Korrusmajade sisekliima jätab soovida

[soojusaudit.ee]

Mitmete vanemat tüüpi korrusmajade sisekliima jätab pärast üleminekuaastate ümberehitusi tõsiselt soovida, kinnitavad TTÜ professorid Enn Loigu ja Teet-Andrus Kõiv oma uurimustöös „Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise“.

Probleemid on teravnenud pärast küttesüsteemide ümberehitamist lokaalkütte tarvis ja akende väljavahetamist. Alakütmine ja loomuliku ventilatsiooni vähenemine on tekitanud soodsa keskkonna hallitusseente tarvis, mistõttu allergikutel on sellistes korterites võimatu elada, terviseprobleeme võib aga tekkida ka kõigil teistel elanikel.


Sisekliima ei vasta nõutud standardile

Eesti sisekliima standardi kohaselt on talveajal optimaalseks siseõhu temperatuuriks 22 ?C, lubatud on kõikumised 21–25 ?C. Uurimuse kohaselt on kõnealustes tüüpmajades õhutemperatuur sageli optimaalsest oluliselt madalam, mõnel juhul isegi vaid 13 ?C.

Sama standardi kohaselt on optimaalne suhteline niiskusetase korterites talvel 25–45%, soojal aastaajal 30–70%. Uurimuse kinnitusel ulatub talvine õhuniiskus kõnealustes tüüpmajades pahatihti 75%-ni.

Nagu öeldud, soodustab kõrge niiskusetase hallitusseente arengut, külmadel pindadel tekib hallitus juba 60% õhuniiskuse juures. Kõrge suhtelise niiskuse korral suureneb ka ehitusmaterjalidest õhku eralduvate saasteainete hulk, samuti levivad ning arenevad paremini mitmesugused bakterid ja viirused, sellest lähtuvalt sagenevad hingamisteede infektsioonhaigused.

Inimesed hakkavad niisuguses keskkonnas väsima, neil tekivad peavalud, köha, nohu, isegi palavikuhood, silmad, kurk ja nahk on ärritunud, lisaks ülemiste hingamisteede viirusnakkustele kimbutavad neid tihti kopsu-, põskkoopa- ja keskkõrvapõletik, väga tundlikel võib välja kujuneda allergia või isegi astma.

Kuidas olukorda parandada

Üks halva sisekliima põhjus on kunagised ehitusvead katuslae ning eriti katuslae ja välisseina kokkupuutekohas. Neid annab parandada lisasoojustusega. Teine vajalik ettevõtmine on küttesüsteemi ümberseadistamine sobivale temperatuurigraafikule ja küttevee vooluhulgale.

Sellest aga ei piisa, kuni korterite õhuvahetus liialt aeglaseks jääb.

1990. aastate alguseni kasutati Eestimaal elamutes loomulikku ventilatsiooni, mille puhul värske õhu juurdevool oli ette nähtud eeskätt läbi akende ebatiheduste. Praegu korrusmajades enam loomuliku ventilatsiooni peale loota ei saa, soovitav on rajada sundventilatsioon.

Parima õhukvaliteedi annab korteri sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem. Paraku on seda küllaltki raske teostada, takistuseks saab korterilagede madalus. Ka on selle süsteemi maksumus suurim.

Õhukvaliteedi osas on paremuselt (ja ka hinnalt) järgmine lahendus ruumiventilatsiooniagregaatide ja väljatõmbeventilaatorite paigaldamine.

Abi võib olla ka kõige odavamast lahendusest – korteri sundväljatõmbeventilatsioonist ventilaatoritega köögis, WC-s ja vannitoas. Värske õhu juurdevoolu klapid peavad sel juhul paiknema ruumi ülaosas või küttekeha taga.

Korralikku sisekliimat pole korterites korraliku kütte-ventilatsioonisüsteemita võimalik tagada.


