Aga kas siis teil majandusaastakava ja aruannet korteriomanikele ei esitata (seda peab tegema igal aastal)? Seal peaksid kõik rahade liikumised ja planeeritavad kulutused kirjas olema.
Äkki on tegemist laenu tagasi maksmisega ehk kunagi on suured tääd tehtud ja nüüd tasutakse nende eest tagant järele tagasi.
Liige ei tasu remondifondi makseid
Moderaator:Heino
Tääd on teatavasti kallid ja jupiti neid teha pole ka enamasti mõtet. Ju siis kogutakse raha millegi suurema tää tegemiseks, või makstakse tõepoolest tagasi pangalaenu. Võimalik, et on tehtud selliseid täid, millega te lihtsalt pole kursis. Kas olete käinud usinalt kõikidel üldkoosolekutel või pärinud aru juhatuselt?
See, kuhu raha kaob, on korteriomanike põhiline mure. Kui käia üldkoosolekul välja arve, mis miski maksab, siis leitakse, et on kallis ja ei lasta juhatusel korraldada, kuigi raha on olemas.
Enamasti kogutakse hooldustasu, millest finantseeritakse ka remonttäid ja teenindatakse pangaalenu. Kui on loodud juba mingi sihtotstarbeline fond, siis seda raha saab ainult selleks otstarbeks kasutada. Lisaks peab igal ühistul olema ka algkapital, mida kasutatakse äärmisel juhul ja pigem suurendatakse kui vähendatakse. See moodustab reservi, mille võib teoreetiliselt ühistu olemasolevast rahahulgast niiäelda maha arvata. Seega see raha on küll ühistul olemas, kuid seda kasutatakse n.-ä viimases hädas. Selline reserv tagab normaalse eksisteerimise ja kaitseb vapustuste eest. Kui iga kuu kogu raha ära kulutada, siis on küll midagi tehtud, kuid õige pea võib ka ühistu pillid kotti panna.
See, kuhu raha kaob, on korteriomanike põhiline mure. Kui käia üldkoosolekul välja arve, mis miski maksab, siis leitakse, et on kallis ja ei lasta juhatusel korraldada, kuigi raha on olemas.
Enamasti kogutakse hooldustasu, millest finantseeritakse ka remonttäid ja teenindatakse pangaalenu. Kui on loodud juba mingi sihtotstarbeline fond, siis seda raha saab ainult selleks otstarbeks kasutada. Lisaks peab igal ühistul olema ka algkapital, mida kasutatakse äärmisel juhul ja pigem suurendatakse kui vähendatakse. See moodustab reservi, mille võib teoreetiliselt ühistu olemasolevast rahahulgast niiäelda maha arvata. Seega see raha on küll ühistul olemas, kuid seda kasutatakse n.-ä viimases hädas. Selline reserv tagab normaalse eksisteerimise ja kaitseb vapustuste eest. Kui iga kuu kogu raha ära kulutada, siis on küll midagi tehtud, kuid õige pea võib ka ühistu pillid kotti panna.
Eelmine aasta maikuus vahetati kahe trepikoja aknad ära plastikakende vastu ja värviti trepikodasid, aga minu arust need küll nii kallid tääd pole, et üle aasta peab veel tagant järgi raha koguma... need tääd tehti siis kui oli veel eelmine Kõ esimees, aga pärast seda kui Kõ juhtimine läks ühelt firmalt ühele majaelanikule üle pole majas ega ümber midagi tehtud.. kuigi üle aasta tagasi kuulsin nagu pidavat maja ümbrus korda tehtama ja parkimiskohad tehtama.
koosolekuid on mõned olnud, viimane oli aasta alguses, aga käinud ei ole, sest olid halval ajal ja need toimuvad vene keeles, sest Kõ esinaine on puruvenelane ja eesti keelt ei räägi ja aru ei saa! mul pole mõtet seal tummana istuda
koosolekuid on mõned olnud, viimane oli aasta alguses, aga käinud ei ole, sest olid halval ajal ja need toimuvad vene keeles, sest Kõ esinaine on puruvenelane ja eesti keelt ei räägi ja aru ei saa! mul pole mõtet seal tummana istuda
palun vabandust, kuid alati virisevad tohkem need, ks koosolekust osa ei võta. Ma ei õigusta siin seda venelannat, kes teie ühistus juhib. Muidu, võib ta tõesti kompetentne olema ja siis tuleb otsustada keele või kompetentsuse kasuks. Tõelise huvi olemasolul võiks paluda kedagi osajat seletada, mis koosolekul toimub. Ei usu, et teie koosolekutel käivad ainult eesti keele mitteoskajad. Võiks ka juhataja juurde vene keele oskajaga minna, kes oleks vahendaja. Ei ole olemas lahendamatuid probleeme, on inimesed, kes ei oska või ei taha neid lahendama hakata.
Mis omanik see niisugune on, keda ei huvita koosolekul osalemine, sest ta ei saa keelest aru. Nõudke tõlget juhatuselt ja lisage see vajadusel eelarvesse.
Meie koosolekud toimuvad kahes keeles ja dokumente püüame ka koostada kahes keeles. Majanduaasta dokumentasioon peab aga olema koostatud riigikeeles ja selleks on Eesti keel. Kui te oskate vähegi seda lugada, siis on teil teada kuhu raha paigutub.
Tavainimene teeb ka endale eelarve (mõttes või paberil) ehk siis mõelge mida teeb üks inimene, kui ta plaanib osta endale näiteks uut külmkappi:
1.ta vaatab palju tal raha alles on
2.siis liidab juurde plaanikohased sissetulekud
3.siis lahutab igapäeva vajadused maha
4.ja alles siis saab ta aru millisel kuul ta saab külmkapi osta ehk milliseks kuus tal vajalik summa koguneb
Siin ka teile vastatv seaduselõik
[u:bc66086102][b:bc66086102]KõS
§15. Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne [/b:bc66086102][/u:bc66086102]
(1) Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab:
1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;
2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel.
(2) Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.
Meie koosolekud toimuvad kahes keeles ja dokumente püüame ka koostada kahes keeles. Majanduaasta dokumentasioon peab aga olema koostatud riigikeeles ja selleks on Eesti keel. Kui te oskate vähegi seda lugada, siis on teil teada kuhu raha paigutub.
Tavainimene teeb ka endale eelarve (mõttes või paberil) ehk siis mõelge mida teeb üks inimene, kui ta plaanib osta endale näiteks uut külmkappi:
1.ta vaatab palju tal raha alles on
2.siis liidab juurde plaanikohased sissetulekud
3.siis lahutab igapäeva vajadused maha
4.ja alles siis saab ta aru millisel kuul ta saab külmkapi osta ehk milliseks kuus tal vajalik summa koguneb
Siin ka teile vastatv seaduselõik
[u:bc66086102][b:bc66086102]KõS
§15. Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne [/b:bc66086102][/u:bc66086102]
(1) Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab:
1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;
2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel.
(2) Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga.
