Samas olen oma tuttavatel uurinud nende kütte hindu, kes elavad samuti kesklinnas, uues majas ja nende hinnad 50% väiksemad, kas keegi aitaks, mis õigused maja elanikel on?????
KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Moderaator:Heino
Mure selline,et igakuu saan korteri ühistu käest arve, ja ei suuda neid küsitavaid summasi ära imestada.!Millest sõltub nt kütte hind? kas KÜ-l on õigus seda ise muuta,ilma teadaandmata? Uuest aastast pidi kütte hind langema, kuid meie majas ainult tõuseb. Samamoodi tõuseb haldustasu, väli koristus, koguaeg on mingid avariid,millest meil pole aimugi,kuhu v kellele v kuidas ja millal?
Samas olen oma tuttavatel uurinud nende kütte hindu, kes elavad samuti kesklinnas, uues majas ja nende hinnad 50% väiksemad, kas keegi aitaks, mis õigused maja elanikel on?????
Samas olen oma tuttavatel uurinud nende kütte hindu, kes elavad samuti kesklinnas, uues majas ja nende hinnad 50% väiksemad, kas keegi aitaks, mis õigused maja elanikel on?????
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Küttehinda eeldatavasti ei muudeta. Kulu ruutmeetrile muutub kuna Tallinna Soojus esitab arve megavatt tundide eest, mille hind ei muutu. Soojusenergiat ehk megavatttunde kulub erinevalt, sõltuvalt välistemperatuurist. Hoolimata sellest, et soojuse hind vähenes jaanuaris, oli sama kuul ilm keskmiselt kolm kraadi jahedam ja sellest on tingitud suurem kulu ruutmeeetrite kohta. Arvan, et sama seletaks teile ka teie KÜ juhatuse liikmed. Teiste arvelduste kohta ei oska kommentaare anda peale selle, et üldkoosolek otsustab kinnitab kulude suuruse ja nende jagamise alused. Juhatus neid iseseisvalt muuta ei saa.
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Kütte hind sõltub väga suurelt ka maja keskkütte süsteemi korrasolekust,kuidas reguleeritud on ja kas on kasutusel automaatika või ei. Reeglina on hinne ruutmeetrile suurem majades kus kesküttel puudb oma jagamissõlm ja vastavad regulaatorid ja andurid
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Aga kui näiteks arvel on märgitud soojusenergia (vesi) juuni 64,96 kr/m3, juuli 70,61 kr/m3, august 62,85 kr/m3 september 58,3 kr/m3 oktoober 83,80 kr/m3
Kas sellised erinevused on normaalsed?
Kas sellised erinevused on normaalsed?
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Ei ole normaalsed, aga selgust saad ikka oma ühistu juhatuselt. Küsi millise metoodikaga vee soojendamise tasu arvestatakse.lyselle kirjutas:Aga kui näiteks arvel on märgitud soojusenergia (vesi) juuni 64,96 kr/m3, juuli 70,61 kr/m3, august 62,85 kr/m3 september 58,3 kr/m3 oktoober 83,80 kr/m3
Kas sellised erinevused on normaalsed?
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
lyselle - Kütte tariif m² kohta ka vee soojendamise hind on erinevad soojuse müüjate lõikes.
Näit.Soojuse müüja Tallinna Kütte AS-vee soojendamine juuni,juuli,aug.sept. 41,13 kr/m³ okt.,nov,dets 70,24 kr./m³
Näit.Soojuse müüja Tallinna Kütte AS-vee soojendamine juuni,juuli,aug.sept. 41,13 kr/m³ okt.,nov,dets 70,24 kr./m³
-
uuskasutaja
- Üüriline
- Postitusi:4
- Liitunud:19 Dets 2008 00:10
- Asukoht:Tallinn
- Kontakt:
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Talvel on 1 m3 vee soojendamise kulu suurem, suvel väiksem. Konkreetse hinna kujunemin sõltub arvestusmetoodikast. Infoks niipalju, et oktoobris 2008 tõusis kütte hind ning eeldusel, et oktoobrist arvestati vee soojendamise kulu talvise reziimi järgi, siis toimuski hüppeline tõus.
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Nagu aru saan on probleem küttearvetes . Loomulikult on uues majas odavam kütte kulu m2 ,sest maja on soojapidavam. Samuti mängib rolli tuul, toa temp. jne. See , et ajakirjandus väidab odavamaks minekut ei pruugi see mõjuda sinu elamispiirkonnas.Haldus tasu jms muutused otsustatakse ühistu koosolekul. Küsi julgelt ühistu juhatuselt protokolli koopiat.
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Seda keskkütte hinda mõjutavad erinevad tegurid:
a) Välistemperatuur (mida külmem väljas seda rohkem läheb kütet)
b) Sisetemperatuur (mida soojemat tuba pakutakse seda rohkem kütet)
c) Ilmastiku mõjud üldse (kui on tuulisem jahtub maja jälle rohkem ja vaja on enam kütta)
d) Kas majas on lisaks keskküttele ka soe tarbevesi tsentraalne. (Kui majas on olemas ka tsentraalne soe tarbevesi siis jaguneb soojusenergia nii keskküttele kui tarbevee soojendamisele ja selle kaudu ka wc-vannitoa küttele)
Eriti keeruline on keskküttele ja soojale tarbeveele kuluvate soojushulkade arvestamine ning sellest tulenevalt võivad kõikuda nii kütte kui soojavee m3 hinnad.
