"Võõrad" koosolekul ning volitamine

[kkiir]

Tere!

Kas ühistu koosolekul võivad osaleda kõrvalised isikud? KÜS-st selle kohta vastust ei leidnud. Tegu korteriomaniku abikaasaga, kes ei ole ise mingiski vormis omanik, seega ka mitte ühistu liige. Kui me koosoleku otsusega palume tal lahkuda, kas võib juhtuda, et ta leiab mingi seadusliku aluse vastu hakata (eriti kõva on ta kohtute vahet jooksmises, kuid seda meile nüüd küll vaja pole...)?

Teine murekene on järgmine:
KÜS, Paragrahv 10. Osalemine üldkoosolekul
Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige.

Kas ühistu põhikiri (kui see koosolekul vastu võetakse) tohib piirata volituste andmist? Nt, et saab volitada ainult teist ühistu liiget (st siis ei saa kedagi teist ülalmainitutest...)

Suured tänud abistajatele!

[killu]

Üldiselt ei peaks kõrvalised isikud koosolekul osalema. Tean ühistuid, kus koosolekule trügivad 30 korteriomaniku asemel ligi 50 inimest, sest ikka tahetakse abikaasa või mõni muu perekonnaliige kaasa võtta. Aga milleks? Siis hakatakse läbisegi sõna võtma ja raske on hääletustulemusi lugeda; eriti pensionieas paarid armastavad veel omavahel kommenteerida jne. Peaks olema ikka nii, nagu muudel üldkoosolekutel - kes on liige, see ka osaleb. Kes ei ole, pole ka oodatud.

Põhikirja saab sellist muudatust küll panna kui inimesed poolt on.

[lasnakas]

Tänaseni kehtiva seaduse alusel võib korter olla abikaasade ühisomand ja abikaasal ei pea mingit volitust olema.
Ka meil on üldkoosolekutel kohal näiteks ühest korterist selle omanik ja seal tegelikult elav omaniku laps oma abikaasaga. Las olla, kui ruumi jätkub. Väga hea, kui majas elavad inimesed asja vastu huvi tunnevad.
Osavõtjate registreerimisel anname igale korteriomanikule või volitatule väikese ümbrikusuuruse kartongitüki selle korteri numbriga. Sõna saavad võtta vaid kartongiga isikud ja hääletada samuti. Kui sul kartongi pole, võid vihast jalgu vaikselt trampida. Hääletamiseks üles tõstetud värvilisi kartonge on väga lihtne kokku lugeda. Koosoleku lõppedes korjame kartongid kokku järgmiseks korraks.
Koosoleku juhatajaks tuleb valida selline isik, kes suudab üldkoosoleku rahulikkus rööpas hoida. Muidugi peab üldkoosolek olema eelnevalt hästi ettevalmistatud, kõigile eeldatavatele küsimustele juhatusel vastus varnast võtta.

[pimeloom]

Tänaseni kehtiva seaduse alusel võib korter olla abikaasade ühisomand ja abikaasal ei pea mingit volitust olema.

Selle üle võiks isegi vaielda. Muu lasnaka jutuga olen ma täiesti päri.
KÜS Paragrahv 5. Korteriühistu liikmed
5) Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus

Seega abikaasade ühisomandis oleval korteri puhul on KÜ liige üks abikaasadest ja kui tema ei saa üldkoosolekul osaleda, siis üldkoosolekul osalemiseks peaks teisel abikaasal volitus olema.

Kkiir, ühistu põhikirjaga ei saa piirita inimeste seaduslikke õigusi.

[leammj]

KJortreriomaniku abikaasa ei ole kuidagi kõrvaline isik.Ja ei ole ta võõras.KÜ üldkoosolekule võib tulla korteriomaniku abikaasa lihtkirjaliku volikirjaga .Käin ka tütre asemel koosolekutel.Kas siis olen kõrvaline isik.
Kui see teie korteriomaniku abikaasa armastab mööda kohtuid käia siis peate hästi jälgima seaduseid.Abikaasa on täiskasvanud perekonna liige.kuidas te saate teda koosolekult kõrvaldada. Tehke üldkoosoleku reglament. Saate ta sellisel korral koosolekult kõrvaldada kui ta rikkub korda, segab koosoleku läbiviimist. Kui korteriomanik on koos oma abikaasaga koosolekul ja ei sega ..te ei saa teda sealt kõrvaldad.. Pange kirja , et osales hääleõiguseta.

[kkiir]

Tere taas.

Jätkan samas teemas, kuna jutt käib samast olukorrast (vt. teemaalgatust).

