vee probleemid ja püstikud

[sesim]

veits abi vajaka
elan kolmekortses paneelmajas kus ka ühistu. Elan viimasel korrusel ning vee surve väga halb, aegajalt, nüüd juba päris tihti tuleb rooste vett. Talvel näiteks veetoru külmus ära kuna vee surve kadus aegajalt ära, ehk siis nirises ainult kraanist.
Sain teada et seal püstikud vahetamata. Kas see jama võib olla sellest?

Ees ootamas suur maja remont ning ühistuesimees ütles mulle et kuna mõnel inimesel varasemast ajast ,siis kui veel ühistut polnud,oma raha eest püstikud vahetatud(ühes paraadnas või kuidagi niimoodi, mitte tervel majal) siis nemad pole nõus ühisturaha sinna panema. Pakuti välja et remondiga seoses teeb ühistu ka püstikud korda ja siis esitab selle eest mulle arve?
kuidas teile asi tundub?
Palju see nali üldse maksab 1000 või 50 000 ? mul pole õrna aimugi

samas tahetakse majaotsa seinad soojustada, aga kuna mina äärmises ei ela siis miks peaksin ka selle eest maksma ?! -see oli iroonia

[Heino]

Püstikute vahetuse peab finantseerima põhimõtteliselt ühistu, ehk siis remondifond vms.

[sesim]

seda minagi mõtlesin, kuid nii väitis mulle ühistuesimees . Nii aga , mis siis saab kui mõned elanikud pole nõus selle eest maksma ning ühistu pooldab seda? hakkan ise omal käel püstikut vahetama või passin ilma veeta?

[Heino]

Ta lihtsalt ei saa keelduda sellest. Palu tal lugeda seadusi ja vahelduseks loe seda teemat siit http://www.korteriyhistuabi.com/ky/modu ... FChisomand[/list]

[sesim]

tänan !
´kui ta keelduda ei saa siis kas venitada saab? või on mingisugune tähtaeg ka üldse nendel asjadel?
ma valmistun juba kõigeks ette enne kui uuesti jutule lähen

õhesõnaga kirjutan avalduse et palun vahetada püstik kuna .... ?

[Valge]

Püstikud kuuluvad ühisomandisse ja nende remont tuleb finantseerida ühistu remondifondist. õldkoosolekul pange see punkt hääletusele. Eeldused on ikka endised ehk, et vastava raha oleks olemas (või otsustage laenu kasuks) ja üldkoosolekul loevad enamhääled.
Venitada võivad ainult omanikud.

[Kirsika]

Olen üritanud siin otsingust ja Riigi Teatajast abi leida, kuid ei ole vastust saanud sellisele küsimusele: kas kuskil õigusaktis on kirjas midagi konkreetselt selle kohta, et korteriomanik ei tohi kinni ehitada tarbeveetorude püstikuid? Mõtlen igasugu karkasse ja kinni plaatimist jne

[k24]

Sellist nõuet ei saa seaduses olla ma pakun. KÜ põhikirjas see võiks olla. AÕS piiritleb tehnorajatiste talumist ja reeglina KÜ põhikiri täpsustab, et omanik peab lubama mõttelise osa korrashoiuga seotud tööde tegemist ja taluma sellega tekitatud vältimatut kahju. Kui põhikiri teisiti ei ütle, siis on omaniku vaba voli torud kinni ehitada, aga nendele ligipääsuks ja hoolduseks vajalikke töid ja kahjusid tuleb tal taluda, kui need on vältimatud. Reeglina need töö ka vältimatud on. Seega oleneb põhikirjast palju ja muidugi tuleb korteriomanikule tekitatud kahju minimaalne hoida. Kui mingid suuremad renoveerimised ees, siis peab seda asja ÜK-l kindlasti inimestele seletama ja anda neile võimaluse torud ise "vabastada" vms.

[pimeloom]

Midagi sellekohast on kirjas ka Korteriomandiseaduses:
§ 11. Korteriomaniku kohustused
(1) Korteriomanik on kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse;
3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

[sirts]

Sesim, on võimalik teistpidi, et sina lased tööd teostada ja esitad siis tööde arve KÜle. Lühidalt öeldes, et traadid, torud ja tarindid on ühisomand, mida tuleb ka ühiselt remontida. See, mis oli varem, enne ühistut, ei lähe arvesse. Meil oli samasugune sõda. Vahetasime ühes trepikojas püstikuid ühistu remondirahadega. Kuna ühes trepikojas olid püstikud vahetatud, siis nemad protestisid samuti. Aga pole midagi teha, küllap tuleb ka naiel aeg, mil seda tööd taas vaja läheb. See ei saa olla põhjendus, et ka teised peaksid mingi eraldi kogutud raha eest seda tegema. Ja lõppeks on ju see kõik ühine raha. Kuigi - ühistus on kõik lubatud, mida üldkoosolek otsustab. Ka siis kui ühistu teeb ebaseadusliku otsuse. Siis oleneb kõik sellest, kas majas on inimesi, kes selle otsuse kolme kuu jooksul kohtusse kaebavad.