Korteriühistu Abi

Ühistus on kolme 8-krt.maja peale ühine prügikast,kuhu kõik liikmed oma prügi panevad.Eelmisel nädalal sain aga Veolialt eraldi lepingu.Helistasin sinna ja küsisin,milles asi.Vastati,et mina ei tohi ühistu prügikasti prügi panna,vaid peangi omale eraldi prügikasti paigaldama.Kas see on ulme,või ongi selline asjade käik tavapärane,ning laialt levinud?

See on tõesti ulme,meil kogu aeg mitme maja peale suur kast ja keegi ei nõua eraldi lepinguid.

ennkippel, ju siis need kolm 8-krt maja asuvad eraldi kinnistutel ning sellel kinnistuomanikul, kelle maal see suur prügikast asub, viskas lihtsalt üle, et tema peab maksma kogu laga jmt eest ... hellas KOV ja uuris, miks vot sellistel ja sellistel kinnistutel pole prügikasti? Tean sarnast juhtumit Tln kesklinnas.

Ok Vello.Tallinnas võib kõike juhtuda,aga meil Põltsamaal Ringtee tänaval on osadel majadel suur prügikast mitme maja peale ja korras hoiab seda haldaja poolne inimene.Kuigi jah,mingi umbes 10 maja prügikastid on 3 maja kinnistutel(seal kus detailplaneering kunagi ette nägi) ja häda pole midagi.Muidugi need majad,kes on haldaja alt lahkunud omavad oma prügikasti.Kuna rekmaa maja asub mitme maja poolt asutatud KÜ-s,ei tohiks probleemi tekkida.See konkreetne prügikasti nõue tundub suht väljapressimisena,kasutavad oma monopoolset seisundit ära.

ennkippel, mis vahet, kas Tallinn või Põltsamaa, sest Jäätmeseadus ütleb ju üheselt: (2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

Loomulikult keegi ei keela mitmel KÜ omavahel kokku leppimast, et ühine prügimaja või -kast asub vot konkreetse ühistu territooriumil, aga ega see kokkulepe koti siis seadust. Seadus nõuab ikka oma. Jamaks läheb asi siis, kui ühistu isetegevust teeb, sest ühistu ei otsusta, kelle kinnistul toimub prügi kogumine, seda otsustab omanik (ehk teisisõnu, üldkoosoleku otsusest siin ei piisa vast). Loomulikult pole omaniku nõusolekut vaja, kuniks ei häiri ja keegi lärmi ei tõsta ...

Vaata,siin on mõeldud ikka seda,et kõigilt kortermajadelt saaks jäätmed veetud.Mitte aga seda,et jäätmed veetud ja lisaks veel prügikastid.Kui jäätmevedajal on leping KÜ-ga(MTÜ-ga),siis ta veab jäätmed vastavalt lepingule,mitte ei nõua lepinguväliselt veel kaste juurde.Rekmaa puhul on ju KÜ mitme maja peale loodud ja prügivedu ka korraldatud vastavalt.Lepingu teeb KÜ(MTÜ),aga mitte suvalised inimesed mingist majast.Kui aga on ühisus(kellel puudub haldaja),siis peab keegi selleks volitatud elanik(näiteks majanõukogu liige) lepingu prügifirmaga tegema.Antud juhul on tegelikut midagi väga mäda,kuna rekmaa on seduse silmis KÜ liige ja KÜ ka peab korraldama selle teenuse.Veolial lihtsalt pole õigust lepingut suvalisele inimesele saata.

rekmaa kirjutas:Ühistus on kolme 8-krt.maja peale ühine prügikast,kuhu kõik liikmed oma prügi panevad.Eelmisel nädalal sain aga Veolialt eraldi lepingu.Helistasin sinna ja küsisin,milles asi.Vastati,et mina ei tohi ühistu prügikasti prügi panna,vaid peangi omale eraldi prügikasti paigaldama.Kas see on ulme,või ongi selline asjade käik tavapärane,ning laialt levinud?

KÜ- palju toredaid inimesi ja ideid. Loomaaed on ikka oluliselt suurem, kui minu fantaasia seda ette kujutab... Arenguruumi jätkub.

Ausalt segane värk
Kui sul on eramaja ja paned prahti ühistu jäätmekonteineritesse.
Soovitan teha läbirääkimisi ühistuga
Igal majal peab olema jäätmekonteiner

Mis eramajast sa elektrik räägid,kõik 3 on ju KÜ majad?

elektrik kirjutas:Ausalt segane värk
Igal majal peab olema jäätmekonteiner

Ei pea igal majal olema eraldi jäätmekonteiner. Võib olla ka mitme maja peale, ka mitme eramaja peale, kuid selleks peab olema leping, kust näha et kõik majad kuhugi oma prügi viivad, st mitte metsa alla.
Prügimajandust korraldab vald ja oma küsimustega tuleb pöörduda otse vallavalitsusse. Nende kohustuse aluseks on jäätmeseadus.