Allikas: „Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise“ TTÜ, 2007

[kaimok]

Ventilatsioonist on juttu ka näiteks sellises postituses: http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Foru ... =1264.html ning postituse foorumis on küsimused, millele soojusaudit.ee miskipärast vastata ei soovi/ei taha. Ja küsimus on:

Kui võimalik, siis palun kommenteerige abckliima ja termex-i poolt müüdavaid seadmeid/lahendusi korteri ventileerimiseks. Need ei maksa 50 000 EEK, kuid küsimus on selles, kas nendest on abi?

Tänud! Ja maksab isegi alla 8000 EEK-i. Huvitav, mida spetsialist soojusaudit.ee-st selle kohta arvab? Kas see oleks mõttetu rahakulutus, sest ilmselt jääb see seade kõvasti alla sellele süsteemile, mida ülemises tekstis nimetatakse ning mis 50 000 maksab. Mitsubishi seade tundub odav ja hea olema... kuid see toob meelde üteluse, et kui soovid midagi odavat ja head, siis pead kaks asja ostma.

Sellise firma nagu Termex leidsin ka veel. Korra isegi helistasin neile ja küsisin, et mille poolest nende oma Mitsu omast parem võiks olla. Pakuti, et ülespuhudes seguneb õhk paremini ja ei teki seda efekti, et lae alla puhutud jahedam õhk langedes ebamugava tunde tekitaks. Ma natuke kahtlen selles.
See odavam tundub kuidagi kahtlaselt ahvatlev. Aga kui keegi on endale ära pannud, siis palun andke märku.

[soojusaudit.ee]

Ma ei osanud sellele küsimusele vastata, Kaimok
Ootasin mõnda aega, aga vastust ei tulnud. Usun, et see toode on veel turul piisavalt testimata.

[kassivurr]

Kas oskate öelda, mis on "Eesti sisekliima standart" ja kus see kirjas on?
Eriit mind huvitab siseruumidele standard temperatuuri osas (22C).

[soojusaudit.ee]

Eesti sisekliima standardi (EVS 839:2003) ja ka sisekliima projekteerimiskriteeriumi (CR 1752, 1998) kohaselt peab õhutemperatuur ruumis olema lähedane füsioloogiliselt optimaalsele ja looma inimesele hubase soojatunde ning tagama tervise ja teovõime.

Allikas: „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” lõppraport TTÜ, 2009

[soojusaudit.ee]

Eesti sisekliima standardi EVS 839 - 2003 kohaselt on talvetingimustes optimaalseks siseõhu temperatuuriks 22 ºC, lubatud kõikumised vastavalt mugavusklassile

A (suurepärane) 21 … 23 ºC
B (hea) 20 … 24 ºC
C (rahuldav) 19 … 25 ºC

Suhteline niiskus
talvetingimustes 25….45%
ning soojal aastaajal 30…70% .

Süsihappegaasitase kuni 1500 ppm (klass C).

Kortermajade alumistel korrustel esineb sageli kaebusi põrandate madala temperatuuri üle. Vaipkatete korral on sobivaks põranda temperatuurivahemikuks 21….23 ºC.

Allikas: „Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise“ TTÜ, 2007

[Aldo]

Kaimokile,

arvesta sellega, et sinu kirjeldatud seade ventileerib ainult ühte ruumi ja kui sul on näiteks 3-e toaline korter siis peaks paigaldama juba 3 seadet.

Ei tea millisest konkreetsest seadmest jutt on ja millised on tema tehnilised näitajad (soojustagasi kasutegur, lisaküttekeha võimsus, õhuhulgad, filtrite klassid jne), kuid võiks sõna sekka öelda ventilatsiooni põhimõttelise lahenduse koha pealt.
Põhimõtteliselt eluruumide ventilatsioon lahendatakse nii, et välja tõmmatakse õhk sealt, kus toimub selle suurem saastumine ehk WC, vaiitoad ja köögid ning värske õhk tuleb anda elu- ja magamistubadesse. Kui sa kasutad enda kirjeldatud seadet siis on nii sissepuhe kui ka väljatõmme eluruumist, WC, vannist ja köögist aga on väljatõmmet niiguinii vaja ja see väljatõmmatav õhk on vaja kompenseerida värske õhuga ning seda õhku on ka vaja soojendada (tavaliselt radiaatoriga ja radiaatori valikul sellega ka arvestatakse).
Nii, et kulutus ventseadme paigaldamisele ei ole esmapilgul suur, kuid kasu sellest ei ole.