Endiselt siis probleemiks korteriomaniku abikaasa, kes osaleb koosolekutel (rõhutan veelkord - ta ei ole ise omanik! Korter ei ole ühisomand, vaid ühe abikaasa omand) ja tõepoolest konkreetselt häirib koosoleku läbiviimist.
Meil on toimunud kolm koosolekut vahepeal ja iga kord oleme tal loomulikult lubanud jääda, juhul, kui ta on rahumeelne ja ei sega. Ta lihtsalt ignoreerib seda ja tänu temale venivad koosolekud tohutult pikaks (minimaalselt 2,5 tundi). Tagatipuks on ta kõige suhtes negatiivselt meelestatud, ründab, sõimab, ähvardab.
Tõesõna, kui ta oleks rahulik, siis poleks meil selle vastu midagi, et ta osaleb koosolekul. Aga ta konkreetselt HÄIRIB KOOSOLEKU LÄBIVIIMIST! Oleme olnud kannatlikud ja lootnud iga kord, et ehk asi paraneb, kuid ei, aina hullemaks läheb.
Ja praegu on asi juba nii hull, et on tulnud jutuks politsei väljakutsumine. On see tõesti ainus lahendus? Ehk oskab keegi oma kogemuste põhjal midagi tarka kosta...
Aitäh...

[meelismih]

Kuna meil on ühistu väikene, siis pole ka selliseid probleeme. Küll aga olen kuulnud suuremate ühistute kogemustest seda, et kurjajuured on koosolekul olemas olenemata sellest, mida ja kuidas teed.

Alati on võimalik koosoleku kutsele kirja panna, kellele on koosolek mõeldud. Meil näiteks on olnud kaks erinevat kutset. Kord oleme kutsunud kokku nii ühistu liikmed (nende esindajad) kui ka majaelanikud ... teine kord jällegi ainult ühistu liikmed või nende esindajad volikirja alusel. Teisel korral inimesed lihtsalt saadetakse viisakalt minema, kui nad ei ole volitusega platsis ning ei kuulu ühistu liikmete hulka. Siiani pole keegi virisenud ning näib, et nad lausa naudivad seda, et ei pea kaks tundi mula kuulama ja "ebahuvitavaid otsuseid" korda saatma.

Lisaks teen iga kuu (vähemalt olen üritanud siiani) infolehe, kus on kirjas uudised, otsused jms. mis võiks olla majaelanikele, kes koosolekul ei osale, vajalik teada. Seega pole siiani probleeme.

Teie puhul näib pigem nii, et see daam soovib haarata ohjad enda kätte. Keegi peab ta lihtsalt viisakalt paika panema ning sellel teemal seadused ei aita. Kui omal mõistus ei võta ning teistega arvestada ei suuda, siis tulgu või politsei, aga järgmine kord on ta jälle kohal ning sõjakam kui varem - ainuüksi kiusu pärast.

[rewa2]

Käin ka tütre asemel ühistu üldkoosolekul lihtvolikirjaga, aga ühistu esimees nõuab minu käest notariaalset volikirja...? Olen talle selgitanud, et KÜ põhikirjas ja ka Korteriühistuseaduses pole sellist nõuet. Ta räägib, et täisvolilisel esindamisel kui otsustatakse rahalisi küsimusi, peab olema notariaalne täisvolikiri...!!??
Käisin notari käest küsimas: Vastati,et ainult kinnivara müümisel on vaja notariaalset volikirja kinnitust vaja.
Nüüd jälle üks vene aja bürokraat kapist välja kukkunud

[leammj]

Ma muide ka käin oma tütre üldkoosolekutel. Viin lihtkirjaliku volikirja. KÜ-s teatakse , et olen ema. Oled ju tegelikult perekonna liige, Selle alla ka lähed. Kui ta tahab vaidlustada , siis vaidlustagu. Kuid minu koosolekutel ka käivad lastevanemad , kes on teistes KÜ-des juhatuse liikmed. Aksepteerin seda küll. Ma veel pean nendega nõu. Ei vaidle. Aga tähendab see juhatuse esimees tahab midagi , mitte seadusliku läbi viia. See on lihtsalt mitte ilus temast. Aga nüüd Riigikogu tahab teha seaduses muudatuse ja teha kõik üldkoosolekud notariaalsed.Ja ka veel pannakse seadusesse sisse , kes võivad olla üldkoosolekul volitatud isikud.
Aga võid olla üldkoosolekul täieõiguslik volitatud isik . See juhatuse esimees käitus sinu vastu ebaõiglaselt

[k24]

..... Aga nüüd Riigikogu tahab teha seaduses muudatuse ja teha kõik üldkoosolekud notariaalsed.....

Asi läheb vastupidi lihtsamaks. 29.01.2009 võeti vastu KÜS muudatus (§ 10 1) ja jõustub see 1.07.2009, mill järgi üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Seega võib esindajaks määrata kelle iganes. Kadus ära see, et volitatav peab olema pere liige.

[pimeloom]

Aga nüüd Riigikogu tahab teha seaduses muudatuse ja teha kõik üldkoosolekud notariaalsed.Ja ka veel pannakse seadusesse sisse , kes võivad olla üldkoosolekul volitatud isikud.

