Millest alustada korruselamu renoveerimist?

[soojusaudit.ee]

Korruselamu renoveerimisel võib häid tulemusi saavutada tööde komplektsel läbiviimisel. Kredexi kampaanias reklaamitud kuni 45-protsendiline küttekulude kokkuhoid on võimalik, kui teha korralik soojustus, vahetada aknad, korrastada ning reguleerida kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Millises järjekorras on aga mõistlik vana korruselamu renoveerimistöid planeerida, sellele saame vastuse Tallinna Tehnikaülikooli professorilt Karl Õigerilt.

Korruselamu renoveerimistööde mõistlik järjekord koos energiasäästu meetmetega on üldjuhul selline:

1. Rõdud ja rõduelemendid, et tagada elanike turvalisus
2. Varikatused, mis on samuti tihti ohtlikus seisus
3. Fassaadi välisplaadi kinnitused suurpaneelelamutes. Nii paneel- kui telliskivifasaadi taga on soojustusmaterjal ja selle taga maja kandesein. Enne välisfassaadile lisasoojustuse materjalide lisamist tuleks kontrollida, kas kandeseina ja fassaadi vahelised kinnitused on veel piisavalt tugevad.
4. Katuskorrusmaja katus
5. Küttesüsteemi renoveerimine ning seadistamine, et kõigis korterites oleks ühtlane temperatuur. Võimaluse korral tuleks viia küttesüsteem reguleeritavaks ja mõõdetavaks iga küttekeha ehk radiaatori tasemel. See motiveerib elanike energiaga säästlikumalt ringi käima.
6. Välispiirete soojapidavus nii paneel- kui tellishoonetel, mis on renoveerimata majadel pea kolm korda madalam kui praeguse aja normid ette näevad.
7. Aknad ja ventilatsioon. Nõukogude ajal ehitatud hooned on projekteeritud nii, et värske õhk peab aknapragude kaudu sisse saama. Uute akende panekul tuleb luua õhutusvõimalused. Vastasel juhul jääb õhuvahetust väheseks, mis lisaks hoone sisekliima kahjustamisele põhjustab ka niiskust akendel ning hallituse teket seintel. Eriti probleemne on ülemiste korruste õhuvahetus, kuna seal on õhutusšahti kõrgus katuseni väga väike.

Igal konkreetsel majal on oma eripärad, mistõttu tuleb enne tööde algust koostada ka energiaaudit. Energiaaudit näitab muuhulgas ka seda, millised soojustuse ja ümberehituse tööd on vajalikud ning tasuvad ära kiiremini küttekulude vähenemise tõttu. Samuti hinnatakse selles hoone sisekliimat, mida renoveerimistööde käigus ei tohiks kahjustada.

Allikas (vaata videot): Nurgakivi saade, Karl Õiger (TTÜ)

[lasnakas]

Millises järjekorras on aga mõistlik vana korruselamu renoveerimistöid planeerida, sellele saame vastuse Tallinna Tehnikaülikooli professorilt Karl Õigerilt.
1. Rõdud ja rõduelemendid, et tagada elanike turvalisus
2. Varikatused, mis on samuti tihti ohtlikus seisus
3. Fassaadi välisplaadi kinnitused suurpaneelelamutes..........
4. Katuskorrusmaja katus
5. Küttesüsteemi renoveerimine ning seadistamine, ............
...........................

Meie majal maja soojapidevamaks muutmisel küll selline tööde järjekord pole olnud. Ei ole senini ka energiaauditit tellinud, vaid talupojamõistusega tegutsenud. Muidugi, juhatuses on ka sellised mehed, kes asja jagavad.
Soojuse ja kütte kokkuhoidmiseks pidasime esmatähtsaks igasuguste välisavauste korralikku sulgemist: uued tihedalt sulguvad välisuksed, ümberpaigaldatud koridoriradiaatorid, tihedad keldri- ja koridoriaknad - neid pole professor nimetanudki. Järgmiseks sammuks oli küttesüsteemi renoveerimine, et kõigis korterites oleks ühtlane temperatuur, 22 kraadi piires. Samaaegselt tehti korda vundamendi ääred ja soojustati keldrisolevad küttetorud. Meil ei ole maja fassaad veel soojustatud, kuid soojuse eest maksame tihtipeale vähem kui naabermaja (neil lisaks laenumaksed), kus kallis seintesoojustus pandud. Kõik on suhteline!