[kaimok]

Vaata esitlust http://www.termex.ee/uploads/file/Ventlahendus2.ppt seal on jooniseid, et saab ka nii, et kasutusel on üks seade, kuid torudega (või avadega läbi seina) on asi nii lahendatud, et seade asub küll ühes toas, kuid sisse puhutakse õhk läbi seina teise (kõrval asuvasse) tuppa ning välja tõmmatakse toast, kus asub seade (või vastupidi). Mis just-kui tähendaks, et iga toa jaoks ei pea olema eraldi seade. Samas, siis võib juhtuda nii, et kui kõrvuti olevad toad on magamistoad, siis ühte tuleb õhk sisse ja teise kaudu välja, kuid see ei ole väga mõnus. Seega, on just-kui odavaid lahendusi, kuid ka minul on nende toimimise kohta rohkesti küsimusi.

[Aldo]

Kui me räägime korterelamust siis see värskeõhukogus, mida peab andma eluruumidesse vastab üldjuhul sellele õhukogusele mida peab normide järgi tõmbama ära WC ja köögist ja kui kasutada seinapelseid seadmeid, mis annavad ruumi värsket õhku ja ka tõmbavad ruumist õhku välja siis see seade ei kompenseeri WC ja köögi väljatõmmet, et väljatõmbeõhku kompenseerida peab seinteses tegema lisaavad ja seda lisaavadest tulevat õhku peab ka soojendama. Nüüd tekkibki küsimus, et milleks meil seda olgugi, et odavat seadet üldse vaja on.

Võib veel oletada, et saab reguleerida seadme ventilaatoreid nii, et sissepuhe on suurem ja väljatõmme väiksem, siis aga järsult langeb soojusvaheti kasutegur ja tekkib soojusvaheti külmumisoht ning seadme otstarbekus on jälle küsimärgi all.

Nii, et kui tahetakse ventilatsiooniõhu soojendamiseks kuluva soojuse pealt kokkuhoida ja ka oma kodus ennast mugavalt tunda (ilma, et sulle seinast puhub külma õhku kaela) mõistlik oleks ikkagi paigaldada ventseade, mille kaudu tõmmatakse korteri õhk välja (sealt, kus see on kõige rohkem saastatud) ja ka puhutakse värske õhk asemele. Tõsi küll, kui on pliidikubu köögis siis seda ei tohi ventseadmega ühendada, muidu rasvane õhk ajab seadme kiiresti umbe, kuid pliidikubu on tavaliselt lühiajaliselt kasutatav ja köögi püsiv väljatõmme võiks ikka ühise seadme kaudu olla.

[kaimok]

[...] kui tahetakse ventilatsiooniõhu soojendamiseks kuluva soojuse pealt kokkuhoida ja ka oma kodus ennast mugavalt tunda, oleks mõistlik paigaldada ventseade, mille kaudu tõmmatakse korteri õhk välja (sealt, kus see on kõige rohkem saastatud) ja ka puhutakse värske õhk asemele.

Aldo, kas saan õigesti aru, et soovitad sisse-väljatõmbe seadme paigaldada köögi või vannitoa välisseina sisse, kui see on võimalik? Näiteks köögi välisseina, sest see võimaldab, et välja tõmmatakse õhk, mis on kõige saastunum ning ühtlasi kasutatakse selle õhu soojust selleks, et sissetõmmatavat õhku soojendada. Edasiarendus oleks ilmselt see, et seadme juurest läheks võimalusel toru elutuppa. Sest siis oleks väljatõmme endiselt (kõige enam) saastatud õhuga ruumist, selle õhu soojust kasutatakse sissepuhutava õhu soojendamiseks, kuid sissetulev õhk suunatakse eluruumi.