See, et sooja tarbevee m3 hind kõigub on samuti normaalne. On kaks põhimõtteliselt erinevat sooja tarbevee m3 küttehinna arvestamise meetodit, mis samas mõjutavad ka keskküttele kuluva soojaenergia arvestamist. (Teisel meetodil kõigub keskkütte ja soojatarbevee m3 hind alati).
1.) Arvutatakse välja aasta keskmine sooja tarbevee ülessoojendamise maksumus 1m3 kohta, langetatakse otsus arvestada soojavee m3 hinda aasta keskmise järgi. Siis on kokkuleppeliselt ühesugune muutumatu m3 hind. Selle plussid on, et inimene teab alati arvestada, et juhul kui kulutan nii ja nii palju vett siis maksan nii ja nii palju. Selle miinused on, et tegelikult oleneb sooja tarbevee m3 hind paljudest erinevatest asjaoludest (seletan lähemalt punktis 2) ja tegelik soojaenergia kulu vee soojendamisele ei pruugi ühtida kokkuleppelise aasta keskmisega mis toob endaga kaasa pideva ümberarvestamise (kui on kütteperiood siis tasandatakse üldsooja arve keskküttele, kui ei ole kütteperiood siis võib mõnel kuul jääda korjatavast rahast puudu aga mõnel kuul jääda üle).
2.) Arvutatakse tegeliku kulu järgi. Tegeliku kulu järgi arvestamisel on kolm erinevat olukorda:
a) Kütteperioodil, kui soojaenergiat kasutatakse ka keskkütteks, saab kasutada vastavat valemit (keskküttele kuluva ja soojale tarbeveele kuluva soojusenergia omavahelise suhte väljaarvutamiseks)
b) Kui ei ole kütteperiood, siis kulub kogu soojaenergia ainult sooja tarbevee ülessoojendamiseks ja arve jaotatakse kulunud m3 peale.
c) Tarbeveele on paigaldatud eraldi soojaarvesti mille alusel määratakse konkreetselt tarbevee soojendamisele kulunud energia hulk, ning m3 hind arvutatakse sellest lähtuvalt.
Kogu arvestuse juures on olulised veel järgmised asjaolud mis mõjutavad m3 soojavee hinda:
* Soojavee püstakute ringkäik toimib. See on olukord mida saab lugeda ehitustehniliselt korras olevaks. Projekteerimisnõuete järgi peab soe tarbevesi pidevalt ringlema.
* Soojavee püstakute ringkäik ei toimi. See tähendab, et sooja tarbevee kätte saamiseks peab veetarbija laskma veel joosta kuni hakkab tulema sooja vett, kuna seisev vesi torustikus jahtub. Mida kõrgemal elatakse seda rohkem peab laskma joosta. Igati ebanormaalne olukord sest ei olegi tegelikkuses võimalik mingit m3 hinda välja arvutada kuna pole teada läbi veemõõtjate lastava külma vee hulk enne kui soe vesi hakkab tulema.
* Sooja tarbevee temperatuur. Võib anda 40 kraadist vett või 60 kraadist vett vms. Igaüks saab aru, et mida kuumem on kraanist tulev vesi seda kallim ta on. Kui on regulaatorid siis seda saab iga maja ise sättida ja sellest tulenevalt ka m3 hind.
* Otsene soojavee tarbimise hulk. See on see väga oluline aspekt millest kogemuste põhjal keegi tavaliselt aru ei saa Seepärast veidi põhjalikum seletus:
Eelduseks on, et sooja tarbevee torustikus vesi pidevalt ringleb. Ütleme, et tarbevesi väljub soojasõlmest 50 kraadise temperatuuriga. Vesi liigub mööda torustikku üles, viimase korruseni ning seejärel teist toru mööda alla soojasõlme tagasi. See tagab, et vesi ei jää seisma ja ei jahtu maha. Kraani avades saab tarbija sooja vee kohe kätte temperatuuriga, milline on konkreetsel juhul majas määratud (meie näites siis ca 50 kraadi). Iseenesest mõistetavalt annab vesi oma teekonnal ringiratast, soojust ära, tavaliselt Wc ja vannitoale, kus torud kulgevad. Tagasi tulev vee temperatuur oleneb torustiku pikkusest ja algtemperatuurist. Meie näite puhul siis väljus 50 kraadine vesi ja ütleme, et tagasi tuleb 40 kraadine vesi. Ööpäevas on soojaenergi kulu märgatav. Kui nüüd mitte keegi vett ei tarbi siis sellest olenemata on olemas vee ringikäimisel soojakadu. Keegi peab selle kinni maksma. Kui tarbimist pole ei saa seda jagada ka m3 peale. Jääb ainus võimalus arvestada soojakulu wc ja vannitoa küttele.
