Korteriühistuliikmeks,kui pole sisse registreerinud?

[piku]

Kas keegi oskab öelda,kas saab olla ühistuliige isik,kes pole elukohajärgsesse kohta sisse registreerinud end,kuid on selle korteri 50 % omanik ja elab seal korteris?

[Valge]

kui korter on tema omandis kas või 1% on ta igal juhul ühistuliige.

[k24]

Ühistu jaoks tekib/muutub liige kinnistusraamatu kande kuupäevast.
KÜS § 5 lg 5 küll ütleb, et kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele, aga see säte vist eriti ei toimi, kuna vähestel kaasomanikel on vara notariaalne jagamise kokkulepe jms kus see midagi annaks. Samas peaks see põhimõtteliselt rakendatav olema ja sel juhul ongi ühistu jaoks üks omanikest liige ja ainult selle ühe tegelese käest võib nt võlga välja nõuda.
..... elukohta sisse registreerimine ei oma liikmelisusel mingit tähtsust.

[Valge]

Liige on omanik igal juhul, kuid kokku lepitakse see, kes käib üldkoosolekutel esindamas ja kelle nimel arve esitatakse.
Näiteks abikaasad on mõlemad liikmed ja kui otsustakse ühisomandi küsimust, siis annavad mõlemad abikaasad nõusoleku või keelduvad (kui puudub abieluleping vara kohta).

[k24]

Liige on omanik igal juhul, kuid kokku lepitakse see, kes käib üldkoosolekutel esindamas ja kelle nimel arve esitatakse. ..

Nt meil pole midagi kokku lepitud ja arve läheb kinnistusraamatus esimesena toodud isikule ja ÜK-l hääletab kah üks kaasomenik ilma, et ühistu mingit kokkulepet nõuaks. Niikuinii on enamasti vaid üks kaasomanikest kohal.

Selles osas ma ei nõustu, et nt ühisomandi võõrandamiseks mõlema nõusolekut küsid. Küsima peaks ikka ühe kaasomaniku nõusolekut ja sinna nõusoleku juurde peaks tooma omanike ühisavalduse ehk siis KÜS § 5 lg 5 kohase kokkuleppe selle kohta kumb antud juhul liikme õigusi esindab.
...samas ei ole kõigi käest küsimises midagi halba, lihtsalt et liikmete arvus ja kvoorumi nõudes tekib väike segadus ja sedasi võib mõni otsus kehtetuks osutuda.

[Valge]

Kaasomandi küsimus on reguleeritud seadusega ja nõusolek peab olema. Tehing fikseeritakse alati notariaalselt, seega nõusolek antakse omakäeliselt ja allkirjana.

Näited
Katusekorruse ehitud pööningu müügitehingu näol
Keldrite teaalosade juurde liitmine
Maa müük
...jne

[k24]

Valge, me kaldume vist teemast kõrvale, aga toon sulle näite, kuna arvan, et oled valel teel.

On maja milles 12 krt ja 6 krt nendest on kinnistusraamatus kahe omanikuga ehk siis kaasomandis. Maja renoveerimise katteks tahetakse osa õuemaad võõrandada ja KOS § 8 1 järgi on selleks vajalik, et vastava tahteavalduse on andnud vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest. Sinu loogika kohaselt, peaks vastava tahteavaldusel olema 12 häält ja minu arvates 8 häält. Saad isegi aru, et vahe on väga suur.

[Valge]

Nõus sinuga, kuid see toimib vaid siis, kui keegi otsust kohtusse ei kaeba.
Kohtus tuleb aga tehingu õigsust tõestada. Ma ei tea kas Eestis on taolisi pretsedente, kuid sellised olid juristide kommentaarid antud seaduse rakendmise hetkel.
Allkirjad võetakse aga ikka ja alti kõikidelt omanikelt ehk siis ka abikaasadelt, kui tegemist on ühisvaraga.