Siin võib küll küsida, kas torud korteris on ilus, kuid selliselt annaks seda seadet kõige efektiivsemalt kasutada? Kas selline arutelu on loogiline, Aldo?

[Fucs]

Mina jälle ei saa aru, miks järjekordselt võideldakse tagajärgedega, mitte põhjustega? Probleemi lahendamisel tuleb likvideerida põhjus mitte tagajärg.

Mis põhjustab "äkki" liigniiskuse korteris?
Enamasti umbtihedad ja elamu projektlahendusele mittesobivad aknad-uksed. Seega, et ebasobivat tagajärge ei tekiks, tuleb enne põhjuste tekitamist natuke mõelda.

Umbtihedad plastikaknad ei lase õhku läbi mitte ainult olematutest pragudest vaid ka aknaraamist. Puitaken samas hingab ka ilma pragudeta. Iseküsimus, kas sellest hingamisest piisab piisavalt uue värske õhu juurde tekitamiseks.

Selle jaoks (mitte sundventilatsiooniga vaid tavaventilatsiooniga elamute jaoks) toodetakse mikrotuulutusega aknaid ja uksi. On nö. automaatse mikrotuulutusega (mis reageerib õhuniiskuse hulgale) kui ka käsitsi avatava mikrotuulutusega aknaid-uksi. Loomulikult on need kallimad kui kõige tavalisem ja odavam plastmassist aken-uks.

Põhilise soojakokkuhoiu peaks uus aken andma just oma klaasipindadelt eralduva külma õhu vähenemise läbi, mitte niivõrd aknapragude kaotamise läbi (loomulikult, kui suluse praod on nii suured, et sinna mahub vahele rulli keeratud ajaleht, siis saab kokku hoida ka pragude tihendamiselt).

Üldiselt keeruline teema ja vajab igal erijuhul eraldi lähenemist (kasvõi näiteks õhuvahetuse kiiruse mõõtmist ruumides).

Umbakendega korterites on praegu aga nii, et ventlõõrist mitte ei tõmba, vaid hoopis puhub sisse, sest see on ainuke avaus õhujuurdevooluks ruumi. Ventilaatori paigaldus (nö. sundventilatsiooni omatarkusest ehitamine) ei pruugi mingit effekti anda, sest mida ta sealt tõmbab kui juurde kusagilt ei tule? Võimsate ventikatega saab niimoodi hoopis tekitada ruumis alarõhu.

Noja siis hakataksegi seintesse auke puurima ja õhu sissevoolamiseks uusi ventavasid tekitama, milledest lõppkokkuvõttes hakkab ruumi sisse tulema sama kogus õhku väljast, nagu enne tuli läbi aknapragude.

Seega. Enne omaenesetarkusest ehitamise eel tuleks enne natukene mõtelda. See puudutab nii aknaid-uksi kui veetorusid, seinte lammutamisi ja seestpoolt soojustamist. Ühesõnaga kõike seda, mida meil majades alalõpmata ise ja valesti tehakse. Siis ei pea tagajärgedega võitlema.

http://www.hot.ee/lembituyhistu/vesikyt ... kliima.pdf

http://www.majaehitaja.ee/mida-ette-vot ... stamisega/

http://www.hot.ee/lembituyhistu/vesikyt ... iiskus.pdf

http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Foru ... rt=15.html

Terv. Fucs

[kaimok]

Mina jälle ei saa aru, miks järjekordselt võideldakse tagajärgedega, mitte põhjustega?

Fucs, küsimus on siin selles, et võib küll akna kaudu ventileerida, kuid siis ei teki energiasäästu. Sama lugu on augu seina puurimisega - ventilatsioon suurepärane, kuid taas oleks võinud vanad aknad alles jätta. Kui on aknad vahetatud ning soov ruume energiasäästlikult ventileerida, siis mis oleks lahendus? Võib-olla on sum total energiasääst suurim siis, kui tõesti akende kaudu (mikrotuulutus) ruume ventileerida, sest soojavaheti paigaldus ning selle töös hoidmine nõuab samuti energiat.