Kui aga keegi siiski tarbib vett, ütleme 10 m3, siis juhul kui ei arvestata vannitoa kütet, jaguneb kogu kaotatud soojaenergia neile 10 kuupmeetrile. Teised saavad lihtsalt tasuta vannitoa sooja. Kui kõik tarbivad vett ja umbes ühepalju, siis jaguneb kogu energiakulu kõikidele tarbitud kuupmeetritele. Seega on suur vahe, kas ja kui palju tarbitakse sooja vett ning selle mõju m3 hinnale on otsene
Seega mida rohkem sooja vett tarbitakse, seda "õiglasema" (või puhtama) hinnaga tuleb kätte sooja vee m3. Mida vähem seda tarbitakse seda kallimaks läheb 1m3 hind sest suurem osa soojusenergiast kulub ainult torustikus ringiliikuva vee soojendamiseks ning vannitubade kütmiseks.
Nagu näha ei ole keskkütte ja soojavee m3 hinna arvestamine midagi lihtsat. Kuna alused, mille järgi hind kujuneb ei ole rangelt fikseeritavad vaid pidevas muutumises, siis on igati loogiline, et pidevalt muutub ka kütte ning sooja tarbevee 1m3 hind. Lisaks tuleb sooja tarbevee arvestamisel arvestada hinna sisse ka külma vee m3 hind mida soojendatakse ja see mõjutab samuti sooja vee m3 lõpphinda kuid ei mõjuta keskkütte hinda (kui soe tarbevesi käib lihtsalt ringi siis on ringleva vee hulk m3-tes ühesugune, kui vett ka tarbitakse siis lisandub iga kulutatud vee m3 pealt hinnale ja arvestusse ka külmavee algne maksumus).
Terv. Fucs
a) Välistemperatuur (mida külmem väljas seda rohkem läheb kütet)
b) Sisetemperatuur (mida soojemat tuba pakutakse seda rohkem kütet)
c) Ilmastiku mõjud üldse (kui on tuulisem jahtub maja jälle rohkem ja vaja on enam kütta)
d) Kas majas on lisaks keskküttele ka soe tarbevesi tsentraalne. (Kui majas on olemas ka tsentraalne soe tarbevesi siis jaguneb soojusenergia nii keskküttele kui tarbevee soojendamisele ja selle kaudu ka wc-vannitoa küttele)
Eriti keeruline on keskküttele ja soojale tarbeveele kuluvate soojushulkade arvestamine ning sellest tulenevalt võivad kõikuda nii kütte kui soojavee m3 hinnad.
See, et sooja tarbevee m3 hind kõigub on samuti normaalne. On kaks põhimõtteliselt erinevat sooja tarbevee m3 küttehinna arvestamise meetodit, mis samas mõjutavad ka keskküttele kuluva soojaenergia arvestamist. (Teisel meetodil kõigub keskkütte ja soojatarbevee m3 hind alati).
1.) Arvutatakse välja aasta keskmine sooja tarbevee ülessoojendamise maksumus 1m3 kohta, langetatakse otsus arvestada soojavee m3 hinda aasta keskmise järgi. Siis on kokkuleppeliselt ühesugune muutumatu m3 hind. Selle plussid on, et inimene teab alati arvestada, et juhul kui kulutan nii ja nii palju vett siis maksan nii ja nii palju. Selle miinused on, et tegelikult oleneb sooja tarbevee m3 hind paljudest erinevatest asjaoludest (seletan lähemalt punktis 2) ja tegelik soojaenergia kulu vee soojendamisele ei pruugi ühtida kokkuleppelise aasta keskmisega mis toob endaga kaasa pideva ümberarvestamise (kui on kütteperiood siis tasandatakse üldsooja arve keskküttele, kui ei ole kütteperiood siis võib mõnel kuul jääda korjatavast rahast puudu aga mõnel kuul jääda üle).
2.) Arvutatakse tegeliku kulu järgi. Tegeliku kulu järgi arvestamisel on kolm erinevat olukorda:
a) Kütteperioodil, kui soojaenergiat kasutatakse ka keskkütteks, saab kasutada vastavat valemit (keskküttele kuluva ja soojale tarbeveele kuluva soojusenergia omavahelise suhte väljaarvutamiseks)
b) Kui ei ole kütteperiood, siis kulub kogu soojaenergia ainult sooja tarbevee ülessoojendamiseks ja arve jaotatakse kulunud m3 peale.
c) Tarbeveele on paigaldatud eraldi soojaarvesti mille alusel määratakse konkreetselt tarbevee soojendamisele kulunud energia hulk, ning m3 hind arvutatakse sellest lähtuvalt.
Kogu arvestuse juures on olulised veel järgmised asjaolud mis mõjutavad m3 soojavee hinda:
* Soojavee püstakute ringkäik toimib. See on olukord mida saab lugeda ehitustehniliselt korras olevaks. Projekteerimisnõuete järgi peab soe tarbevesi pidevalt ringlema.
