Küttesüsteemi tasakaalustustööd

[rnk82]

Töötan ettevõttes, mis on tegelenud küttesüsteemide projekteerimisega ja tasakaalustustöödega. Sooviksin saada teie arvamusi ja küsimusi küttesüsteemide tasakaalustamise kohta.

[Roland66]

Ei ole teinud, kuid tean, et kokkuhoid on olemas. Lugenud materjale, kes on seda teinud, kasutades lasertermomeetrit, ilma igasuguse peene tehnikata ja maja kõikides püstakutes võrdselt soe. Olen kodukamaral, katsun lisada. Too sell pidas seminari, kus seletas, mida oli teinud. Targemad inimesed on publikatsioonides kirjutanud, et peaks kokkuhoidu andma vististi 10-15%, tasuvusaeg ca 5 a. Kuid firmade puuduseks pean tööde kallist hinda, ühe püstaku tasakaalustamine meil ca 500 EEK, lisaks ventiilid ja paigaldamine. Paljudel esimeestel on arvamus, et teeme fassaadi ära, küll kütet kokku hoiame, kuid kokkuhoid ja kulutatud summa suhe on tasakaalustamise kasuks. Puudus see, et kui üks korter läheb üldisest spsteemist minema või tuleb tagasi, on kogu maja vaja uuesti tasakaalustada.

Sa kirjuta mulle postkasti, palju maksab küttsüsteemi projekteerimine 9 kordne maja ühe trepikojaga, nii ligilähedane, millise summaga peaks arvestama.

[rajaleidja]

Kirjuta otse postkasti oma poolne hinnang mis võiks maksma minna projekteerimine, küttesüsteemi tasakaalustus 60 korteriga majas, 3 trepikoda. Kui vajad rohkem informatsiooni anna teada. Vanemad majaelanikud mainisid, et juba majaehituse ajal pooliku eest paigaldati lisa radiaator , ja nüüd tulemused käes.

[Deleted_User_3869]

Kui töötad kütteprojekte tegevas firmas, siis on otstarbekas viia neile maja kütteprojekt. Nemad oskavad selle järgi arvutada kõige parema lahenduse. Nii see asi tegelikult käibki. Omal algatusel kulutad hulga kallist aega ja olen kindel, et tulemus ei pruugi üldse meeldiv tulla. Maja tasakaalustus käib ikka projekti järgi ja täpseste arvutustega. Selleks ongi projektifirmad. Jaksu sulle! Ja ära unusta vastata kuidas asi areneb. Huvitab mind ja ehk teisigi. Sest paljudel see probleem veel ees. ( Ise olen vaid torujüri. Teha oskan aga arvutada ei, kuulub inseneridele).

[rnk82]

Vastupidi, mind huvitab pigem see, et milline on korteriomanike ja -ühistute kogemused või mured antud valdkonnas. Minupoolne soov on aidata neid inimesi lihtsamate küsimuste ja probleemidega antud teemal.
Huvi korral oskaksin soovijatele lahti seletada, kuidas ja millistel alustel mõningaid töid tehakse ja kuidas neid läbi viiakse.

[Roland66]