Kohalik vallavalitsus otsustaski,et mina üksi pean eraldi prügikasti paigaldama- prügiveofirmast just nii öeligi.Mind pole sellistest otsustest,ega nende põhjustest kuidagi teavitatud.Sain lihtsalt postiga paki pabereid Eesti Keskkonnateenustelt,mis jõudsid minuni 6.veebruaril 2013.Üks paber oli välja antud lausa 19.novembril2012,ülejäänud aga 4.jaanuaril 2013.On küll jah kolm kinnistut,prügikast asub keskmisel kinnistul,ning kõik ühistu liikmed on sinna oma prügi viinud aegade algusest saadik,sest ühistul on alati olnud sõlmitud prügileping,ning ma arvan,et on ka praegu,sest ülejäänud liikmed viivad kõik rõõmsalt oma prügi sinna kasti,ning käib ka prügiauto.Minu maja ees on asfaldplats,ning kuna jäätmemahuti kasutusjuhend näeb ette,et eluruumidest peab mahuti olema 3,5 meetri kaugusel,ning parkivatest autodest samuti 3,5 meetri kaugusel,ning kõval pinnal,siis kas mul on õigus tulenevalt ühistu poolt mulle teistest ühistuliikmetest erinevate kohustuste panemisel tõmmata keset seda asfaldplatsi 3,5 meetri raadiusega kollane ring,ning tõsta oma prügikast sinna keskele ja kellegi kolmanda poolsete pretensioonide korral vehkida selle Keskkonnateenuste poolse jäätmemahutite kasutusjuhendi ja mulle saadetud lepinguga?

jah lasnakas, küsimus on, et kas mingi eraõiguslik prügifirma peab saama erinevate KÜ vahelise lepingu? Prügifirma loeb seadusest, et
"(2) Jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum."
ning saadab kinnistuomanikule lepinguvormi. Peaasi, et pappi jookseb, pohh need KÜ vahelised kokkulepped.
Siinkohal muidugi peaks kinnistiomanik ise niipalju mõistust omama, et KOV teada andma juba korraldatud prügimajandusest erinevate KÜ-ga ning see ongi põhjus, miks mõni KÜ keeldub prügifirmaga lepingut sõlmimast. Eks prügifirma tõsta kisa prügiveo konkurssi korraldaja juures ja eks viimane peaks siis teavitama tollest KÜ kokkuleppest?

rekmaa kirjutas:Kohalik vallavalitsus otsustaski,et mina üksi pean eraldi prügikasti paigaldama- prügiveofirmast just nii öeligi.Mind pole sellistest otsustest,ega nende põhjustest kuidagi teavitatud.Sain lihtsalt postiga paki pabereid Eesti Keskkonnateenustelt,mis jõudsid minuni 6.veebruaril 2013.Üks paber oli välja antud lausa 19.novembril2012,ülejäänud aga 4.jaanuaril 2013.On küll jah kolm kinnistut,prügikast asub keskmisel kinnistul,ning kõik ühistu liikmed on sinna oma prügi viinud aegade algusest saadik,sest ühistul on alati olnud sõlmitud prügileping,ning ma arvan,et on ka praegu,sest ülejäänud liikmed viivad kõik rõõmsalt oma prügi sinna kasti,ning käib ka prügiauto.Minu maja ees on asfaldplats,ning kuna jäätmemahuti kasutusjuhend näeb ette,et eluruumidest peab mahuti olema 3,5 meetri kaugusel,ning parkivatest autodest samuti 3,5 meetri kaugusel,ning kõval pinnal,siis kas mul on õigus tulenevalt ühistu poolt mulle teistest ühistuliikmetest erinevate kohustuste panemisel tõmmata keset seda asfaldplatsi 3,5 meetri raadiusega kollane ring,ning tõsta oma prügikast sinna keskele ja kellegi kolmanda poolsete pretensioonide korral vehkida selle Keskkonnateenuste poolse jäätmemahutite kasutusjuhendi ja mulle saadetud lepinguga?

MIs vallaga on tegu, kui see saladus ei ole?

Kui ma avaldan,mis vallaga tegu,siis hakkab juhtuma kindlasti veel ulmelisemaid asju .Juba sellest,mis praeguseks juhtunud on,võiks raamatu kirjutada.Rääkisin seda ka ühele endisele kohtunikule ,ning isegi tema oli siiralt üllatunud,mismoodi väikses maavallas( ligikaudu 800 elanikku) asju aetakse.

Rekmaa,ilmselt oled sa pinnuks silmas seal vallas ja sellepärast sind kiusatakse.Aga eraldi prügikasti sul ikkagi vaja poleks,nii vald,kui ka KÜ ja Veolia rikuvad ju seadust.Kohtusse pöördumise korral oleks sul kindel võit ja võib-olla hakkavad asjad siis õieti toimima teil.

rekmaa kirjutas:Juba sellest,mis praeguseks juhtunud on,võiks raamatu kirjutada.Rääkisin seda ka ühele endisele kohtunikule ,ning isegi tema oli siiralt üllatunud,mismoodi väikses maavallas( ligikaudu 800 elanikku) asju aetakse.

