Korteriühistu Abi

Kas vabaabielus oleval inimesel (elukaaslane on korteri omanik) on õigus hääletada KÜ koosolekul, kui tal on elukaaslaselt saadud kirjalik volitus?

KÜS
Paragrahv 101. Osalemine üldkoosolekul
Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige.

Minu subjektiivse arvamuse kohaselt ei või.

Siin foorumis on sellel teemal arvamusi avaldatud ja neid on mitmeid.
Minu meelest saab vabaabielu puhul esindaja liigituda kas abikaasaks või täisealiseks perkonnaliikmeks.
Tore on muidugi see fakt kui teil ka lapsed ehk siis võõras inimene korteris ja juhuslikult on neil ühised lapsed - iccc

Valge kirjutas:Siin foorumis on sellel teemal arvamusi avaldatud ja neid on mitmeid.
Minu meelest saab vabaabielu puhul esindaja liigituda kas abikaasaks või täisealiseks perkonnaliikmeks.
Tore on muidugi see fakt kui teil ka lapsed ehk siis võõras inimene korteris ja juhuslikult on neil ühised lapsed - iccc

Loogiliselt võttes see nii on jah

Kui vabaabielukaasa on korteri kaasomanik, siis ehk ikka võib?

Alati saab asju ajada ka nii, et volitaja annab oma hääled kirjalikult.
Päevakord on teada ehk millised otsused tuleb langetada
Eelarve või majandukava on esitatud
Remonditööd loetletud
Juhatuse liikmete kandidaadid esitatud...jne

Volitaja teeb omad järeldused ja annab oma otsutest teada kirjalikult.
See kes teda esindab, ei saa otsustada teisiti. Kui aga kirjalikku otsust mõnes küsimuses ei ole, siis saab selle küsida telefoni teel ja protokolli lisada vastav märge.

Tähtis on langetada õiged otsused ja see kes on sõnumitooja pole siis enam oluline

Väljavõte minu volitusest
Minu otsused ja küsimused
1. Juhatuse tööd ma heaks ei kiida ja just selles osas, et nad ei kooskõlasta remonditöid korteriomanikega (üldkoosoleku otsused puuduvad). Sillutusriba ehitus on raha raiskamine ja selles osas puudusid üldkoosoleku otsused. Ma ei kooskõlasta antud tööd ka tagantjärgi.
2. Eelarvet 2007 kohta ei kinnita, kuna pole seda näinud.
3. Juhatuse jätkamine tuleks kõne alla vaid juhul, kui nad kohustuksid täitama neile pandud kohustusi.
4. Kas Bessmertnõi on nüüd juhatuses või revisjonis? Kahel pool ta olla ei tohi, sest see viitab otseselt huvidekonfliktile (ise teen ja ise kontrollin ennast).
5. Juhatus pidi töötama palgata vähemalt 3 aastat ja palga rakendamise vastu hääletan ma samuti.
6. Mis on koristajate kohustused ja kuidas juhatus nende täitmist kontrollib? Meie trepikoda koristatakse heal juhul 2-3 korda kuus, kuid palk on maksimaalselt 3 töötunni eest pea 400 krooni.

1. Korteri omanikul on igal juhul õigus ÜK-l hääletada, aga seda saab teha vaid üks omanikest. Mõlemad korraga hääletada ei saa, kuna KÜS § 11 lg 1 kohalset annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

KÜS § 10 1, mis ütleb, et "...volitada võib korteri kaasomanikku", tähendab, seda et seaduse kohaselt eeldatakse juskui kaasomanikud on ühistule esitanud kokkuleppe selle kohta, kumb ühistu hääletustel korterit esindab. Vastavat kokkulepet nõuab KÜS § 5 lg 5. Tegelikkuses ühistu juhid neid kokkuleppeid nõudnud pole ja oluliseks osutub see kokkulepe eelkõige kaasomandi võõrandamist puudutavate otsuste juures.

