Kas peab näitama korteriomanikule revisjoni aruannet

[merle]

Küsimus selline, et kas peab näitama korteriomanikule revisjoni komisjoni aruannet, ning samuti raamatupidaja aruannet, et see korteriomanik (ta ei ole juhatuse liige) saaks end kurssi viia laekunud ning kulutatud summadega.
Minu arust ei pea neid aruandeid näitama maja elanikele, ning sellist kontrolli teevad [b:7276106bc1]audiitorid[/b:7276106bc1] mitte maja elanikud.

Andke mulle teada, mida teha?

Muutis Heino: pealkiri oli väga vale!!! Parandasin ka trükivead!? Reeglid!!![/size:7276106bc1]

[Valge]

Tahaks siinkohal meelde tuletada, et õhistu üldkoosolek on kõrgeim juhtorgan. õhistu juhatus on õhistu tegevuse juhtorgan üldkoosolekute vahelisel ajal.
Juhatuse kohustus on majandustegevuse aastakava ja aastaaruande koostamine, läbivaatamine ja esitamine üldkoosolekule. Kui korteriomanik soovib tutvuda revisjoni otsusega peab talle seda võimaldama. Majanduskava ja aruanne tuleb aga igale korteriomanikule esitada (loe seadust).
Ma ei saa aru mis teil seal peita ja varjat on? Raamatupidamine peab olema läbipaistev, siis on vähem ka kahtlustajid.

[sirts]

Meie oleme siin mõelnud, et annaks kõigile ühistu liikmetele võimaluse pääseda läbi oma pangakonto ka ühistu kntole ligi. Lihtsalt võimalus vaadata ja jälgida, kuidas rahad liiguvad, võiks olla kõigil ühistu liikmetel. See on ju lõppude lõpuks nende ühine raha. Loomulikult ei saa nad võimalust ülekandeid teha ja raha kasutada, aga jälgida küll.
Kui juhatus ei taha ühistu liikmetele näidata revisjoni aruannet, siis tekib kohe kahtlus, miks? Milleks külvata kahtlusi?
Loomulikult on sellisel pangaseisu avalikustamisel ka omad üsna suured miinused. Eks igaüks võib kaaluda, mis need täpselt on.

[Heino]

[quote:86b3e1b580="sirts"]Meie oleme siin mõelnud, et annaks kõigile ühistu liikmetele võimaluse pääseda läbi oma pangakonto ka ühistu kntole ligi. Lihtsalt võimalus vaadata ja jälgida, kuidas rahad liiguvad.[/quote:86b3e1b580]
Päris hea idee aga mis saab nendest inimestest kellel puudub arvutisse ligipääs?

[sirts]

Eks see ole lisavõimalus neile, kellel on internetiga arvuti. See on võimalus, mitte kohustus.

[pimeloom]

Tänapäeval on vist küll igas pangakontoris arvuti, et internetipanka kasutada.
Mina panen meie ühistus igal kuul teadetetahvlile eelmise kuu tulud ja kulud. Ei ole meil kedagist varjata.

[sirts]

Arvan sama, et kui pole, mida varjata, siis pole ju vaja varjata.

[Valge]

[quote:837ccbad09]Minu arust ei pea neid aruandeid näitama maja elanikele, ning sellist kontrolli teevad audiitorid mitte maja elanikud. [/quote:837ccbad09]

merle, millega sa põhjendaksid keeldumist?

[sirts]

Aruande võib koostada audiitor, kuid seda lugeda võivad kõik. Tavainimene ei pruugi osatagi seda aruannet koostada ega dokumentide seaduslikkust kontrollida.

[arvi]

Kas ikka võib kõigile ühistu liikmetele anda panga lehele juurdepääsu. Kui korteriomanik 66 korterist ei taha et korteriomanik 55 korterist näeb tema arveid. Kaldun arvama, et siin võib olla andmekaitse seaduse rikkumine.
Samas tunnistan, et ega ma seda andmekaitse seadust eriti ei tea.

[sirts]

Isikuandmete kaitse seaduse § 4 kohaselt on isikuandmed järgmised:

(1) Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust.
(2) Eraelulised isikuandmed on:

1) perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed;
2) sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed;
3) isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed;
4) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta.

(3) Delikaatsed isikuandmed on:
1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
5) andmed seksuaalelu kohta;
6) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
7) kriminaalmenetluses või muus õigusrikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õigusrikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid.

