Tere,
selline probleem siis, et mitmel kuul on Kõ liikmete arvetel ilutsenud suur vee ülekulu. Kõige uhkem kogus oli ühel kuul 30 kuupmeetrit - võrdluseks see on meie pere 5 kuu veekulu! Kõ esimees + veel paar juhatuse liiget käisid kenasti igas korteris kontrollimas ning selgus, kes on andmeid valesti esitanud, kellega on aga kõik korras. Meie pere näidud olid õnneks korras, nüüd on aga probleem, et peame ikkagi maksma mingite tegelaste eest vee ülekulu summat. Kas on olemas mingit võimalust võtta veeraha tegelikelt võlglastelt, mitte sundida maksma asjasse mittepuutuvaid inimesi? Mulle tundub, et kui mittevõlglastest Kõ liikmed maksavad vaguralt "varaste" eest raha ära, siis tegelikult pretsedenti ei tekigi, kuna võlga põhimõtteliselt ju ei ole. Juriidiliselt oleks asi korrektne, aga põhimõtteliselt mitte. Kuna mu abikaas, kelle maksta on meie peres kommunaalmaksud, sh ka vee ülekulu, keeldub sellise jama peale vee ülekulu maksmast, siis lõpuks jääb mulje, nagu tema oleks mingisugune maksmisest kõrvalehoiduja. Aga kellel on siis lõpuks õigus ja kuidas õiglus jalule seada? Mingi hämaral ajal sooritatud huupi omakohus pole ju lahendus;)
Aa.. ja siis selline küsimus ka, et kui nt juunikuus enam kortereid ei käetud ja kui juulikuus esitatakse arvel paras summa "soojusenergia ülekulu" eest, siis mida see võiks tähendada?
Ette tänades..
P.S Olen siiralt tänulik selle foorumi loojatele, sest poleks arvanud, et eelpool mainitud probleemi kohta kusagilt nõu võiks küsida.
vee ülekulu
Moderaator:Heino
Tegelikult võiks kõike seda kõigepealt küsida ühistu juhatuselt. Aga vee ülekulu on igivana probleem ja sellest ilmselt päris lahti ei saagi. Võib muidugi kokku leppida, et vee ülekulu kirjutatakse nende arvele, kes pole näitu teatanud. Selle peaks siis kinnitama üldkoosolekul kodukorras, kus sees kommunaalmaksete arvestamise põhimõtted. Põhimõtteliselt on see nii, nagu üldkoosolek otsustab.
Meie oma ühistus kirjutame veenäitu mitteteatanutele sama summa, mis eelmisel kuul. Kui ka siis vee ülekulu tekib, jaguneb kogu ülejääk korterite vahel võrdselt.
Aga vee ülekulu ei teki ainult sellest, et keegi ütleb näitu valesti. Ka lekkivad torud,jooksvad WC potid jms selline kajastuvad paratamatult tundlikumal majanäidul ja korjavad kuu jooksul kokku paraja veekulu.
Mis puutub soojaülekulusse, siis pole ma seda ausalt äelda kuulnud, kuid ehk tuleneb see sellest, et maksite sooja eest fikseeritud summa, mis oli iga kuu sama. Peale kütteperioodi lõppu võrreldi näite ja tehti tasaarveldus, nagu mõnel pool elektriga.
Meie oma ühistus kirjutame veenäitu mitteteatanutele sama summa, mis eelmisel kuul. Kui ka siis vee ülekulu tekib, jaguneb kogu ülejääk korterite vahel võrdselt.
Aga vee ülekulu ei teki ainult sellest, et keegi ütleb näitu valesti. Ka lekkivad torud,jooksvad WC potid jms selline kajastuvad paratamatult tundlikumal majanäidul ja korjavad kuu jooksul kokku paraja veekulu.
Mis puutub soojaülekulusse, siis pole ma seda ausalt äelda kuulnud, kuid ehk tuleneb see sellest, et maksite sooja eest fikseeritud summa, mis oli iga kuu sama. Peale kütteperioodi lõppu võrreldi näite ja tehti tasaarveldus, nagu mõnel pool elektriga.