* Soojavee püstakute ringkäik ei toimi. See tähendab, et sooja tarbevee kätte saamiseks peab veetarbija laskma veel joosta kuni hakkab tulema sooja vett, kuna seisev vesi torustikus jahtub. Mida kõrgemal elatakse seda rohkem peab laskma joosta. Igati ebanormaalne olukord sest ei olegi tegelikkuses võimalik mingit m3 hinda välja arvutada kuna pole teada läbi veemõõtjate lastava külma vee hulk enne kui soe vesi hakkab tulema.
* Sooja tarbevee temperatuur. Võib anda 40 kraadist vett või 60 kraadist vett vms. Igaüks saab aru, et mida kuumem on kraanist tulev vesi seda kallim ta on. Kui on regulaatorid siis seda saab iga maja ise sättida ja sellest tulenevalt ka m3 hind.
* Otsene soojavee tarbimise hulk. See on see väga oluline aspekt millest kogemuste põhjal keegi tavaliselt aru ei saa Seepärast veidi põhjalikum seletus:
Eelduseks on, et sooja tarbevee torustikus vesi pidevalt ringleb. Ütleme, et tarbevesi väljub soojasõlmest 50 kraadise temperatuuriga. Vesi liigub mööda torustikku üles, viimase korruseni ning seejärel teist toru mööda alla soojasõlme tagasi. See tagab, et vesi ei jää seisma ja ei jahtu maha. Kraani avades saab tarbija sooja vee kohe kätte temperatuuriga, milline on konkreetsel juhul majas määratud (meie näites siis ca 50 kraadi). Iseenesest mõistetavalt annab vesi oma teekonnal ringiratast, soojust ära, tavaliselt Wc ja vannitoale, kus torud kulgevad. Tagasi tulev vee temperatuur oleneb torustiku pikkusest ja algtemperatuurist. Meie näite puhul siis väljus 50 kraadine vesi ja ütleme, et tagasi tuleb 40 kraadine vesi. Ööpäevas on soojaenergi kulu märgatav. Kui nüüd mitte keegi vett ei tarbi siis sellest olenemata on olemas vee ringikäimisel soojakadu. Keegi peab selle kinni maksma. Kui tarbimist pole ei saa seda jagada ka m3 peale. Jääb ainus võimalus arvestada soojakulu wc ja vannitoa küttele.
Kui aga keegi siiski tarbib vett, ütleme 10 m3, siis juhul kui ei arvestata vannitoa kütet, jaguneb kogu kaotatud soojaenergia neile 10 kuupmeetrile. Teised saavad lihtsalt tasuta vannitoa sooja. Kui kõik tarbivad vett ja umbes ühepalju, siis jaguneb kogu energiakulu kõikidele tarbitud kuupmeetritele. Seega on suur vahe, kas ja kui palju tarbitakse sooja vett ning selle mõju m3 hinnale on otsene
Seega mida rohkem sooja vett tarbitakse, seda "õiglasema" (või puhtama) hinnaga tuleb kätte sooja vee m3. Mida vähem seda tarbitakse seda kallimaks läheb 1m3 hind sest suurem osa soojusenergiast kulub ainult torustikus ringiliikuva vee soojendamiseks ning vannitubade kütmiseks.
Nagu näha ei ole keskkütte ja soojavee m3 hinna arvestamine midagi lihtsat. Kuna alused, mille järgi hind kujuneb ei ole rangelt fikseeritavad vaid pidevas muutumises, siis on igati loogiline, et pidevalt muutub ka kütte ning sooja tarbevee 1m3 hind. Lisaks tuleb sooja tarbevee arvestamisel arvestada hinna sisse ka külma vee m3 hind mida soojendatakse ja see mõjutab samuti sooja vee m3 lõpphinda kuid ei mõjuta keskkütte hinda (kui soe tarbevesi käib lihtsalt ringi siis on ringleva vee hulk m3-tes ühesugune, kui vett ka tarbitakse siis lisandub iga kulutatud vee m3 pealt hinnale ja arvestusse ka külmavee algne maksumus).
Terv. Fucs
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
heiki22 mis on haldustasu jms muutused?
Ühistu üldkoosolekule esitatakse eelarve. Kui koosolek kinnitab eelarve, siis raamatupidaja vorbib eelarves ettenähtud tariifidega arveid kuni uue eelarve vastuvõtmiseni.
Ühistu üldkoosolekule esitatakse eelarve. Kui koosolek kinnitab eelarve, siis raamatupidaja vorbib eelarves ettenähtud tariifidega arveid kuni uue eelarve vastuvõtmiseni.
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Fucs!
Mul on tsentraalküttega korter. (V kordses majas)
Vannitoas on siugtoru ära võetud ja põrandaküte (elektriga) pandud, siit küsimus kas selle tagajärjel saab vähendada köetavatpinda ja kui palju?
Mul on tsentraalküttega korter. (V kordses majas)
Vannitoas on siugtoru ära võetud ja põrandaküte (elektriga) pandud, siit küsimus kas selle tagajärjel saab vähendada köetavatpinda ja kui palju?
