Samas olen oma tuttavatel uurinud nende kütte hindu, kes elavad samuti kesklinnas, uues majas ja nende hinnad 50% väiksemad, kas keegi aitaks, mis õigused maja elanikel on?????

Moderaator:Heino
Ei ole normaalsed, aga selgust saad ikka oma ühistu juhatuselt. Küsi millise metoodikaga vee soojendamise tasu arvestatakse.lyselle kirjutas:Aga kui näiteks arvel on märgitud soojusenergia (vesi) juuni 64,96 kr/m3, juuli 70,61 kr/m3, august 62,85 kr/m3 september 58,3 kr/m3 oktoober 83,80 kr/m3
Kas sellised erinevused on normaalsed?
Tsentraalküte tähendab seda, et kohalik soojusenergia tootja annab majale küttevett (see ei lähe otse radiaatoritesse!) millega köetakse soojaks majas ringlev keskkütte vesi (läheb radiaatoritesse) ning majas ringlev soe tarbevesi (peaks ringlema mööda sooja tarbevee torustikku). Vastavalt sellele, kui palju soojusenergia tootja küttevett kasutatakse maja keskkütte vee ning sooja tarbevee ülessoojendasmiseks, tasutakse arve esitamisel soojusenergia tootjale.tull6 kirjutas:Fucs!
Mul on tsentraalküttega korter. (V kordses majas)
Vannitoas on siugtoru ära võetud ja põrandaküte (elektriga) pandud, siit küsimus kas selle tagajärjel saab vähendada köetavatpinda ja kui palju?
Ja juhul, kui kohaliku soojusenergija tootja poolt majja tulev küttevesi läheb otse radiaatoritesse, ei olegi tegemist Sinu arust tsentraalküttega?Fucs kirjutas: Tsentraalküte tähendab seda, et kohalik soojusenergia tootja annab majale küttevett (see ei lähe otse radiaatoritesse!) millega köetakse soojaks majas ringlev keskkütte vesi (läheb radiaatoritesse)
Selliseid keskkütte lahendusi kus soojatootja küttevesi läheb otse radiaatorisse, ilma soojavaheti ehk boilerita, on väga vähe (peamiselt endised kolhoosidele kuulunud elamud ja neid teenindavad katlamajad, või auruküte mida samuti tänapäeval väga harva leidub). Sellised keskküttesüsteemid on enamjaolt kas ümber ehitatud või lõpetanud tegevuse. See pole antud hetkel absoluutselt oluine, kas läheb otse radiaatorisse või ei lähe. Tarbevee soojendamiseks on ikkagi vajalik soojavaheti ehk boiler. Kui inimene räägib, et siugtoru on ära lõigatud, siis tähendab on majas olemas (või oli olemas) soojavaheti. Jutu põhiteema puudutab erinevaid soojusenergia tarbimise arvestusviise mitte vaidlust mõistete ja definitsioonide üle "mis on tsentraalküte".pimeloom kirjutas:Ja juhul, kui kohaliku soojusenergija tootja poolt majja tulev küttevesi läheb otse radiaatoritesse, ei olegi tegemist Sinu arust tsentraalküttega?Fucs kirjutas: Tsentraalküte tähendab seda, et kohalik soojusenergia tootja annab majale küttevett (see ei lähe otse radiaatoritesse!) millega köetakse soojaks majas ringlev keskkütte vesi (läheb radiaatoritesse)
Maailm ei ole must-valge.
Tule, ma näitan sulle sellist küttesüsteemi ja kolhoosile pole me maja küll kunagi kuulunud ning uruküttega ei ole ka tegemist.Fucs kirjutas: Selliseid keskkütte lahendusi kus soojatootja küttevesi läheb otse radiaatorisse, ilma soojavaheti ehk boilerita, on väga vähe (peamiselt endised kolhoosidele kuulunud elamud ja neid teenindavad katlamajad, või auruküte mida samuti tänapäeval väga harva leidub).
Pole tarvidust. Olen neid küll ja küll näinud. Kui tegu Paldiskiga siis arvatavasti endine Nõukogude armee ehitus või sellele kuulunud hoone (ja arvatavasti koos samal ajal ehitatud katlamajaga). Kui tegu sõjaväe ehitusega või sõjaväele kuulunud ehitusega siis pole suurt vahet oli ta kolhoos, sovhoos, masina-traktori jaam või NSVL punaarmee väeosa (või väeosa teenindav hoone nt. ohvitseride naja). Mida ma öelda tahan: Sellised ehitused on pärit enam-vähem ühest ja samast ajaperioodist ning eluvaldkonnast. Sellist keskkütte varianti kasutati laialt just kolhoosikeskustes, sovhoosikeskustes, sõjaväeosades jms. kus pandi püsti katlamaja ja selle juurde kompleksselt ka mingi hulk hooneid (kolhoosides ja sovhoosides olid näiteks kontorid, laudakompleksid, suurfarmid jms) milliste kütmiseks ei olnud nõukogude ajal otstarbekas välja ehitada soojavahetiga keskküttesüsteemi. Tavaliselt köeti neid auruga. Ja kui siis sinna juurde ehitati elamuid kolhoosi või sovhoosi liikmeile, siis süsteem jäi samaks, ei haknud keegi midagi ümber ehitama. Enamustes elurajoonides aga (linnad, alevikud, alevid) ehitati juba ka nõuka ajal valdavalt soojavahetitega keskküttesüsteeme. Kuna selliseid väheseid süsteeme kus köetakse otse eluruumide radikaid jääb üha vähemaks ja vähemaks siis üldjuhul saab tänapäeval rääkida keskküttest kui soojavahetiga keskküttesüsteemist. Võibolla on selliseid asju veel lisaks endistele kolhoosi- ja sovhoosikeskustele ka näiteks Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Püssis, Paldiskis, Aseris jm. Kõik võib olla.pimeloom kirjutas:Tule, ma näitan sulle sellist küttesüsteemi ja kolhoosile pole me maja küll kunagi kuulunud ning uruküttega ei ole ka tegemist.Fucs kirjutas: Selliseid keskkütte lahendusi kus soojatootja küttevesi läheb otse radiaatorisse, ilma soojavaheti ehk boilerita, on väga vähe (peamiselt endised kolhoosidele kuulunud elamud ja neid teenindavad katlamajad, või auruküte mida samuti tänapäeval väga harva leidub).
Maailm ei ole must valge.
Haldustasu alla kuulub maja haldamiseks tehtud kulutused .Näiteks muru niitmine , aastaaruanne jne. Muude muutuste all mõtlesin remondifondi suuruse muutmine jne .Kõiki Kulutusi ikkagi otsustatakse ühistu koosolekul . Neid niisama ei saa muuta .tull6 kirjutas:heiki22 mis on haldustasu jms muutused?
Ühistu üldkoosolekule esitatakse eelarve. Kui koosolek kinnitab eelarve, siis raamatupidaja vorbib eelarves ettenähtud tariifidega arveid kuni uue eelarve vastuvõtmiseni.
Hea Fucs. Oma postitusi saate ise muuta. Selleks vajutage MUUDA nuppu.Fucs kirjutas: Valearusaamiste vältimiseks palun lisada sõna "üldjuhul" või "tavaliselt" minu algse postituse, mis on tehtud 20.02.2009 kell 8:03 am, teisel real, pärast "tull6 kirjutas:" tsitaati, sulgudes kirjutatud lause "üldjuhul" või "tavaliselt" sõnade "ei" ja "lähe" vahele.