Soojusenergia suvel tähendab tavaliselt seda, et kui tegemist on sõltumatu ühendusega elamuga, mis teeb endale soojusvahetiga küttest sooja vett. Näiteks soojaarve oli 10000 krooni ja sellest 8000.- kulus sooja vee tegemiseks, siis see 2000 krooni tuleb ka teenuse osutajale kinni maksta. Tegemist on siiski küttega kuna soojusemissioon toimub läbi torude mittte radiaatorite elamusse ja meie majas on see real küte.
[quote:4b2675422b="ergon"]Soojusenergia suvel tähendab tavaliselt seda, et kui tegemist on sõltumatu ühendusega elamuga, mis teeb endale soojusvahetiga küttest sooja vett. Näiteks soojaarve oli 10000 krooni ja sellest 8000.- kulus sooja vee tegemiseks, siis see 2000 krooni tuleb ka teenuse osutajale kinni maksta. Tegemist on siiski küttega kuna soojusemissioon toimub läbi torude mittte radiaatorite elamusse ja meie majas on see real küte.[/quote:4b2675422b]
Päris täpselt aru ei saa, mida silmas pead (lihtsalt pole nii kursis kõigi nende terminitega), aga meil on nii, et sooja vett saab katlamajast või boileriga. Kel tuleb katlamajast, maksab sooja vee eest teise kuupmeetrihinna kui külma vee puhul. Kel tuleb boilerist, maksab külma vee kuupmeetrihinna + EE-le boileri tääks kulunud elektri eest. Aga kas meil ka soojusvaheti on mängus, seda muidugi ei tea:(
Päris täpselt aru ei saa, mida silmas pead (lihtsalt pole nii kursis kõigi nende terminitega), aga meil on nii, et sooja vett saab katlamajast või boileriga. Kel tuleb katlamajast, maksab sooja vee eest teise kuupmeetrihinna kui külma vee puhul. Kel tuleb boilerist, maksab külma vee kuupmeetrihinna + EE-le boileri tääks kulunud elektri eest. Aga kas meil ka soojusvaheti on mängus, seda muidugi ei tea:(
[quote:30907deb9f="sirts"]Tegelikult võiks kõike seda kõigepealt küsida ühistu juhatuselt. Aga vee ülekulu on igivana probleem ja sellest ilmselt päris lahti ei saagi. Võib muidugi kokku leppida, et vee ülekulu kirjutatakse nende arvele, kes pole näitu teatanud. Selle peaks siis kinnitama üldkoosolekul kodukorras, kus sees kommunaalmaksete arvestamise põhimõtted. Põhimõtteliselt on see nii, nagu üldkoosolek otsustab.
Meie oma ühistus kirjutame veenäitu mitteteatanutele sama summa, mis eelmisel kuul. Kui ka siis vee ülekulu tekib, jaguneb kogu ülejääk korterite vahel võrdselt.
Aga vee ülekulu ei teki ainult sellest, et keegi ütleb näitu valesti. Ka lekkivad torud,jooksvad WC potid jms selline kajastuvad paratamatult tundlikumal majanäidul ja korjavad kuu jooksul kokku paraja veekulu.
Mis puutub soojaülekulusse, siis pole ma seda ausalt äelda kuulnud, kuid ehk tuleneb see sellest, et maksite sooja eest fikseeritud summa, mis oli iga kuu sama. Peale kütteperioodi lõppu võrreldi näite ja tehti tasaarveldus, nagu mõnel pool elektriga.[/quote:30907deb9f]
Jah, muidugi on vee ülekulu "normaalsetes" kogustes vana teema. Aga just tekitab probleeme olukord, kus vee ülekulu on mõnel kuul eriti suur, mõnel aga mitte. Sel juhul vist ju ei ole küsimus pikaajalistes probleemides (lekkivad torud ntx)? Pole kuulda ka olnud, et mingit erilist uputust oleks majas olnud.
