akna vahetuse rahastamine
Moderaator:Heino
Olukord selline, et meie ühistu ühel liikmel (vanem naine) hakkab aken sõna otseses mõttes eest ära kukkuma ja ise ta aknavahetust ei suuda finantseerida. Juhatus on aga nõus teda aitama tingimusel, et teatud aja jooksul maksab ta akna vahetuseks kulunud raha ühistule tagasi. Millise lepingu peaks siis sõlmima, et asi ka paberil vormistatud oleks ning hiljem ütlemist ei tule, et pole raha saanud? Ja kas ühistu peaks arve enda nimele võtma või aitab ka sellest, et elanik selle esitab, aga lihtsalt oleks siis juhatusel vormistatud vastav otsus akna vahetuse finantseerimisest?
noh, tegelikult kuulub see aken ühistule nii, et targem otsus oleks ikka vahetada ühistu kulul (seega arve ühistule), kuid ennem sõlmida naisega leping, et ta tagastab maksumust osadena tagasi. Lisada juurde ka maksegraafik. Soovitaks võtta aluseks mingi panga laenuleping, kust võtta ära paragrahv intresside kohta, sest intresside kasutamist loen selle olukorrale mittesobivaks, veel enam, et Kõl ei ole vist õigust laenusid andma.
Samuti pangalepingutes on alati juriidiliselt õigesti kirjutatud, et selline laen on korteriga, mitte isiklikult korteriomanikega seotud. Sest kui see vana naine kipub surema, uus korteriomanik võib maksmisest keelduda, kui laen oleks isikuga seotud.
Samuti pangalepingutes on alati juriidiliselt õigesti kirjutatud, et selline laen on korteriga, mitte isiklikult korteriomanikega seotud. Sest kui see vana naine kipub surema, uus korteriomanik võib maksmisest keelduda, kui laen oleks isikuga seotud.
Arvan teisiti. Laenu ei tuleks siduda isikuga, vaid korteriga. Mingit olulist laenulepingut pole vaja teha. Arve tuleb võta ühistule ja juhatuse otsusega jagada akna maksumus selliselt, et see tagasimaksmist ei koormaks. Summa lisatakse lihtsalt selle isiku arvele eraldi reale ja sealt ta tiksub vaikselt ühistu arvele tagasi. Mingit liigset bürokraatiat pole vaja.
[quote:7ed6de7aaf="sirts"]Arvan teisiti. Laenu ei tuleks siduda isikuga, vaid korteriga. Mingit olulist laenulepingut pole vaja teha. [/quote:7ed6de7aaf]
nojah, mina ütlesin ju samamoodi, või sina komenteerid kellegi teise juttu? konks ongi selles, et korteriga seotud võla, kui selline kunagi tekib, on palju märksam pärast sisse nõuda, kui isikuga seotud oma.
nojah, mina ütlesin ju samamoodi, või sina komenteerid kellegi teise juttu? konks ongi selles, et korteriga seotud võla, kui selline kunagi tekib, on palju märksam pärast sisse nõuda, kui isikuga seotud oma.
[quote:38642372c7="sirts"]Arvan teisiti. Laenu ei tuleks siduda isikuga, vaid korteriga. [/quote:38642372c7]
Pakun, et see pole võimalik! Kuidas saab üks isik (ühistu kui juriidiline isik) sõlmida kinnisasjaga (korteriga) lepingu (mis sisaldab ka maksegraafikut)?? Korteril kätt pole allkirja andmiseks ehk keegi peaks seda esindama. Samas vaevalt, et võlaõigusseadus üldse korterile kui mitteisikule kohustusi panna saab.
Ehk leping tuleb sõlmida siiski isikute vahel, kelleks on ühistu ja vastav elanik. Ega leping inimese ära kolimisega kehtetuks ei muutu ju. Ja kui korter müüakse kunagi uuele omanikule, siis omanikule on võimalik teavitada (ehk hoolas uus omanik ise helistab ühistule ja küsib), et korteris seni elanul isikul lasub vastav kohustus.
Pakun, et see pole võimalik! Kuidas saab üks isik (ühistu kui juriidiline isik) sõlmida kinnisasjaga (korteriga) lepingu (mis sisaldab ka maksegraafikut)?? Korteril kätt pole allkirja andmiseks ehk keegi peaks seda esindama. Samas vaevalt, et võlaõigusseadus üldse korterile kui mitteisikule kohustusi panna saab.
