1- või 2-toru küttesüsteem

[majaka]

k24, kas Te ei ajanud segi termostaatventiili ja kindlat vooluhulka läbilaskva ventiili (kahjuks ei tule kohe õige nimetus meelde) nimetused? Tavaliselt iga püstaku tagasivoolule pannakse ventiil, mis võrdsustab kõikide püstakute vooluhulgad.

tähelepanelik, termostaat vähendab küttekeha läbiva vee hulka ja alandab temperatuuri RADIAATORIS. Ilma selle sünata tekib arusaam, et kogu süsteemis.

[k24]

k24, kas Te ei ajanud segi termostaatventiili ja kindlat vooluhulka läbilaskva ventiili (kahjuks ei tule kohe õige nimetus meelde) nimetused? Tavaliselt iga püstaku tagasivoolule pannakse ventiil, mis võrdsustab kõikide püstakute vooluhulgad.

Märkus muidugi õige-tegin paranduse. Liiniseade ja tasakaalustusventiil on vist õiged nimetused, aga sisu muidugi sama ehk siis reguleerida vooluhulka. Ei tea väga täpselt, aga loogiliselt võttes ei pea vooluhulk igalpool mitte võrdne olema vaid see peab vastama toruläbimõõdule, radikate arvule jms näitajatele. Võrdne peab olema tubade temperatuur - see on eesmärk.

[küttespets]

,,Tähelepanelik" -sul on õigus.
Jätame tasakaalustamise kõrvale.
Kui toas on saavutatud soovitav temperatuur piirab ja lõpuks suleb termostaatventiil küttevee läbivoolu radiaatorist ( 1 toru skeemi korral juhitakse sel juhul vesi järgmistele paipasstoru abil).

Et kuumemat vett kulub soojuse saamiseks samuti vähem ei tohiks raskesti mõistetav olla. Annab ju kuumem pind rohkem soojust. Radiaatori soojaandluse valemis on võetud radiaatorisse siseneva ja väljuva vee keskmine temperatuur.
Seega andes küttesüsyteemi kõrgema temperatuuriga küttevett saame paigaldatud radiaatoritelt rohkem soojust . Mida külmem väljas seda kõrgema temperatuuriga küttevett soojussõlme regulaatori abil süsteemi antakse.
Kui välisõhu temperatuur ei muutu ( s.o. küttekoormus jääb samaks) ja me tõstame küttevee temperatuuri 3*C võrra ( väljas 0 kraadi ringis) kulub 2-toru süsteemis küttevett ~2 x vähem ??. Võib ka teistpidi pakkuda - tõstes küttevee temperatuuri 5*C võrra s.0 50*C-55*C suureneb radiaatori võimsus 28% ( vee jahtumisel küttekehal 10*C).

Eelpooltoodust võib järeldada et piisavalt kõrge küttevee temperatuuri korral muutub küttesüsteemi tasakaalustamine 2- küttesüsteemi korral ebaoluliseks. Sellisel reziimil ei esine kütteprobleeme aga raske tagada soojuse säästlikku kasutamist.
Säästlikkuse tagab ainult küttevee optimaalne temperatuur koos küttesüsteemi täieliku tasakaalustamisega. 2-toru küttesüsteemi korral lisaks püstikuventiilidele ka termostaatventiilide korpuste seadistamine. Ventiilide seadesuurus ei ole kahjuks lukustatav , mida ma loen 2-toru süsteemi puuduseks . See võimaldab küttekehast läbi lasta kuni 5 korda rohkem küttevett kellegi teise arvel, kellele sooja andmiseks tõstetakse tavaliselt küttevee temperatuuri.

1 toru küttesüsteemi termostaatventiilidel ei ole seadistatavat korpust seetõttu saame küttesüsteemi juhtida veidi madalama temperatuuriga küttevett-mis ei võimalda soojusenergia ,,liigkasutamist" sellises ulatuses kui 2-toru skeemil.

[ergon]

Hommik Küttespets
Mul on sulle üks küsimus, mille leiad ülevalt poolt.