Ise ei ole teinud, kuid saatis inimene, kes tööd teostas. Maja saadud tasakaalu, ning kõikides korterites ja püstakutes võrdselt soe. Tasakaalustamise mõte on selles, et soojus jaotuks võrdselt kõikide püstakute vahel. Soomlased räägivad kokkuhoiust ca 7%, kuid jutu autori sõnade kohaselt kokkuhoidu ei tulnud, aga majas oli võrdselt soe, mis lahendas probleemi otsakorteritega. Veel on komme minna sinna, kus on kergem. Autor rääkis, et tasakaalustamisele kulus tal 3 kuud, kuna ta ei kasutanud spetsiaalset tehnikat, ta pensionär ja aega piisavalt. Spets firmad võtavad tasakaalustamise eest 500 püstak samas, kui aega ja tahtmist on, miks mitte ise teha. Lisan seletuse, kuidas tema seda soovitab.
KORTERELAMU KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMISEKS TEHTUD TÖÖD
1.Nummerdatud ära kõik korterelamu püstakud. (1....16,32,48...)
2.Ära mõõdetud iga püstaku tagasivoolu toru läbimõõt enne magistraaltorusse sisenemist. (näiteks: 1/4, 1/2 või 3/4 tolli)
3.Igale püstakule paigaldatud silt, millistele korteritele ta kuulub. (näiteks: korterid 2, 5, 8, 11, 14)
4.Paigaldatud püstakute tagasivoolu torudele COMAP tasakaalustusventiilid koos vajalike detailidega.
5.Koostatud tasakaalustusventiilide seadistamiseks ja temperatuuride mõõtmiseks vajalik tabel.
6.Tagasivoolu torudel ära märgistatud kindel igakordse temperatuuri mõõtmise koht.
7.Avatud kõik tasakaalustusventiilid täielikult. (45 jaotust)
8.Tehtud esimene temperatuuri mõõtmine märgistatud kohal tagasivoolutorudel lasertermomeetriga (!) ja kantud andmed p.5 tehtud tabelisse. (näiteks: 45 jaotust/ 35 oC, 45/35)
9.Hakatud sulgema kõige kõrgema temperatuuriga püstakute tasakaalustusventiile.
10.Pärast mitme tunni (4 – 5) möödumist (või järgmisel päeval) mõõdetud uuesti üle temperatuurid kõigil püstakutel ja kantud p.5 tehtud tabelisse. (näiteks: 35/30)
11.Korrates p.9 ja p.10 tegavust saavutati, et kõigil püstakutel oli mõõtmiskohas enamvähem ühesugune temperatuur. Kõik mõõtmised sai pidevalt kantud tabelisse.
12.Mõõdetud temperatuurid elamu eeldatavalt kõige külmemates korterites. Mõõtmisandmed pandud kirja eraldi lehel. Tingimuseks oli, et korteritel peavad olema korralikud aknad ja uksed.
13.Valikuliselt mõõdetud temperatuure ka teistes korterites. Mõõtmisandmed üles kirjutatud.
14.Tasakaalustusventiilide asendi muutmisega vähendatud läbivoolava vee hulka kõige soojemate korterite püstakutes kuni temperatuuride ühtlustumiseni (21-22 oC) mõõdetavate korterite vahel. Kõik uued mõõtmisandmed püstakutel ja tasakaalustusventiilide jaotused pidevalt kantud tabelisse.

Kui majas on alternatiivküttele üleläinud kortereid, siis tuleb kõiki mõõtmisi ja seadistamisi alustada just nendest püstakutest, mis läbivad neid kortereid.
Kui seadistamine on tehtud välistemperatuuril näiteks –2 oC, siis oleks täieliku ülevaate saamiseks vajalik kontrollida korterite temperatuure mõne madalama, näiteks –15 oC välistemperatuuri juures vajalike täiendavate paranduste sisseviimiseks.

[Deleted_User_3869]

Rolandile. Sinu meetodil tasakaalustamine ei pruugi õnnestuda. Liiniseadeventiil on mõeldud soojakandja, ehk vee läbilaske piiramiseks. See tähendab, et vesi peab jõudma ühtlase temperatuuri juures kõigi tarbijateni üheaegselt. Ei mõõdeta seda ventiili mitte temperatuuri järgi vaid liitrit sekundis. Selleks ongi neil punane ja sinine sulgur. Selleks on ka oma mõõduriist. Toon näite. Kui oled mingi püstaku saanud mõõdetud ja ma avan talvel aknad, siis loomulikult tuba jahtub. Sellega ka radikas jahtub. Teine asi veel. Liiniseadeventiilid on mõeldud kahetorusüsteemile. Ühetorusüsteemis kus radikad on järjestikku ei pruugi see tulemust anda. Nii, et kui akna avan siis kahetorusüsteemis jookseb vesi ikkagi järgmise tarbijani sama kiirusega läbimata suuremat kogust minu jahtuvat radikat. Ka radikatel peavad olema termoventiilid mida eelseadistatakse. Termostaat lihtsalt hoiab teatud temperatuuri vahet. Ja kogu selle eeltöö teeb ikkagi projekteerija arvutuste teel. Alles nii saab maja tasakaalustatud. Ja nii saab ka säästu.

[Roland66]

Sellise meetodi järgi on maju tasakaalustatud, autor soovitab Comap liiniventiili, Soomes kasutatakse vist teise firma toodet. Küsimus on selles, kui palju on kellegil raha sellise töö jaoks, siin ei saa päris Soomet ja Eestit võrrelda. Selle variandi puhul ei räägitagi säästust, vaid soojuse võrdsest jaotumisest kogu maja ulatuses. Meie kandis on inimestele raske seletada, milleks on automaatset soojasõlme vaja, termoventiilidest rääkimata. Turule on jõudnud ühetorusüsteemi termoventiilid, millal neid paigaldama hakatakse, ei oska ette näha.

[ahtijainen]

Mis võiks maksma minna projekteerimine ja küttesüsteemi tasakaalustus 32 korteriga majas, 2 trepikoda. Oleks kindlasti huvitatud küttesüsteemi tasakaalustamisest lähiajal.