Ehk leping tuleb sõlmida siiski isikute vahel, kelleks on ühistu ja vastav elanik. Ega leping inimese ära kolimisega kehtetuks ei muutu ju. Ja kui korter müüakse kunagi uuele omanikule, siis omanikule on võimalik teavitada (ehk hoolas uus omanik ise helistab ühistule ja küsib), et korteris seni elanul isikul lasub vastav kohustus.
ütleme nii, et kui kogu majas vahetatakse aknad ära, siis tõesti ei ole otstarbekas sõlmida leping iga konkreetise omanikuga. Kui on aga sellist olukorda, kui omanik taotleb just tema akende vahetamist ühistu kulul, samas teistel on nt. aknad juba vahetatud. Siis teised liikmed on küll selle vastu, et sellele isikule vahetatakse üldkulul. Just sel juhul peaks lepingut tegema, et ka inimene pärast vastu ei vaidleks ja maksaks ilusti rahad tagasi.
Sellisel juhul on tegemist "Nõude loovutamise ja võla ülekandmise lepinguga" (lepingu tingimused on ostulepingust, käsundusest ja täävõtust erinevad). Leping sõlmitakse Kõ, kui rahastaja ja Kõ liikme, kui teenuse saaja vahel. Loomulikult allkirjastavad lepingu vaid idnetifitseeritud volitatud esindajad.
Selline jagamine on alati väga probleemikas ja palju vaidlusi tekitav. Aga kõike saab otsustada üldkoosolekul või ka juhatus ise, kui talle on selleks voitused antud. Kuuremal osal korteritest on aknad omanike endi kulu ja kirjadega vahetatud, siis nüüd neid taas kellegi teise aknavahetuses osalema panna tundub ülekohtune ja ebaloogiline.
Samas - kui tahetakse maja tervenisti korda saada, fassaad ära remontida jne, siis tuleb ikkagi ära vahetada ka need teised aknad, mis seni vahetamata. Kui inimestel endil selleks raha napib, võib ju ühistu appi tulla ja tema eest need aknad välja osta ja ette panna. Kõlab kui laenu andmine, kuid tegelikult on see teene, mida ühistu võib oma liikmele osutada. Loodetavasti ei hakka keegi siin rääkima nüüd erisoodustusest, sest selle summa võib jagada nende korterite vahel, kes aknavahetust vajasid ja järkjärgult laekub see summa ühistu arvele tagasi.
Samas võib nii iga asjaga pilli lõhki ajada ja tuleb taas mängu argument, et katus on vaid viimase korruse peal ja välisuksi on vaja vaid esimese korruse inimestel.
Isiklikult olen seisukohal, et keegi ei saa keelata inimestel oma raha eest, omas korteris paremaid mugavusi loomast, kuid see ei tähenda seda, et kui neid täid otsustab teha ühistu, siis kellelegi midagi makstakse tagasi.
On olemas üks hea tabel sellest, missugused tääd on ühistu ja missugused tääd omaniku kanda. Katsun selle leida ja siia üles panna. See tuleks muidugi ka oma majas inimestele selgeks teha ja ülskoosolekul kinnitada.
Samas - kui tahetakse maja tervenisti korda saada, fassaad ära remontida jne, siis tuleb ikkagi ära vahetada ka need teised aknad, mis seni vahetamata. Kui inimestel endil selleks raha napib, võib ju ühistu appi tulla ja tema eest need aknad välja osta ja ette panna. Kõlab kui laenu andmine, kuid tegelikult on see teene, mida ühistu võib oma liikmele osutada. Loodetavasti ei hakka keegi siin rääkima nüüd erisoodustusest, sest selle summa võib jagada nende korterite vahel, kes aknavahetust vajasid ja järkjärgult laekub see summa ühistu arvele tagasi.
Samas võib nii iga asjaga pilli lõhki ajada ja tuleb taas mängu argument, et katus on vaid viimase korruse peal ja välisuksi on vaja vaid esimese korruse inimestel.
Isiklikult olen seisukohal, et keegi ei saa keelata inimestel oma raha eest, omas korteris paremaid mugavusi loomast, kuid see ei tähenda seda, et kui neid täid otsustab teha ühistu, siis kellelegi midagi makstakse tagasi.
On olemas üks hea tabel sellest, missugused tääd on ühistu ja missugused tääd omaniku kanda. Katsun selle leida ja siia üles panna. See tuleks muidugi ka oma majas inimestele selgeks teha ja ülskoosolekul kinnitada.