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Tsentraalküte tähendab seda, et kohalik soojusenergia tootja annab majale küttevett (see ei lähe otse radiaatoritesse!) millega köetakse soojaks majas ringlev keskkütte vesi (läheb radiaatoritesse) ning majas ringlev soe tarbevesi (peaks ringlema mööda sooja tarbevee torustikku). Vastavalt sellele, kui palju soojusenergia tootja küttevett kasutatakse maja keskkütte vee ning sooja tarbevee ülessoojendasmiseks, tasutakse arve esitamisel soojusenergia tootjale.tull6 kirjutas:Fucs!
Mul on tsentraalküttega korter. (V kordses majas)
Vannitoas on siugtoru ära võetud ja põrandaküte (elektriga) pandud, siit küsimus kas selle tagajärjel saab vähendada köetavatpinda ja kui palju?
Vannitoas ja/või wc-s (olenevalt ehitusest) kulgeb lisaks siugtorule e. "ussile" ka sirgeid torusid (üks mida mööda vesi läheb üles ja teine mida mööda vesi tuleb alla). Ehituslikult peaksid need soojvee torud asuma selliselt, et neile on tagatud juurdepääs näiteks remonttöödeks. Selliselt kulgevad torud kütavad ka ruume millistest nad läbi lähevad (vannituba siis või ka wc-d). Kui "uss" on maha lõigatud siis juhul kui seda on tehtud "iseenese tarkusest" ehk omavoliliselt (püstaku torustik kuni korteri peakraanini on ühiskasutuses ehk siis KÜ hallata mitte korteriomaniku omand) siis sellisel juhul on korteriomanik ise vähendanud oma "kütteelemendi" pinda ning peab sellega ka ise leppima. Üldiselt ei hakka keegi igas omavoliliselt ümberehitatud torustikuga korteris ringi käima ning torude pikkuseid üle mõõtma, et selle järgi igas korteris erinevalt wc või vannitoa küttele kuluvat energiat välja arvutada. Kui selline väljalõikamine on kooskõlastatud KÜ-ga, või kui selline väljalõikamine on teostatud kõigil siis peaks muidugi KÜ seda ka arvestama soojaenergia kulu (wc/vannitoa kütte) väljaarvestamisel.
Kui on tehtud nn "euroremont" millise käigus kõik torud on kusagile seinte või põrandate sisse "kinni müüritud" siis selline teguviis on samuti ilma KÜ loata seaduse vastane ning omavoliliselt torustiku ümberehitaja peab sellega leppima, et ta ise on lasknud torud kinni müürida ja need enam praktiliselt wc ja/või vannituba ei küta. KÜ ei hakka üldjuhul ka sellistel puhkudel iga korteri kohta individuaalarvestust pidama.
Kõigel on põhjuste ja tagajärgede seos. Kui inimene midagi teeb siis peab ta ka aru saama oma teo tagajärgedest igas eluvaldkonnas. KÜ poolne õige ja mõistlik käitumine oleks "võidelda" põhjustega mitte tagajärgedega. Ehk siis peaks kõigilt nõudma elamu tehnosüsteemide projektijärgset taastamist. Vastasel korral teeb igaüks üldkasutuses olevate tehnosüsteemidega mis pähe tuleb ja KÜ jääbki ainult tekkinud probleeme lahendama (mis tavaliselt ei olegi lahendatavad muud moodi kui algse olukorra taastamine).
Võin veel niipalju öelda, et siugtoru annab korterile ca 1-2 kraadi soojust juurde ning korterites, kus see toru puudub ja/või on soojaveetorustik lisaks "kinni" ehitatud, on tavaliselt kraad-kaks ka külmem. Lisaks läheb vannituba niiskeks sest ka ventilatsioonil on seos ruumi sisetemperatuuriga. See, et põrandasse on pandud elektriküte, on samuti korteriomaniku otsus. See on analoogne sellega, kui ma näiteks saan KÜ-lt toasooja ütleme 21 kraadi aga mulle meeldib rohkem, näiteks 23 kraadi, et siis lihtsalt panen elektriradika seina ja kütan kaks kraadi ise juurde. Vaba valik. Aga KÜ ei maksa ju kinni seda elektriga juurde köetud temperatuuri ega tee ka mingit ümberarvestust, et kui palju kraade tuli keskküttest ja kui palju ise elektriga juurde köeti. Seda juba kasvõi sellepärast, et kui ühistu poolt antava sooja energia kogus on ühistu poolt mõõdetav ning kontrollitav siis iga inimese "juurdekütmine" on kontrollimatu ning suvaline (keegi ei saa täpselt kontrollida kes kui palju ja millal juurde küttis).
Kui Teil oleks alles ka siugtoru, mis vannituba kütab, siis põranda elektriküte on Teie enda otsus teha Teie vannitoa põrand soojaks ning luua endale mugavus ning lisaväärtused, täiendavalt KÜ poolt pakutavale tavalisele vannitoaküttele. Seega Teie poolt enda huvides tehtud kulutused tuleb ka endal kanda.