Seega oleks KÜS kohaselt kõige korrektsem käitumise see, kui ühistul on kõikide kaasomanike kokkulepped, et kumb ühistus korterit esindab ja ÜK-l siis vastav volitus kui kohal peaks olema see kaasomanik, kes pole kokkuleppe kohaselt esindajaks määratud.


2. Kunagisel EKÜL lehel oli perekonnaliikme kohta selline seletus:

"Mis puutub aga perekonnaliikme mõistesse, siis siin võib vaielda (kuigi puudub mõte), sest otseselt perekonnaliikme ainsat ning ühest definitsiooni me seadustest ei leia, sest ka kohus omab õigust teatud asjaoludel konkreetse isiku tunnistada perekonnaliikmeks.

Lähtuvalt aga mitmete seaduste koosmõjust (eelkõige perekonnaseadus, pärimisseadus, elamuseadus jne ...) ning kohtupraktikast, võib asuda üsna kindlale seisukohale, et elamuõiguslikes suhetes saab rääkida ikkagi perekonnaliikmetest juhul (sõltub real juhtudel asjaoludest), kui on olemas kooselu, ühine majapidamine, ülalpidamine ... ühesõnaga LEIBKOND.

EELKÕIGE kuuluvad perekonda korteriomanik, tema abikaasa (perekonnaseaduse tähenduses) ja nende lapsed."

Jah, ja perekonnaseaduse tähenduses vabaabielukaasa perekonda ei kuulu, küll aga leibkonda. Kuidas siis jääb?

Läheneme asjale teiselt küljelt. Kas kellegi on tekkinud probleemi inimesega keda on volitatud üldkoosolekul hääletama?
Olen korraldanud kolm üldkoosolekut ja minule on piisanud lihtkirjalikust volikirjast (blanketi saatsin ette) ja sellest on piisanud ka pankadele, sõltumata sellest, kas ollakse abielus või mitte.

Või kuidas peaks ma kindlaks tegema, kas volitataval on seadsulikud volitused?

Väga õige lähenemine. Olen samamoodi teinud, ükski pank pole isegi seda uurinud, kelle allkiri koosoleku lehel on. Kõikide korteriomanike allkirjanäidiseid ju pangal kusagilt võtta pole.

No olen minagi aru saanud, et mul nagu ikka oleks õigus (kirjaliku volitusega) üldkoosolekul hääletada Olen 8aastat elanud mehega koos selles korteris ja meil on 2 last. Enamus ajast on mees välismaal seoses tööga ja mina olen rohkem nende Kü tegemistega kursis.
Mind nagu vihastab selline asi kõige rohkem, et kui ma esinaisele helistan , nõuab ta minult kirjalikku volikirja See ei ole normaalne,sest ta teab, et mees on mind volitanud juba 2 korda kirjalikult. Kas tema arvates peaksin ma iga kord kui miskit küsida tahan, kirjaliku volikirja tegema
Ma saan aru, et tema puhul on tegemist suurusehullustusega, sest miskit muud ma arvata ei oska

Ritsikas kirjutas:No olen minagi aru saanud, et mul nagu ikka oleks õigus (kirjaliku volitusega) üldkoosolekul hääletada ......?

Kui ma peaksin kohtunik olema, siis ütleksin ilma ühegi kahtluseta, et oled osa oma mehe perekonnast ja võid ÜK-l volikirja alusel osaleda.

Mis puutub iga asja peale volikirja nõudmisest, siis see on esimehe poole selge lollus, aga siia aitab see, kui mees teeb sulle üldvolikirja, kus kõik vajalik määratud. Soovitavalt tehke see notaris.

milleks notaris, need tahavad sellise tehingu eest jälle raha saada? Kirjutage volikiri üldsõnaliselt (n: volitan mind esindama, mis iganes küsimustes, mis puudutab ühistut ja selle liikmelisusest tulenevaid õigusi ja kohustusi) ja pange kirja, et volikiri on tähtajatu. Esita selle koopia esinaisele.
Kui siis järgmine kord seda jälle küsib, siis tuleta talle meelde, et tal on koopia, mida ta saab igal ajal vaadata.