Huvitav, kas kääre võib tekitada ka selline olukord, kus osa elanikke ei esita Kõ-le veenäite ettenähtud päeval (meil on ntx kuu viimane päev), vaid koguni kuni nädal hiljem?
Ma esimeses kommentaaris vist ei maininud, et kui Kõ esimees & co tegid kontrollreidi korteritesse, siis leiti plommimata (on õige sõna?) veemõõdikuid. Ja leiti ka selliseid veemõõdikuid, millel kuvatud arvud esinesid u 10-15 kuupmeetri võrra sellest, mida inimene iga kuu lõpus on ametlikult esinenud. Päris mitu võlglast (u 20 kuupmeetri jagu) on tegelikult teada (Kõ juhatusele, mitte "tavaelanikele"). Aga mõni on selline, kes kavatseb üldse korterist mujale kolida (silmist ära kaduda), mõni lihtsalt eitab ja ajab juhmi juttu suust välja. Et kui konkreetne "veekasuvõtja" on teada, siis kas tema vastu ei saa midagi teha? Et ülearu maksnud saaks oma raha tagasi ja õige võlgnik maksaks.
Meie oma ühistus kirjutame veenäitu mitteteatanutele sama summa, mis eelmisel kuul. Kui ka siis vee ülekulu tekib, jaguneb kogu ülejääk korterite vahel võrdselt.
Aga vee ülekulu ei teki ainult sellest, et keegi ütleb näitu valesti. Ka lekkivad torud,jooksvad WC potid jms selline kajastuvad paratamatult tundlikumal majanäidul ja korjavad kuu jooksul kokku paraja veekulu.
Mis puutub soojaülekulusse, siis pole ma seda ausalt äelda kuulnud, kuid ehk tuleneb see sellest, et maksite sooja eest fikseeritud summa, mis oli iga kuu sama. Peale kütteperioodi lõppu võrreldi näite ja tehti tasaarveldus, nagu mõnel pool elektriga.[/quote:30907deb9f]
Jah, muidugi on vee ülekulu "normaalsetes" kogustes vana teema. Aga just tekitab probleeme olukord, kus vee ülekulu on mõnel kuul eriti suur, mõnel aga mitte. Sel juhul vist ju ei ole küsimus pikaajalistes probleemides (lekkivad torud ntx)? Pole kuulda ka olnud, et mingit erilist uputust oleks majas olnud.
Huvitav, kas kääre võib tekitada ka selline olukord, kus osa elanikke ei esita Kõ-le veenäite ettenähtud päeval (meil on ntx kuu viimane päev), vaid koguni kuni nädal hiljem?
Ma esimeses kommentaaris vist ei maininud, et kui Kõ esimees & co tegid kontrollreidi korteritesse, siis leiti plommimata (on õige sõna?) veemõõdikuid. Ja leiti ka selliseid veemõõdikuid, millel kuvatud arvud esinesid u 10-15 kuupmeetri võrra sellest, mida inimene iga kuu lõpus on ametlikult esinenud. Päris mitu võlglast (u 20 kuupmeetri jagu) on tegelikult teada (Kõ juhatusele, mitte "tavaelanikele"). Aga mõni on selline, kes kavatseb üldse korterist mujale kolida (silmist ära kaduda), mõni lihtsalt eitab ja ajab juhmi juttu suust välja. Et kui konkreetne "veekasuvõtja" on teada, siis kas tema vastu ei saa midagi teha? Et ülearu maksnud saaks oma raha tagasi ja õige võlgnik maksaks.
Kui veemõõdunäitu omanik ei esita, siis meil on kokku lepitud, et arvel näidatakse omaniku kolmel viimalsel kuul esitaud näitude keskmine.
Kui omanik lõpuks näidu esitab või juhatus omanikku külastab ja selgub, et omanik on kasutanud rohkem vett, siis selle võrra väheneb ju veeülekulu teistele omanikele ehk nad maksavad vähem.
Ja nii see ring keerleb.