Kui Teil on siugtoru välja lõigatud, ning on paigaldatud põrandaküte, siis Te olete lihtsalt vähendanud oma võimalust saada KÜ poolt pakutavat vannitoa kütet. Põrandakütte olemasolu jääb endiselt Teie enda otsuseks luua omale lisamugavusi ning ei ole vaadeldav kui siugtoru asendamine. Asendamisena oleks see tetud tingimustel vaadeldav siis, kui seda põrandat kütaks samuti KÜ.
Alati on muidugi võimalus esitada KÜ juhatusele taotlus oma wc/vannitoa kütte vähendamist teatud protsendi võrra, tuues ära taotluse põhjendanud muutused (siugtoru ära lõigatud, soojavee torud seintesse müüritud) kuid KÜ-l on õigus sellest keelduda ja nõuda korteriomanikult ühistu torustiku taastamist vastavalt algprojektile. Samas võib KÜ vastu võtta ka otsuse, et selliste korterite wc/vannitoa kütet vähendatakse teatud protsent. 100% ei vabasta Teid sellest tavaliselt keegi, sest olenemata sellest kus need torud paiknevad, läbivad nad ikkagi ka Teie korterit ning mingi hulk soojust antakse Teie korterile ära.
Sama on nendega, kes paigaldanud endale sooja tarbevee jaoks elektriboileri ning ei tarbi maja sooja vett. See, et tarbevett köetakse ise, elektriga, on omaniku otsus. Korterit jäävad sellele vaatamata läbima ka maja soojaveetorud mis ruume kütavad. Seega ei pääse sellisel juhul ikkagi näiteks wc/vannitoa kütte eest maksmisest. Kuidas mingis KÜ-s seda arvestatakse on individuaalne. On ühistuid, kus wc/vannitoa kütet eraldi ei arvestata ning kogu kütte raha arvestatakse keskküttele. Suvel kui keskkütet ei ole arvestatakse ikkagi mingi osa "keskküttele" mis ongi see summa mis kulub wc/vannitoa kütteks. Või tehakse KÜ-s mingeid muid arvestusi (kõik on ühistute lõikes erinev). Õigeks saab aga pidada ikkagi sellist arvestust, kus keskküte, wc/vannitoa küte ning 1m3 sooja tarbevee hind on eraldi välja arvutatud ning üüriarvel ka eraldi esitatud.
Terv. Fucs
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Ja juhul, kui kohaliku soojusenergija tootja poolt majja tulev küttevesi läheb otse radiaatoritesse, ei olegi tegemist Sinu arust tsentraalküttega?Fucs kirjutas: Tsentraalküte tähendab seda, et kohalik soojusenergia tootja annab majale küttevett (see ei lähe otse radiaatoritesse!) millega köetakse soojaks majas ringlev keskkütte vesi (läheb radiaatoritesse)
Maailm ei ole must-valge.
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Selliseid keskkütte lahendusi kus soojatootja küttevesi läheb otse radiaatorisse, ilma soojavaheti ehk boilerita, on väga vähe (peamiselt endised kolhoosidele kuulunud elamud ja neid teenindavad katlamajad, või auruküte mida samuti tänapäeval väga harva leidub). Sellised keskküttesüsteemid on enamjaolt kas ümber ehitatud või lõpetanud tegevuse. See pole antud hetkel absoluutselt oluine, kas läheb otse radiaatorisse või ei lähe. Tarbevee soojendamiseks on ikkagi vajalik soojavaheti ehk boiler. Kui inimene räägib, et siugtoru on ära lõigatud, siis tähendab on majas olemas (või oli olemas) soojavaheti. Jutu põhiteema puudutab erinevaid soojusenergia tarbimise arvestusviise mitte vaidlust mõistete ja definitsioonide üle "mis on tsentraalküte".pimeloom kirjutas:Ja juhul, kui kohaliku soojusenergija tootja poolt majja tulev küttevesi läheb otse radiaatoritesse, ei olegi tegemist Sinu arust tsentraalküttega?Fucs kirjutas: Tsentraalküte tähendab seda, et kohalik soojusenergia tootja annab majale küttevett (see ei lähe otse radiaatoritesse!) millega köetakse soojaks majas ringlev keskkütte vesi (läheb radiaatoritesse)
Maailm ei ole must-valge.
Jah. Ka siis kui soojatootja küttevesi või aur läheb otse keskkütteradiaatoritesse on tegemist tsentraalküttega. Tsentraalküttega üldmõistes on tegu mistahes tsentraalselt köetava esemega olenemata sellest kuhu miski vesi voolab või ei voola. Vastandiks on siis lokaalne küte, kus elamut köetakse kas otse eluruumides paiknevate küttekolletega (ahi, pliit, soojamüür, kamin) või oma privaatse katlamajaga ning küttevesi suunatakse otse keskkütteradiaatoritesse. Tsentraalküttega paikses mõttes on tegu küttesüsteemiga kus maja kinnises küttesüsteemis ringleb kindel hulk süsteemisisest küttevett mida köetakse soojasõlmes tsentraalselt läbi soojavahetite. Kas küttevesi millega elamu kinnist keskküttesüsteemi köetakse pärineb soojatootjalt (nn. tsentraalkatlamajast) või enda lokaalsest katlamajast pole maja lokaalse tsentraalkütte olemasolul tsentraalkütte mõiste defineerimisel oluline.