[küttespets]

Keskööd Ergon.

Magasin küsimuse maha.

Küttesüsteemi tasakaalustuse projekti maksumuseks hindan 6000 kr , seda juhul kui kannad minu poolt antud keldriplaanile küttepüstikud koos jaotustorustikuga - viimase toru läbimõõdud tahan ka saada. - ega see lihtne ei ole kuna osa torustikku on arvatavasti kuurides luku taga.

Juhul kui on vajalik sellega ise tegeleda siis tõuseb hind 9000 kr-le ( km. ei lisandu).

[ergon]

Pidasin silmas seda palju maksab tasakaalustamin 1 toru süsteemile.

[ergon]

vaikus....
kas ma eksin kui ütlen, et see on ca 100 000 ja see on pelgalt tasakaalustamine. Toimib kuni järgmise korrani millal keegi oma korterisse lisaradiaatorid paigaldab, sest üldine temperatuur säästurežiimil vasta soovitule. Mõttetu kulutus.

[k24]

Aasta tagasi, kui uurisin oli hind (projekt+töö ise) ~ 250 eek/ventiili kohta. Mina sain oma 60krt majas hinnaks alla 20k. Mõte või mõttetus on igas majas erinev ja oleneb sajast pisiasjast - minuarust siin üldistada ei saa.

[sirts]

Igal asjal on siiski mõte. Kui need inimesed, kes saavad vähem sooja, on sellega rahul, siis pole jah mõtet. Lisaradikaid poleks sis ehk vaja vahetada kui süsteem tasakaalustatud. Kui keegi seda siiski teeb, siis peaks olema ka vastumeede - see maksab ise uue tasakaalustamise kinni.
Küll pole mõtet tasakaaluventiile paigaldada 20 aasta vanuste torudega püstikutele. Kui mingi suur ja kallis töö ette võtta, siis teha seda kapitaalselt, Kui tasakaalustate süsteemi ja paari aastsa pärast hakkate vahetama torustikku, siis ei pane teil keegi neid ventiile tagasi. Seega raiskate topelt raha.

[ergon]

Nõus Sirtsuga. See tõttu saigi oma majas kogu küttesüsteem renoveeritud 2 toruliseks alates soojussõlmest.

[küttespets]

Küsiksin Ergonilt - kas uus 2-toru küttesüsteem soojusäästu ka kaasa tõi. Muidugi on seda raske ütelda, sest aastad pole vennad. Kui annad mulle kulutatud ( s.o. soojussõlmes möödetud) energiakogused enne ja pärast küttesüsteemi rekonstrueerimist arvutaksin välja kui palju uus süsteem säästab.
Vaja on andmeid kuude kaupa 2 aasta lõikes. Samas vaja ka teada kas ,,Mesa" süsteem on ka peale pandud.

[k24]

Välistemp. erinevust saab eemaldada kraadpäevadega - see arvutus on väga lihtne. Täpsemalt kraadpäevadest: www.kredex.ee/esk/?id=1411

Oma maja tegin arvutuse ja tulemused tunduvad usaldusväärsed: http://24.kastani.ee/index.php?option=c ... 4&Itemid=2

[küttespets]

täitsa õige, kavatsesin oma arvutustes neid kasutada nii tegelikke ( mis tuleb ise määrata) kui ka normaalaasta omi (mis on Tallinnas 4220 kraadpäeva - tasakaalutemperatuuri 17*C juures).

[ergon]

Kuna see sai valmis alles aasta lõpuks siis on raske midagi säästu kohta öelda. Olen plaaninud peale aktiivse kütteperioodi lõppu võrdleva analüüsi teha. Kipun arvama, et lp. küttespetsil on selles töös oma osa, kui sa oled seotud kütteprojekt OÜ-ga,

[küttespets]

seda ma olen, ütleksin et 100 %.
Just lähipäevil lõpetan TTÜ juures läbiviidava energia-audiitorite koolituse kus seda teemat põhjalikult käsitletakse.