•igeaegne taatlemine on samuti üks oluline faktor.
Kui omanik lõpuks näidu esitab või juhatus omanikku külastab ja selgub, et omanik on kasutanud rohkem vett, siis selle võrra väheneb ju veeülekulu teistele omanikele ehk nad maksavad vähem.
Ja nii see ring keerleb.
•igeaegne taatlemine on samuti üks oluline faktor.
Veenäitude vale teatamise osas oleks võinud juhatus selle kontrollreidi käigus fikseerida ju uued lõppnäidud kõigile korteritele sama päeva seisuga. (ja ntx hakatagi seda tegema korrapäraselt, ntx 1 kord aastas)
Siis see, kes on seni näidanud tarbimist väiksemana, maksab selle vahe kinni järgmise arvega (tarbimine = juhatuse fikseeritud lõppnäit miinus viimane tarbija poolt esitatud lõppnäit).
Kui selliseid valetajaid on olnud ohtralt, siis peaks kontrollreidi järgselt tekkima olukord, kus korteritele arvestatakse vee tarbimist suuremas koguses kui maja üldmõõtja seda näitab - tekib nä negatiivne ülekulu ehk summa on miinusmärgiga ja vähendab arvete kogusummat. Kui senine ülekulu jagati alati ainult korralike maksjate vahel (kuidas üldse nii saab, korralike karistamine ei ole ju põhjendatud??), siis see negatiivne ülekulu peaks olema jagatud ka ainult nende vahel, kes seni ülekulu on tasunud.
Taatlemata mõõtjate osas peaks ühistu andma mõistlikult aega mõõtja nõuetekohaseks taatlemiseks ja plommimiseks või vahetamiseks. vastasel juhul tuleb selliste korterite puhul loobuda tarbimispõhisest veearvestusest.
Ehk - kui mõõtja on taatlemata/plommimata, siis maksab omanik vee eest samamoodi nagu tal polekski seda mõõtjat (siis võiks ntx jagada maja üldveemõõtja ja korterite mõõtjate vahe mõõtjata korterite vahel proportsionaalselt ruutmeetritele). meie majas hakkavad ruutmeetrite järgi tasuma vee eest ka need korterid, kes näidu mitu kuud järjest teatamata jätavad.
Kogu see süsteem on meie majas kirjas kodukorras. Samas võite sellise süsteemi võtta vastu ka lihtsalt üldkoosoleku otsusega.
Võiksite oma ühistus ära kaotada mõiste "veevõlglane", sest võlglane on võlgu kõigi ühistu maksete osas. Kui näitude esitamise kord ja muud seonduvad reeglid on selged ja näiteks üldkoosoleku otsusega vastu võetud, siis tuleb vee tarbimine näidata arvetel esitatakse nende reeglite alusel, ja kui omanik nõuetekohaselt vormistatud arveid ei tasu, siis on ta juba tavaline võlglane. Võlglaste vastu tuleks aga siis juba esitada hagiavaldus kohtusse - juhm jutt teda siis enam ei päästa.
Siis see, kes on seni näidanud tarbimist väiksemana, maksab selle vahe kinni järgmise arvega (tarbimine = juhatuse fikseeritud lõppnäit miinus viimane tarbija poolt esitatud lõppnäit).
Kui selliseid valetajaid on olnud ohtralt, siis peaks kontrollreidi järgselt tekkima olukord, kus korteritele arvestatakse vee tarbimist suuremas koguses kui maja üldmõõtja seda näitab - tekib nä negatiivne ülekulu ehk summa on miinusmärgiga ja vähendab arvete kogusummat. Kui senine ülekulu jagati alati ainult korralike maksjate vahel (kuidas üldse nii saab, korralike karistamine ei ole ju põhjendatud??), siis see negatiivne ülekulu peaks olema jagatud ka ainult nende vahel, kes seni ülekulu on tasunud.
