoosolek otsustaks, et kõik rõdud tuleb eri aegadel ja isemoodi, et siis nii nagu keegi soovib.
õldse tundub mulle, et ühistu asju aetakse sageli valest otsast. Ei jmajandata ühisosa, vaid antakse pidevalt järele kellegi soovidele. Valge, ma olen sinuga nõus, et mõistlikke kompromisse tuleb teha ja ka sellega, et korter, kel rõdu puudub peaks selles osalema tunduvalt väiksema summaga, kui need, kellel on rõdu. Reeglina tulebki see summa väiksem, sest rõduta korterid on väiksemad.
Rõduga korterid pole ainult sellepärast hinnalisemad, et neil on rõdu remont tehtud, vaid ainuüksi juba sellepärast, et neil on rõdu ja teistel pole.
Mis puutub kompromissidesse, siis neid tuleb teha mõistlikul määral. Mina paneks ameti maha, kui üldkoosolek otsustaks, et kõik rõdud tuleb eri aegadel ja isemoodi, et siis nii nagu keegi soovib.
õldse tundub mulle, et ühistu asju aetakse sageli valest otsast. Ei jmajandata ühisosa, vaid antakse pidevalt järele kellegi soovidele. Valge, ma olen sinuga nõus, et mõistlikke kompromisse tuleb teha ja ka sellega, et korter, kel rõdu puudub peaks selles osalema tunduvalt väiksema summaga, kui need, kellel on rõdu. Reeglina tulebki see summa väiksem, sest rõduta korterid on väiksemad.
-
Deleted_User_220
meil võetakse hooldustasu/remondifondi käetava pinna j2rgi ehk rõduomanikud ei maksa oma rõdu eest mitte muffigi...
ja ma ei räägi sellest, et kas ühistu peaks orgunnima selle remondi...loomulikult peab, aga kuidas selle eest maksta on küsimus...ja maksma peaks need kelle oma rõdu on...
rõdud puuduvad ka ntx esimese korruse elanikel...nii et see, et väiksematel pole mingi jutt...
teen arvutuse...
ntx meie majas on 1577 m2 käetavat pinda ja remondifondi võetakse 6 kr per ruutmeeter ja aastas saadakse kokku 113 tuhat krooni. rõdude remont maksis 70 tuhat. rõdu on 3 m2 ja kui nyyd arvestada, et 18 korterit korda 3 on 54 ruutmeetrit ehk siit saadakse umbes 4 tuhat krooni. Kui nüüd rõduomanikud maksaks isegi seda raha, siis see õigustaks ennast alles umbes 20 aasta pärast.
ja ma ei räägi sellest, et kas ühistu peaks orgunnima selle remondi...loomulikult peab, aga kuidas selle eest maksta on küsimus...ja maksma peaks need kelle oma rõdu on...
rõdud puuduvad ka ntx esimese korruse elanikel...nii et see, et väiksematel pole mingi jutt...
teen arvutuse...
ntx meie majas on 1577 m2 käetavat pinda ja remondifondi võetakse 6 kr per ruutmeeter ja aastas saadakse kokku 113 tuhat krooni. rõdude remont maksis 70 tuhat. rõdu on 3 m2 ja kui nyyd arvestada, et 18 korterit korda 3 on 54 ruutmeetrit ehk siit saadakse umbes 4 tuhat krooni. Kui nüüd rõduomanikud maksaks isegi seda raha, siis see õigustaks ennast alles umbes 20 aasta pärast.
Nojah, ma ütleks, et meil ka rõdud korteri ruutmeetreid ei suurenda.
Aga enamus täid kortermajas tasuvad end väga pika aja jooksul. Mõni tää ei pruugi kohe üldse tasuv olla aga ikka tuleb teha. Nii näiteks võib elada ka ilma fassaadi värvimata. Ega see oluliselt mingit kokkuhoidu kusagilt anna, kuid endal on lihtsalt kena elada korras majas.
Nii ka rõdudega. Tasub alles 20 aasta pärast ehk siis kui tuleb remondiga minna juba uuele ringile. Aga see peatab raudpaneelide lagunemise jms., mis on maja üldise tervise jaoks tähtis jne. Kortermaja on nagu väike organism, kus kõik on omavahel seotud. Et asi õieti funktsiks, peab selle tervise eest pidevalt hoolt kandma ja kulutusi tegema.