[ergon]

saan soovitada http://www.hot.ee/kprojekt1/index.html

[mili]

Rolland 66 juttu ei maksa ignoreerida. Selliselt reguleerides on võimalik saavutada tõepoolest kõikides korterites enam-vähem võrdne temperatuur. Ka meie oleme selle tulemuse taoliselt saanud. See meetod nõuab küll palju aega, aga samas ka vähe raha ja kui on majal korralik haldaja (lisaks soov ja oskused säästlikult majandada), siis on see võimalik. Üldse tundub, et Rolland on (tema kommentaarid järgi) oma ala hästi tundev inimene, kes pole kaasa läinud "hullusega" võimalikult kiiresti palju raha elamu korrastamiseks kulutada vaid teeb seda mõistlikul viisil

[ergon]

minu jaoks on aeg ja raha põhimõtteliselt sünonüümid. Väide "miski võtab palju aega aga vähe raha" tundub mulle, kui majandusinimesele, kummaline.

[tiit118]

Selle kõige kohta tekkis küsimus.Kui paigaldada kõikidele radikatele termostaadid siis puudub ju ka vajadus küttesüsteemi tasakaalustamiseks?
Muidugi ei tohi maja peakraani liiga palju ei piirata.

[rnk82]

Küttesüsteemi tasakaalustamisega seadistatakse süsteem nii, et tasakaalustusventiilide abil nii, et kõikides püstikutes/harudes oleks tagatud soovitud soojuskandjakulu hoone maksimaalse tarbimise korral. Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et kui väljas on külm ning kõikide radiaatroite termostaatventiilid on lahti, siis oleks kõigile radikatele tagatud piisav vooluhulk. Üldjuhul tuleb muutuvad vooluhulgaga süsteemides kasutada sagedusmuunduriga tsirkulatsioonipumpasid, mis vajadusel vähedavad/suurendavad võimust vastavalt tarbimisele. Kuid sellest pole kasu kui on valitud liiga nõrk pump.

Termostaatventiil on mõeldud ruumipõhiseks reguleerimiseks. Näiteks vajavad lõunapoolsed korterid päikeselise ilmaga (eriti kevadel) oluliselt vähem küttevõimsust. Sellisel juhul aitab termostaatventiil automaatselt reguleerida radiaatorisse suunatud vooluhulka ühe radiaatoripõhiselt. See aga ei tähenda süsteemi tasakaalustamist. Kui kujutame seda sama päikesepaistelist päeva edasi. Saabub öö suurte miinuskraadidega. Kõikide radiaatorite termostaatventiilid avanevad. Süsteemil on maksimaalne tarbimine, aga kõikides püstikutes pole tagatud maksimaalne vooluhulk. Tõenäoliselt ohustab puudujääk sõlmest kaugemal asuvaid püstikuid, sest vesi voolab seal, kus on väiksem takistus. Seega on sõlmele lähemal ülevool ja sõlmest kaugemal alavool. Täpsustaks veel seda, et ülevool ei tähenda veel automaatselt seda, et termostaatventiil seda piirama hakkab. Termostaatventiil reguleerib ennast vastavalt ruumitemperatuurile, mistõttu võib termostaadi reageerimine võtta aega. Senikaua on aga otsakorterite inimesed jahedas, kuni ülevooluga korterites on piisav temperatuur tagatud.
Ja kuna inimesed eelistavad temperatuuri reguleerida akna avamise, mitte termostaatventiili seadistamisega, siis võib juhtuda nii, et alavooluga korteritesse ei jõuagi terve kütteperioodi jooksul piisavalt küttevõimsust. Kahjuks on akenda avamine tingitud ka meie korterelamute ebapiisavast ventilatsioonist. Kombeks on ju maja võimalikult kinni pakkida, et jumala eest mingit õhuvahetust ei tekiks. Ning siis on hästi tore nendes niiskusest hallitavates majades elada.

Kokkuvõttes tahan öelda, et tasakaalustustööd on osaliselt kui järelvalve töö, kus kontrollitakse ehitaja kvaliteeti: Kas paigaldatud tsirkulatsioonipump on piisava võimsusega, kas kõikidele püstikutele jõuab õige vooluhulk, kas paigaldatavad radiaatorid tagavad projektijärgse küttevõimsuse jne. Sellest tingituna ei tohiks lasta ehitajal endal tasakaalustustöid teostada, ega tellida. Ehitustööde lepingus võiks olla punkt, kus ehitaja müll lõppkokkuvõttest maksab tasakaalustustööde eest, kuid tasakaalustustööde tellijaks on ühistu. St, et tasakaalustustööde teostajad töötavad ühistu heaks, mitte ehitaja heaks.

[tiit118]

Nojah vastus on arusaadav.Aga näiteks meie majal,kui piirata peakraani (väljavool),siis osa korterei jääb külmaks osadel ikka palav.Korterid asuvad samal püstakul ja külmaks jäävad nii imelik kui see ka pole just alumised korterid.Siit ma siis järeldasingi,et kõige õigem oleks üleköetud korteritesse paigaldada termostaadid?.Majal muidugi puudub ringluspump.