Taatlemata mõõtjate osas peaks ühistu andma mõistlikult aega mõõtja nõuetekohaseks taatlemiseks ja plommimiseks või vahetamiseks. vastasel juhul tuleb selliste korterite puhul loobuda tarbimispõhisest veearvestusest.
Ehk - kui mõõtja on taatlemata/plommimata, siis maksab omanik vee eest samamoodi nagu tal polekski seda mõõtjat (siis võiks ntx jagada maja üldveemõõtja ja korterite mõõtjate vahe mõõtjata korterite vahel proportsionaalselt ruutmeetritele). meie majas hakkavad ruutmeetrite järgi tasuma vee eest ka need korterid, kes näidu mitu kuud järjest teatamata jätavad.
Kogu see süsteem on meie majas kirjas kodukorras. Samas võite sellise süsteemi võtta vastu ka lihtsalt üldkoosoleku otsusega.
Võiksite oma ühistus ära kaotada mõiste "veevõlglane", sest võlglane on võlgu kõigi ühistu maksete osas. Kui näitude esitamise kord ja muud seonduvad reeglid on selged ja näiteks üldkoosoleku otsusega vastu võetud, siis tuleb vee tarbimine näidata arvetel esitatakse nende reeglite alusel, ja kui omanik nõuetekohaselt vormistatud arveid ei tasu, siis on ta juba tavaline võlglane. Võlglaste vastu tuleks aga siis juba esitada hagiavaldus kohtusse - juhm jutt teda siis enam ei päästa.
[quote:bb54c24b4d="britt13"]Veenäitude vale teatamise osas oleks võinud juhatus selle kontrollreidi käigus fikseerida ju uued lõppnäidud kõigile korteritele sama päeva seisuga. (ja ntx hakatagi seda tegema korrapäraselt, ntx 1 kord aastas)
Siis see, kes on seni näidanud tarbimist väiksemana, maksab selle vahe kinni järgmise arvega (tarbimine = juhatuse fikseeritud lõppnäit miinus viimane tarbija poolt esitatud lõppnäit).
Kui selliseid valetajaid on olnud ohtralt, siis peaks kontrollreidi järgselt tekkima olukord, kus korteritele arvestatakse vee tarbimist suuremas koguses kui maja üldmõõtja seda näitab - tekib nä negatiivne ülekulu ehk summa on miinusmärgiga ja vähendab arvete kogusummat. Kui senine ülekulu jagati alati ainult korralike maksjate vahel (kuidas üldse nii saab, korralike karistamine ei ole ju põhjendatud??), siis see negatiivne ülekulu peaks olema jagatud ka ainult nende vahel, kes seni ülekulu on tasunud.
Taatlemata mõõtjate osas peaks ühistu andma mõistlikult aega mõõtja nõuetekohaseks taatlemiseks ja plommimiseks või vahetamiseks. vastasel juhul tuleb selliste korterite puhul loobuda tarbimispõhisest veearvestusest.
Ehk - kui mõõtja on taatlemata/plommimata, siis maksab omanik vee eest samamoodi nagu tal polekski seda mõõtjat (siis võiks ntx jagada maja üldveemõõtja ja korterite mõõtjate vahe mõõtjata korterite vahel proportsionaalselt ruutmeetritele). meie majas hakkavad ruutmeetrite järgi tasuma vee eest ka need korterid, kes näidu mitu kuud järjest teatamata jätavad.
Kogu see süsteem on meie majas kirjas kodukorras. Samas võite sellise süsteemi võtta vastu ka lihtsalt üldkoosoleku otsusega.