Mina jään endiselt enda juurde, et ühismajas finantseeritakse täid üheskoos, erandeid tegemata. Ja kui teie rõduta või esimese korruse korterid sellest osa ei võta, siis jumala eest on see teie inimeste püha otsus, millest üle ega ümber ei saa. Meie majal on küll, jah, rõdud ka esimesel korrusel.
Aga enamus täid kortermajas tasuvad end väga pika aja jooksul. Mõni tää ei pruugi kohe üldse tasuv olla aga ikka tuleb teha. Nii näiteks võib elada ka ilma fassaadi värvimata. Ega see oluliselt mingit kokkuhoidu kusagilt anna, kuid endal on lihtsalt kena elada korras majas.
Nii ka rõdudega. Tasub alles 20 aasta pärast ehk siis kui tuleb remondiga minna juba uuele ringile. Aga see peatab raudpaneelide lagunemise jms., mis on maja üldise tervise jaoks tähtis jne. Kortermaja on nagu väike organism, kus kõik on omavahel seotud. Et asi õieti funktsiks, peab selle tervise eest pidevalt hoolt kandma ja kulutusi tegema.
Mina jään endiselt enda juurde, et ühismajas finantseeritakse täid üheskoos, erandeid tegemata. Ja kui teie rõduta või esimese korruse korterid sellest osa ei võta, siis jumala eest on see teie inimeste püha otsus, millest üle ega ümber ei saa. Meie majal on küll, jah, rõdud ka esimesel korrusel.
-
Deleted_User_220
Tead, värvi osas on sama raske kokkuleppele jõud, nagu ka selles, kes maksab. Kui see on nii keeruline, siis võtke see rõdude teema päevakorrast maha. Kui olete üldkoosolekul vähemuses (selliseid rõduta kortereid on vähem), siis otsustab üldkoosolek ja teie jaoks on see otsus kohustuslik. õldkoosoleku otsust on üldiselt keeruline ka kohtus vaidlustada.
Kui jätate protestiks arved maksmata, siis kaevatakse teid kohtusse ja üldjuhul võib juhtuda, et jääte kaotajaks. Siis ei jäägi teil muud üle, kui ehitada omale ise maja - ka seal ei otsusta te sajaprotsendilsielt ise, naise ja lastega on vaja ka nõu pidada.
Seadus võib olla lünklik, ent kuni seda pole muudetud, tuleb seda täita.
Demokraatia? Jah, üldjuhul on sealt väike samm anarhiani, kui reegleid ei teata.. Kui otsustab rahvas, on juhid patust puhtad. Demokraatia polegi igaleühele jõukohane.
Kui jätate protestiks arved maksmata, siis kaevatakse teid kohtusse ja üldjuhul võib juhtuda, et jääte kaotajaks. Siis ei jäägi teil muud üle, kui ehitada omale ise maja - ka seal ei otsusta te sajaprotsendilsielt ise, naise ja lastega on vaja ka nõu pidada.
Seadus võib olla lünklik, ent kuni seda pole muudetud, tuleb seda täita.
Demokraatia? Jah, üldjuhul on sealt väike samm anarhiani, kui reegleid ei teata.. Kui otsustab rahvas, on juhid patust puhtad. Demokraatia polegi igaleühele jõukohane.
-
Deleted_User_220
Konkreetne kohtu case otsustaks selle lõputu arvan ei arva vaidluse ehk kas üldsus tegi vähemusele liiga või mitte. Ma olen 99.9% kindel, et võidab vähemus, kuid see on jälle minu arvamus mis baseerub vaid minu arusaamadele. Kahju, et keegi pole kohtuteed selles osas jalge alla võtnud 
Kui pretsedent on loodud, siis pole enam mille üle vaielda.
Tasumata kommunaalarvetega on teine lugu ja seal on tarbijal raske väita, et ta tarbinud ei ole.
Kui pretsedent on loodud, siis pole enam mille üle vaielda.Tasumata kommunaalarvetega on teine lugu ja seal on tarbijal raske väita, et ta tarbinud ei ole.
-
Deleted_User_220
-
Deleted_User_220