Minu lausele (see ei lähe otse radiaatorisse!) võib siis igaüks kes soovib lisada sõna üldjuhul või tavaliselt.
Valearusaamiste vältimiseks palun lisada sõna "üldjuhul" või "tavaliselt" minu algse postituse, mis on tehtud 20.02.2009 kell 8:03 am, teisel real, pärast "tull6 kirjutas:" tsitaati, sulgudes kirjutatud lause "üldjuhul" või "tavaliselt" sõnade "ei" ja "lähe" vahele.
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Tule, ma näitan sulle sellist küttesüsteemi ja kolhoosile pole me maja küll kunagi kuulunud ning uruküttega ei ole ka tegemist.Fucs kirjutas: Selliseid keskkütte lahendusi kus soojatootja küttevesi läheb otse radiaatorisse, ilma soojavaheti ehk boilerita, on väga vähe (peamiselt endised kolhoosidele kuulunud elamud ja neid teenindavad katlamajad, või auruküte mida samuti tänapäeval väga harva leidub).
Maailm ei ole must valge.
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Pole tarvidust. Olen neid küll ja küll näinud. Kui tegu Paldiskiga siis arvatavasti endine Nõukogude armee ehitus või sellele kuulunud hoone (ja arvatavasti koos samal ajal ehitatud katlamajaga). Kui tegu sõjaväe ehitusega või sõjaväele kuulunud ehitusega siis pole suurt vahet oli ta kolhoos, sovhoos, masina-traktori jaam või NSVL punaarmee väeosa (või väeosa teenindav hoone nt. ohvitseride naja). Mida ma öelda tahan: Sellised ehitused on pärit enam-vähem ühest ja samast ajaperioodist ning eluvaldkonnast. Sellist keskkütte varianti kasutati laialt just kolhoosikeskustes, sovhoosikeskustes, sõjaväeosades jms. kus pandi püsti katlamaja ja selle juurde kompleksselt ka mingi hulk hooneid (kolhoosides ja sovhoosides olid näiteks kontorid, laudakompleksid, suurfarmid jms) milliste kütmiseks ei olnud nõukogude ajal otstarbekas välja ehitada soojavahetiga keskküttesüsteemi. Tavaliselt köeti neid auruga. Ja kui siis sinna juurde ehitati elamuid kolhoosi või sovhoosi liikmeile, siis süsteem jäi samaks, ei haknud keegi midagi ümber ehitama. Enamustes elurajoonides aga (linnad, alevikud, alevid) ehitati juba ka nõuka ajal valdavalt soojavahetitega keskküttesüsteeme. Kuna selliseid väheseid süsteeme kus köetakse otse eluruumide radikaid jääb üha vähemaks ja vähemaks siis üldjuhul saab tänapäeval rääkida keskküttest kui soojavahetiga keskküttesüsteemist. Võibolla on selliseid asju veel lisaks endistele kolhoosi- ja sovhoosikeskustele ka näiteks Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Püssis, Paldiskis, Aseris jm. Kõik võib olla.pimeloom kirjutas:Tule, ma näitan sulle sellist küttesüsteemi ja kolhoosile pole me maja küll kunagi kuulunud ning uruküttega ei ole ka tegemist.Fucs kirjutas: Selliseid keskkütte lahendusi kus soojatootja küttevesi läheb otse radiaatorisse, ilma soojavaheti ehk boilerita, on väga vähe (peamiselt endised kolhoosidele kuulunud elamud ja neid teenindavad katlamajad, või auruküte mida samuti tänapäeval väga harva leidub).
Maailm ei ole must valge.
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Ma pean sinu kurvastuseks veel mainima, et Paldiski on peale vabanemist nõukoguse sõjaväest 1994 aasta septembris, igal aastal tublisti arenenud. Nõukogude aegsest katlamajast on tõepoolest seinad ja korsten järgi.
Aga rõõm oli lugeda erudeeritud inimese üllitisi.
Aga rõõm oli lugeda erudeeritud inimese üllitisi.
LIhtsalt hea inimene 
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Haldustasu alla kuulub maja haldamiseks tehtud kulutused .Näiteks muru niitmine , aastaaruanne jne. Muude muutuste all mõtlesin remondifondi suuruse muutmine jne .Kõiki Kulutusi ikkagi otsustatakse ühistu koosolekul . Neid niisama ei saa muuta .tull6 kirjutas:heiki22 mis on haldustasu jms muutused?
Ühistu üldkoosolekule esitatakse eelarve. Kui koosolek kinnitab eelarve, siis raamatupidaja vorbib eelarves ettenähtud tariifidega arveid kuni uue eelarve vastuvõtmiseni.
