Küttesüsteemi renoveerimisel tekkiv kokkuhoid!
Moderaator:Heino
Otsin infot majade kohta kus on küttesüsteem renoveeritud ja sellega seoses kaasneva võimaliku kokkuhoiu kohta. Ehk siis huvitab mind mitte ehitaja reklaamjutt vaid tegelik tulemus. Tean 60-ne korteriga maja kus ehitati uus süsteem ja kokkuhoidu ei tekkinud. Siit küsimus, kas ehitaja tegi midagi valesti või peabki tulemus selline olema.
Re: Küttesüsteemi renoveerimisel tekkiv kokkuhoid!
Iseenesest kokkuhoidu ei teki. Kõik oleneb maja ja olemasoleva küttesüsteemi seisukorrast. Küttesüsteemi renoveerimisel saavutatakse majas parem soojajaotus ehk kõikidel on ühtlaselt soe ja välditakse ülekütmist. Kokkuhoid tekib, siis kui soojatrass saab korralikult isoleeritud ja kui radiaatoritel on termostaadid, mida inimsed saavad sättida oma vajaduste järgi. Sellest võib tekkida sääst aga ei pruugi, kuna elanikud pole harjunud ise korteri temperatuuri reguleerima ventiiliga vaid aknaga, lastes üleliigse soojuse välja. Meie majas läks mul aega peaaegu aasta, et inimesi harjutada säästvalt käituma ning kõige parema efekti andis individuaalne küttearvestus. Sääst või õigemini vähem tarbimine ajas Tallinna Kütte inspektorid meid kontrollima kuna olime tarbinud nende plaanitust sooust 40% vähem.
Tegelik sääst tuleb katuse, fassaadi soojustamisest - akende uste vahetamisest.
Tegelik sääst tuleb katuse, fassaadi soojustamisest - akende uste vahetamisest.
Re: Küttesüsteemi renoveerimisel tekkiv kokkuhoid!
Kui hästi tasub ära? Kõik oleneb muidugi süsteemi hetke olukorrast nagu Ergon ennem rääkis kuid siiski vaidleksin vastu et kokkuhoidu ei teki, tekib küll...
Tsiteerin:
Energiaauditite tulemused on heaks võrdlusbaasiks, mis näitab, et kõige kiirema tasuvusega renoveerimisinvesteering korteriühistutes on küttesüsteemi rekonstrueerimine, mis tasub end ära 6-7 aastaga andes energiasäästu 15-20%. Juhul kui hoones on vahetamata ka soojussõlm, võib energiasääst küündida koguni 50%-ni.
Loe lähemalt:
http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=2 ... cle_id=174
Terv
Jaak
Tsiteerin:
Energiaauditite tulemused on heaks võrdlusbaasiks, mis näitab, et kõige kiirema tasuvusega renoveerimisinvesteering korteriühistutes on küttesüsteemi rekonstrueerimine, mis tasub end ära 6-7 aastaga andes energiasäästu 15-20%. Juhul kui hoones on vahetamata ka soojussõlm, võib energiasääst küündida koguni 50%-ni.
Loe lähemalt:
http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=2 ... cle_id=174
Terv
Jaak
Re: Küttesüsteemi renoveerimisel tekkiv kokkuhoid!
Hetkel olemas nn. ühetoru süsteem, plaan ehitada täiesti uus kahetoru süsteem.
Re: Küttesüsteemi renoveerimisel tekkiv kokkuhoid!
Nagu ergon mainis siis tõesti väga suur potensiaal on inimestes ehk siis kas inimesed kasutavad uue küttesüsteemi eeliseid või mitte eeldosed on sellega kindlasti loodud. Teine küsimus kas seda ka kasutatakse individuaalne küttekulude arvestus on kindlasti suureks garantiiks mis sunnib inimesi ka kiiremini vajalike energiasäästu meetmete investeerimisele mõtlema kuna annab kiire tagasisideme inimestele.
Minuteada teevad oma majade kohta säärast statistikat mesa mehed.
Soovitaksin järgi uurida.
Minuteada teevad oma majade kohta säärast statistikat mesa mehed.
Soovitaksin järgi uurida.
-
- Üüriline
- Postitusi:42
- Liitunud:21 Veebr 2008 23:36
- Asukoht:Tallinn
- Kontakt:
Re: Küttesüsteemi renoveerimisel tekkiv kokkuhoid!
Ka minu arusaam soojussäästust on , et uuendatud küttesüsteemist ilma soojuslokaatoriteta soojussäästu ei tekita. Pigem vastupidi, uus küttesüsteem tagab soovitava toatemperatuuri ka neis korterites, millised olid enne alaköetud. Rääkimata sellest ,et ta võimaldab ka piisava küttevee temperatuuri korral ( või kellegi ,,kokkuhoitud" soojuse arvel) ruumi kütta üle arvutusliku temperatuuris.o.21*C ja ruumi ,,korraliku" ventileerimise korral.
Ruumi õhuvahetuse arvel on võimalik kordades rohkem soojust säästa või raisata kui õhutemperatuuri muutmisel -/+ 2*C võrra. Eriti oluline on inimeste käitumine soojussäästu lisasoojustatud elamus, kus ventilatsiooni osa küttebilansis on kuni 50%.
Seetõttu saab soovitada küllaltki ebatäpset individuaalse küttekulude arvestuse süsteemi rakendamist (selle järgi jaotada mitte üle 60% mõõdetud energiast).
Samas , ei saa nõus olla tihti energiaauditites antud suurte säästuprotsentidega uuendatud küttesüsteemist (ilma soojuslokaatoriteta). Samuti tuleb arvestada väiksema säästuprotsendiga elamute välispiirete lisasoojustamisel juhul kui küttesüsteem ei ole uuendatud.
Vt. ka Ergoni kommentaari (9.09.09), millega olen täielikult päri
Ruumi õhuvahetuse arvel on võimalik kordades rohkem soojust säästa või raisata kui õhutemperatuuri muutmisel -/+ 2*C võrra. Eriti oluline on inimeste käitumine soojussäästu lisasoojustatud elamus, kus ventilatsiooni osa küttebilansis on kuni 50%.
Seetõttu saab soovitada küllaltki ebatäpset individuaalse küttekulude arvestuse süsteemi rakendamist (selle järgi jaotada mitte üle 60% mõõdetud energiast).
Samas , ei saa nõus olla tihti energiaauditites antud suurte säästuprotsentidega uuendatud küttesüsteemist (ilma soojuslokaatoriteta). Samuti tuleb arvestada väiksema säästuprotsendiga elamute välispiirete lisasoojustamisel juhul kui küttesüsteem ei ole uuendatud.
Vt. ka Ergoni kommentaari (9.09.09), millega olen täielikult päri