Selle valla ja maja leidmine internetist pole keeruline.
Momendil rekmaa (ka eeva?) protsessib kõigi ja kõigega, ise enamusele sobivaid lahendusi pakkumata. Kui asi on jõudnud kütmise, trasside ja katuse juurest juba prügiveoni, on ilmselt inimene ise ja ta elukaaslane väga probleemsed. Probleemsust õhkub kasvõi eelpooltoodust, et panen siis oma prügikasti keset õue ja joonistan sellele 3,5 m raadiuses kollase ringi ümber. Kahjuks ei saa sõna vastasosapool, et võrrelda asja mõlema vaatevinklist.
Korteriühistu on mittetulunduslik ühistu, kus kõik asjad tuleb korraldada ühiselt ja enamuse otsuseid tuleb austada. Kui ei meeldi, tuleb sobivam elamispind leida, mitte nui neljaks oma õigust(?) taga ajada.

Tore,kui keegi asjadega nii kursis on ,nagu lasnakas.Arusaamatuks jääb,kuidas minust" õhkub probleemsust",kui ma pole nõus elama külmas,hallitavas,tilkuva laega korteris,kus vesi jookseb mööda elektrijuhtmeid sisse ,ega kuulama esinaise sõimu ja korraldusi,kes tohib minu korteris käia ning,kellega ma elama pean.Istun siis ja ootan käed rüpes,kuidas asi aina hullemaks läheb(sest paremaks ju iseenesest ei lähe)? Võin ju uue elamispinna otsida,aga ma pean saama ju sellisel juhul vana maha müüa.Aga kes sellist korterit ostab?.Kelles on probleem,kui ma ei saa ühtegi arvet ega üldkoosoleku protokolli?Kes on süüdi selles,kui ühistu juhatus ei täida enda pädevuses olevaid kohustusi?Ühistu eesmärk on ju hoida elumaja kasutuskõlblikus seisukorras,ning tagada hoone ümbruse korrashoid.Seda ju antud juhul ei teha.Kas keegi teab siis kedagi ,kes tuleks ja ajaks asjad korda,ilma et mina ise peaksin oma õigusi taga ajama?Äkki keegi tahaks minu korteri ära osta?? Pakkumised on teretulnud,sest varsti pole naguinii midagi müüa.Saate omale isikliku prügikasti korteri ukse taga (õue paigutamine on ju probleemne),nautida tähistaevast otse oma korteri laest,elada romantilise küünlavalguse paistel( sest elektri ja vee koostoimel võib teie korter põlema minna) ja palju muud põnevat.Kindlasti lisandub lähiajal veel midagi,sest enamus on ju kõige eelneva poolt juba oma hääle andnud,ning teile jääb lisaks kõigele ka austus nende otsuste vastu.Eelpool kirjutaja teab soovitada.

rekmaa kirjutas:Istun siis ja ootan käed rüpes,kuidas asi aina hullemaks läheb(sest paremaks ju iseenesest ei lähe)?

Ära siis istu käed rüpes. Momendil tundub katus olevat suurem probleem kui küte ja prügivedu. Tee ise midagi. Alusta või sellest, et uuri ise välja palju te maja katuse remont ja soojustamine maksma võiks minna, millised remondifirmad valida, eelnevalt ka selle töö projekti maksmus. Võimalik, et Kredex avab jälle rahalaeka ja saate sealt raha juurde, kuid selleks ajaks peab olema tõsine eeltöö tehtud. Soojustatud katus vähendab oluliselt küttekulusid, rääkimata sellest, et vesi enam kaela ei jookse. Ise te peate seal kirikumõisa teel oma asjad korda ajama, ega keegi võõras seda teie eest ei tee.

Enamus otsustab ju järjepidepidevalt teisiti,nii et kogu see asi on suhteliselt mõttetu.Ühele katusele sai mitu aastat järjest hinnapakkumisi tellitud,kuid kui inimesele endale midagi pähe ei tilgu,ning ainsaks probleemide lahendajaks on tema meelest uus soojatrass(peale mille paigaldamist on endiselt külm),siis istudki käed rüpes,või püüad siiski oma õigusi taga ajada,et äkki hakkab asi mingitpidi siiski lahenduste suunas hargnema. Praegu tundub olevat kaks lahendust-kas siis kõigega järjest kohtusse või korter lihtsalt korstnasse kirjutada,sest juba praegu pole seal inimväärne elada.

Osta endale uuus kortee ja praegune kingi ühistule.

Üks lahendus on veel
tellid korterile ja katusele ekspertiisi, teed katuse korda ja esitad kogu arve korteriühistule. Maksmisest keeldumise korral annad hagi kohtusse. Suur tõenäosus et selle ka võidad.