Saatsin seaduse teksti failidesse, oleks aga sobinud vist artiklite alla. Heino, tõsta ringi.

[Valge]

õhistu majandustegevus ei ole kuidagi seotu isikuandmete kaitsega.
1. Kasutatud kommunaalteenuseid makstakse vastavalt tarbimisele
2. hooldus, haldus ja remondi summad on vastu võetud korteriomanike ühise otsusena.
3. Võlgnevus ei näita isiku majanduslikku olukorda vaid tema laiskust või tahtmatust probleemiga tegelada.

Heino, pane artiklite alla veel Korteriomandiseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1032869 ja Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=961235

[sirts]

Isikuandmeid on siiski vaja kaitsta igal tasandil, üskkõik siis, kes nendega tegeleb. Selge see, et isikukoodi küsib tänapäeval iga netipoodki, mis kaitsest siin rääkida. Aga ega ühistu tegele eraeluliste isikuandmetega ega lekita haiguslugusid (isegi need on nüüd netis). See kui suur kellegi arve on ei ole samuti mingi saladus, sest see jagatakse ühistel alustel kõigi ühistu liikmete vahel ja oleneb peamiselt korteri ruutmeetritest.
Võlgnevuse avalikustamisse suhtuksin umbusuga. õhistusisest terrorismi ei poolda ma küll mingil moel. Ja lootusetud saab nii ehk naa välja tõsta.

[Valge]

Võlglaste suhtes ma ei ole nii leplik, sest teenuse osutaja ees (n Soojuse, vee, energia, remonditeenused...jne) üldjuhul korteriomanik võlgu ei jää, sest ühistu tasub arved õigeaegselt.
Miks ei tohiks teda korrektne maksja, kelle arveid ta tegelikult muuhulgas kinni maksab (seda kas või ajutiselt, kuni võla kustutamiseni võlgniku poolt)?
Võlg on võõra oma ja kui on võlglasel probleem, siis saab seda kas ennetada või siis ajatada aga kindel on see, et laiskus ja lohakus ei ole siinkohal vabandatav.

[sirts]

Jah, ma räägingi siin, et kõik võlad pole lootusetud. Lootusetutesse tuleb suhtuda kui lootusetutesse ja neist on kerge lahti saada. Tegelikult ongi keerulisem nendega, kes muudkui ajatavad.

[Valge]

[quote:0b840ce6ea] Lootusetutesse tuleb suhtuda kui lootusetutesse ja neist on kerge lahti saada.[/quote:0b840ce6ea]

Sirts, mis sa sellega äelda tahtsid? Lootusetud võlad ongi need mis kuidagi ja kunagi laekuda ei taha. Ega siis kui raamatupidamislikult võlad lootusetuks kanda, siis see ei tähenda, et nendega ei peaks enam tegelema. Need ongi omanike poolt kinni makstud arved. Ma tegelikult üldse ei kujuta ett milline äärmine juhus võiks olla, kui Kõ võla lootusetuks tunnistab/kannab?

Kui inimene ajatab võla, siis teeb ta seda kokkuleppel Kõ juhatusega ja juhatus jälgib kas ta sellest ka kinni peab. Sealt on reaalselt raha tagasi tulemas.

[sirts]

No meil on n.-ä võla ülempiir ees ja kui võlg tõuseb üle selle ning inimene pole midagi oma võla ajatamsieks ette võtnud, siis on see meie jaoks lootusetu ja tuleb hakata kohut käima. Vasttekkinud ühistutel võib ka nii olla, et endine haldusfirma pole tahtnud võlga nõudma hakata ja see on kasvanud aastatega niipalju, et ongi lootusetu võlg. Asi läheb kohtusse ja hea on kui korterimüügist piisab võla tasumiseks.
No mina ka sellist olukorda ette ei kujuta, aga ma tean, et Eestimaal selliseid probleeme on. Mõnel puhul on ka kohtutee nii pikk ja võlg muudkui kasvab. Ka on selliseid variante, kus inimesed on ära surnud, võlg üles jäänud, korter seisab aastaid müügis ning muudkui kogub võlga. Kedagi pole otseselt kohtusse ka kaevata. On keerulisi olukordi, mida ka mina päris täpselt ette ei kujuta.

[Heino]

[quote:852e6701d5="Valge"]

Heino, pane artiklite alla veel Korteriomandiseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1032869 ja Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=961235[/quote:852e6701d5]

Tegin nüüd eraldi veebilinkide moodulisse seaduste kategooria.