[Kermy]

Kas oleks loogiline järjekord
1. Avad kinni-korralikud keldri ja koridoriaknad/uksed.
2.Küte tasakaalustada
3.Põõningule soojustus- puistevill
Siis vaataks fasaadi jne.

[Niiskusabi]

Kas oleks loogiline järjekord
1. Avad kinni-korralikud keldri ja koridoriaknad/uksed.
2.Küte tasakaalustada
3.Põõningule soojustus- puistevill
Siis vaataks fasaadi jne.

Ära ventilatsiooni unusta!
Muidu tekitad "kilekoti" efekti ja hallitus on kiirelt kohal.

[Rekke]

Aru ma ei saa, kuidas inimesed seda ventilatsiooni asja alahindavad - peaasi, et soe oleks sõltumata õhu kvaliteedist. Ujuda ei taha ju keegi kusagil sumbunud tiigis, kus vesi ei vahetu - silmaga näha ju keskkonna halb kvaliteet. Rääkimata vee joomisest, mis sealt pärineb. Kaladele akvaariumiski ollakse nõus lisahapnikku pumpama, aga oma eluruumi õhust, milles iga päev elatakse ja sisse hingatakse - kopsuga "neelatakse", ei hoolita - et mis siis, et solk, peaasi, et soe. Siit ka tervisehäired - nn. Sick building syndrome (SBS) astmani välja.
Õige on ikkagi 1. kaardistada olukord tervisliku keskkonna osas - kontrollida ruumide mikrokliimat. Alles seejärel raha kokkuhoid soojustamistest.

Küsi nõu! Rekke

[lasnakas]

Aru ma ei saa, kuidas inimesed seda ventilatsiooni asja alahindavad - peaasi, et soe oleks sõltumata õhu kvaliteedist.
Küsi nõu! Rekke

Vaevalt keegi ventilatsiooni tähtsust alahindab. Kuidas seda aga kõige mõistlikumalt renoveerida, on suht keeruline probleem.
Kas Sa saaksid tuua mõne hea ja konkreetse näite mõne vana ning suure paneelmaja ventilatsiooni renoveerimisest, kus kõik toimib nagu peab.

[Roland66]

Nood seltsimehed pakuvad kõige kallimaid variante, ei ole mina meie regioonis ninud ühtegi ühistut, kes oleksid õnnelikud suure laenukoormuse all. Miks ei räägita katuse soojustamisest, katus on vaja remontida, kui teha, siis juba kõik korraga. Oma majades oleme esimesena karbi kinni pannud, soojussõlme korda teinud e. vahetanud kaasaegse vastu, isoleerinud torud keldris. Need on kulutused, mida on võimalik teha ilma laenuta. Me oleme seisukohal et kogume raha kokku ja siis teeme midagi. Siin üks maja võttis laenu 700.000 EEK, nüüd maksavad iga aasta 110.000 (intresid 40.000), lisaks veel kohustuslik kindlustus 1000 EEK kuus. Võta summa viie aasta peale kokku, oleks võinud ise need tööd ära teha ilma panga poolse abita ja töid 200.000 eest rohkemgi teinud. Keegi ei räägi tasuvusaajast, fassaadi puhul on see väga kaheldav, lisaks vead soojustamisel, eriti ma nimetaks tehnoloogilisi vigu. Palju majad soojustatakse valesti, tegelikult ei tohiks nele nii suure läbimõõduga peno selga panna, kuid sellele ei pööra keegi täheleanu. Kogu see jutt on üks suur reklaam ja jama.