Päris nii see ka ei ole. Seadusemuudatus on siin, loe http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13147322

[rewa2]

Kus on siin loogika?
Ühistu üldkoosolekule nõutakse pereliikmelt volikirja ja veel notariaalset. Aga kui kõik KÜ juhatuse liikmed on võetud väljaspoolt ühistut! Nad pole isegi ühistu liikmed-nad on ühitule võõrad ja pole mingit volikirja vaja...
Ma mõtlen,et siin peaks väljapoolt võetud juhatuse liikmelt võtma mingi avalduse vormis vanne,et ta töötab ausalt Kü heaks.... KÜ on ikkagi tegemist inimeste vara ja rahaga.

[pimeloom]

Austet rewa2, kas lugemisega on raskusi? Seaduses ei ole poole sõnagagi kirjas notariaalse volituse nõuet.

Juhatuse liikmeid ei võeta vaid valitakse ja valivad ühistu liikmed ning kui juhatuse liikmed ei ole ühistu liikmed, siis ei ole neil üldkoosolekul ka hääleõigust.

[rewa2]

Olen Tartus ka sellises Kü, kus pooled on vene keelt rääkivad Kü liikmed.Oli aastaaruande ja uue juhatuse valimise üldkoosolek. 95 korteriga KÜ kvoorum on ca 49 Venelastel oli paljudel volitused: Ühel oli isegi 8 volikirja ja kahel oli kummagil 5 volikirja.Nii saadigi kvoorum täis. Seega moodustas volikirjade arv juba üle 1/3 KAS SEE ON SEADUSLIK? ja mitu volikirja võib olla ühel KÜ liikmel?

[lasnakas]

Seaduses ei ole öeldud mitu volikirja võib ühe liikme käes olla. Ükskõik kuidas volitatu need volikirjad omale on saanud, on teine KÜ liige ikkagi oma allkirja volitusele andnud, seega volitanud teist, lubanud enda nimel teha mida iganes, kui ta just volikirjale pole kirja pannud millise päevakorra punktiga ta mingil juhul nõus ei ole (näiteks pangalaenu võtmine või mis iganes).
Põhiline on see, et üldkoosoleku kokkukutsumise reglemendist on kinni peetud, põhikirja järgitud, protokoll õigesti koostatud, volikirjad olemas.
Tahad ise midagi teha või mitte teha, tuleb ise naabrid läbi käia, nendega rääkida või siis ise volitused enda nimele lasta teha - elu on selline!

[rewa2]

Ja mis juhtus siis üldkoosolekul.... valiti juhatusse kõik vene keelt kõnelevad naised, kellest keegi pole suuteline protokolli ja lepingut vormistama ja seda veel eesti keeles tegema... Pealegi ei olnud kedagi, kes oleks võimeline ühistu esimeheks hakkama. Nüüd oleme lõhkise küna ees, sest üldkoosolekul hääletati need eestlased maha, kes oleksid võimelised ühistut juhtima. Sest kvoorumis oli 1/3 volikirjadega ja selline arv mõjutab valimistulemusi. Venelastest juhatus astus täies koosseisus nädala pärast tagasi....!! Kuulutati välja üldkoosolek uue juhatuse valimiseks.

[anneli2]

Sellelt aadressilt leiab juhatuse liikmete keeleoskuse nõuetele vastuse:
http://www.ekyl.ee/

[Heino]

Sellelt aadressilt leiab juhatuse liikmete keeleoskuse nõuetele vastuse:
http://www.ekyl.ee/

Sellelt lingilt saab EKÜL-i avalehele

[Sillysong]

Abiks on link Keeleseadusele > https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13122536

§ 2(1). Seaduse reguleerimisala

lg 2 ... mittetulundusühingute ja nende töötajate ... eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks käesoleva seaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.

§ 5. Eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuded

lg 3 ... mittetulundusühingute ... töötajatele ... sätestatakse eesti keele oskuse nõue tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel juhul, kui see on õigustatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud avalikes huvides.

lg 5 ... Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Lisaks tuleb vaadata VV määrust nr. 105 "Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded"

§ 14. B-tasemel keeleoskuse nõue

(1) Vähemalt B1-tasemel eesti keele oskust nõutakse järgmistelt töötajatelt ja füüsilisest isikust ettevõtjatelt:
2) seadusest tuleneva kohustusliku liikmesusega mittetulundusühingute juhatuse liikmed, kelle tööülesannete hulka kuulub mittetulundusühingu liikmetega suhtlemine;

VV määruse rakendussätted:

§ 17. Üleminekuaeg

Isikud, kelle keeleoskus vastas enne käesoleva määruse jõustumist vastaval töö- või ametikohal töötamiseks kehtestatud keeleoskusnõudele, kes pärast käesoleva määruse jõustumist töötavad samal töö- või ametikohal ja kelle töö- või ametikohal töötamiseks kehtestati käesoleva määrusega senisest nõudest kõrgem keeleoskusnõue, viivad oma keeleoskuse määrusega vastavusse 1. juuliks 2010. a. Kuni selle tähtpäevani ei ole nimetatud keeleoskuse puudumine eespool nimetatud isiku puhul «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» § 101 lõike 1 punktis 1 nimetatud töölepingu lõpetamise aluseks.