-
Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Hea Fucs. Oma postitusi saate ise muuta. Selleks vajutage MUUDA nuppu.Fucs kirjutas: Valearusaamiste vältimiseks palun lisada sõna "üldjuhul" või "tavaliselt" minu algse postituse, mis on tehtud 20.02.2009 kell 8:03 am, teisel real, pärast "tull6 kirjutas:" tsitaati, sulgudes kirjutatud lause "üldjuhul" või "tavaliselt" sõnade "ei" ja "lähe" vahele.
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Tere
Minul on selline problee, et meil paigaldati juba mitu aastat tagasi maja internett mille modem on all keldris ühe trepikoja peale üks.Alguses liitusin sellega kuid eelmise aasta augustis lõpetasin lepingu.Tegin ka avalduse et lõpetada internetiühendus minu korteris.Nüüd lähemal uurimisel avastasin et olen juba 5 kuud maksnud interneti eest mida mul ei ole ( 95 krooni kuus)
Eelmisel kuul tegin avalduse et olen ammu unternetist loobunud ning soovin tagasi saada neile ilmaasjata makstud summat.Raamatupidaja ja esinaine ei ole aga midagi ette võtnud.
Mida edasi teha,kuhu pöörduda?
Minul on selline problee, et meil paigaldati juba mitu aastat tagasi maja internett mille modem on all keldris ühe trepikoja peale üks.Alguses liitusin sellega kuid eelmise aasta augustis lõpetasin lepingu.Tegin ka avalduse et lõpetada internetiühendus minu korteris.Nüüd lähemal uurimisel avastasin et olen juba 5 kuud maksnud interneti eest mida mul ei ole ( 95 krooni kuus)
Eelmisel kuul tegin avalduse et olen ammu unternetist loobunud ning soovin tagasi saada neile ilmaasjata makstud summat.Raamatupidaja ja esinaine ei ole aga midagi ette võtnud.
Mida edasi teha,kuhu pöörduda?
Tervitades,\r\nMaarja
-
Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Oota ikka uued arved ära!
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Kunagi olen ka kokkupuutunud sellise interneti arvestusega:ühed liitusid ,teised ütlesid üles. Teenuse müüja arve peal on/oli näha mitu liitujat iga kuu on (oleneb muidugi kuidas on kokkulepitud arvelduse läbipaistvus). Raamatupidaja peab iga kuu (igavesti tüütu oli) arvet hoolega jälgima. Nüüd sa peadki raamatupidajaga koos vaatama tarnija arvet ja enda arvega võrdlema.
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Tere
Mure ongi , et raamatupidaja ja isegi esinaine teavad et ma augustis lepingu lõpetasin ja lubavad koguaeg et võtavad maha. Aga nad ei tee seda.Kuna mul enne oli arvetega väike jama(paar kuud olin võlgu.Tänaseks juba lahendatud) siis nad ütlevad vastu ka et :Ise te olite võlgu ja ei tahtnud maksta et meie pidime teid taga ajama et raha saada ja nüüd ajate teie oma arve õigusi taga.
Sellest tundub et kuna ma enne olin võlgu siis selletõttu ei ole mul õigust võrdsele kohtlemisele.Sellise interneti probleemi lahendamine ei võta ju mitu kuud ometi.
Ühekorra küsisin ka meie maja IT spetsialisti numbrit(kuna meil teadete tahtvlit ei ole) ja siis öeldi mulle ka et Teil ei ole juba ammu majanetti ei saa te mitte mingisugust numbrit.
Väga ebaviisakas minuarust,ei tahagi kohe enam suhelda sellistega.
Terv,
M
Mure ongi , et raamatupidaja ja isegi esinaine teavad et ma augustis lepingu lõpetasin ja lubavad koguaeg et võtavad maha. Aga nad ei tee seda.Kuna mul enne oli arvetega väike jama(paar kuud olin võlgu.Tänaseks juba lahendatud) siis nad ütlevad vastu ka et :Ise te olite võlgu ja ei tahtnud maksta et meie pidime teid taga ajama et raha saada ja nüüd ajate teie oma arve õigusi taga.
Sellest tundub et kuna ma enne olin võlgu siis selletõttu ei ole mul õigust võrdsele kohtlemisele.Sellise interneti probleemi lahendamine ei võta ju mitu kuud ometi.
Ühekorra küsisin ka meie maja IT spetsialisti numbrit(kuna meil teadete tahtvlit ei ole) ja siis öeldi mulle ka et Teil ei ole juba ammu majanetti ei saa te mitte mingisugust numbrit.
Väga ebaviisakas minuarust,ei tahagi kohe enam suhelda sellistega.
Terv,
M
Tervitades,\r\nMaarja
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Kui on kogu siinkirjutatu kohta piisavalt kirjalikku tõestusmaterjali, siis saate tarbijakaitsesse esildise teha ja koopia saata ühistule. Olen kindel, et ühistu lahendab olukorra (muidugi kui te ise ei ole veel millegis süüdi)
Re: KÜ-lt esitatavad arved, igakuu erinevad
Teen tarbijakaitsega proovi:)
Tänan
Tänan
Tervitades,\r\nMaarja