[Rekke]

Selle näite toomisega on nüüd nii ja naa. Näited täitsa olemas, aga kahjuks firma, kes seda võiks teha, keerab tellijale super-hüper arve ja lollitab, kuigi asi tehniliselt täiesti mõeldav.
Hetkel siiski jätan firma nime ütlemata, aga edaspidi... Võibolla tõesti tuleb hoiatada teatavat soojushaarde meetodit pakkuva firma eest, kui nad edasi kepivad.

[Rekke]

Roland, mis selles soojustuse PAKSUSES halba on? Aga põhimõtteliselt sulle väga vastu ei vaidle, sest olen isegi pisut rehkendusi teinud ja näinud, et see fassadi soojustamise effektiivsus on ...noh arutletav.

[soojusaudit.ee]

Rääkisime hiljuti fassaadi soojustajatega ning sellest sündis järgnev artikkel (http://www.soojusaudit.ee/renoveerimine ... ne-kasulik). Mida arvate?


Miks on soojustamine kasulik?
Kirjutanud Anneli Sihvart
Esmasp, 22.Mär..2010 11:36

"Ära küta õhku!" on OÜ Auricu tunnuslause. Sellest lähtuvalt nad ka tegutsevad - pikaajaliste kogemustega meistrid renoveerivad ja soojustavad fassaade nii vill- kui vahtpolüstüroolplaatidega. Õige soojustamine annab kuni 45% väiksema küttearve.

Tanel Tereping ja Rainis Rebane Auricu OÜ-st on valmis igale tellijale energiaauditist lähtuvalt täpselt välja arvutama, kui kiiresti maja soojustamine end ära tasub.

Hiljuti tehtud tasuvusarvestus 60 korteriga viiekorruselise maja jaoks näitas, et kui selle seinad 150 mm ja otsaseinad 200 mm soojustusega katta ning rõdud kinni ehitada, siis ulatub töö maksumus peaaegu 2 miljoni kroonini, kuid isegi praeguste küttehindade ja tänavusest soojemate talvede korral tasuks see end elanikele ära vähem kui kümne aastaga.

Mõni aeg tagasi soojustatud puuküttega paneelmaja elanikud kinnitavad, et pärast soojustamist pidid nad isegi tänavutalviste 30-kraadiste külmadega kütma vaid korra päevas, muidu ülepäeviti või isegi üksnes kord kolme päeva tagant, enne soojustamist oli aga isegi pehmel talvel tarvis mitu korda päevas kütta.

Viimati kirjeldatud 12 korteriga majale pandi 100 mm soojustus, soojustati ka vundament, pandi nurkadesse uued metallkonstruktsioonid, ette uued aknad, välisuksed, ehitati uued varikatused. Kõik kokku läks maksma umbes 400 000 krooni.

Soojapidavusele lisaks on oluline ka maja väljanägemine. Selle firma soojustatud majad on mõnikord saanud nii uhke uue kuue, et pärast soojustustöid tulevad külalised ei oska maja enam äragi tunda…

Firma on mineraalvilla kasutades soojustanud ka puumaju. Pikaajaliste kogemustega varem teiste ettevõtete alluvuses töötanud meistrid on renoveerinud kõige nõudlikumaidki objekte (muuhulgas osalenud Tartu Ülikooli peahoone renoveerimisel).

Elanikel ei maksaks hoone soojustamiseks laenuvõtmist peljata, on Tanel Tereping ja Rainis Rebane veendunud. Seda enam veel praegu, mil riik Kredexi kaudu niisuguseid laene toetab.

Aastase laenumakse suurus võib vabalt olla just niisama suur, kui sama perioodi küttearve kokkuhoid, kinnitavad nad. Sel juhul on aga mõistlikum maksta juba soojustamise, mitte välisõhku haihtuva soojuse eest.