Võiksite oma ühistus ära kaotada mõiste "veevõlglane", sest võlglane on võlgu kõigi ühistu maksete osas. Kui näitude esitamise kord ja muud seonduvad reeglid on selged ja näiteks üldkoosoleku otsusega vastu võetud, siis tuleb vee tarbimine näidata arvetel esitatakse nende reeglite alusel, ja kui omanik nõuetekohaselt vormistatud arveid ei tasu, siis on ta juba tavaline võlglane. Võlglaste vastu tuleks aga siis juba esitada hagiavaldus kohtusse - juhm jutt teda siis enam ei päästa.[/quote:bb54c24b4d]
Ei, vee ülekulu eest tuli arve kohaselt tasuda ikka kõigil majaelanikel, mitte ainult osal meist. See taatlemata mõõdiku idee on asjalik. Kas seda üldkoosolekul üldse kuulda võetakse, on muidugi küsitav. Meil on majas enamik inimesi pensionärid, kelle jaoks üldkoosolek on lihtsalt üks peanoogutamise ja lobisemise koht. Midagi asjalikku pole ma seal veel kuulnudki. Eks sirvin natuke erinevaid ühistuga seonduvaid pabereid (natuke on ühtteist ikka jagatud) ja proovin leida midagi näitude teatamisega seoses. Kui ei leia, siis on vähemalt võimalik ettepanekut teha, et asi paika pandaks.
Siis see, kes on seni näidanud tarbimist väiksemana, maksab selle vahe kinni järgmise arvega (tarbimine = juhatuse fikseeritud lõppnäit miinus viimane tarbija poolt esitatud lõppnäit).
Kui selliseid valetajaid on olnud ohtralt, siis peaks kontrollreidi järgselt tekkima olukord, kus korteritele arvestatakse vee tarbimist suuremas koguses kui maja üldmõõtja seda näitab - tekib nä negatiivne ülekulu ehk summa on miinusmärgiga ja vähendab arvete kogusummat. Kui senine ülekulu jagati alati ainult korralike maksjate vahel (kuidas üldse nii saab, korralike karistamine ei ole ju põhjendatud??), siis see negatiivne ülekulu peaks olema jagatud ka ainult nende vahel, kes seni ülekulu on tasunud.
Taatlemata mõõtjate osas peaks ühistu andma mõistlikult aega mõõtja nõuetekohaseks taatlemiseks ja plommimiseks või vahetamiseks. vastasel juhul tuleb selliste korterite puhul loobuda tarbimispõhisest veearvestusest.
Ehk - kui mõõtja on taatlemata/plommimata, siis maksab omanik vee eest samamoodi nagu tal polekski seda mõõtjat (siis võiks ntx jagada maja üldveemõõtja ja korterite mõõtjate vahe mõõtjata korterite vahel proportsionaalselt ruutmeetritele). meie majas hakkavad ruutmeetrite järgi tasuma vee eest ka need korterid, kes näidu mitu kuud järjest teatamata jätavad.
Kogu see süsteem on meie majas kirjas kodukorras. Samas võite sellise süsteemi võtta vastu ka lihtsalt üldkoosoleku otsusega.
Võiksite oma ühistus ära kaotada mõiste "veevõlglane", sest võlglane on võlgu kõigi ühistu maksete osas. Kui näitude esitamise kord ja muud seonduvad reeglid on selged ja näiteks üldkoosoleku otsusega vastu võetud, siis tuleb vee tarbimine näidata arvetel esitatakse nende reeglite alusel, ja kui omanik nõuetekohaselt vormistatud arveid ei tasu, siis on ta juba tavaline võlglane. Võlglaste vastu tuleks aga siis juba esitada hagiavaldus kohtusse - juhm jutt teda siis enam ei päästa.[/quote:bb54c24b4d]
Ei, vee ülekulu eest tuli arve kohaselt tasuda ikka kõigil majaelanikel, mitte ainult osal meist. See taatlemata mõõdiku idee on asjalik. Kas seda üldkoosolekul üldse kuulda võetakse, on muidugi küsitav. Meil on majas enamik inimesi pensionärid, kelle jaoks üldkoosolek on lihtsalt üks peanoogutamise ja lobisemise koht. Midagi asjalikku pole ma seal veel kuulnudki. Eks sirvin natuke erinevaid ühistuga seonduvaid pabereid (natuke on ühtteist ikka jagatud) ja proovin leida midagi näitude teatamisega seoses. Kui ei leia, siis on vähemalt võimalik ettepanekut teha, et asi paika pandaks.
[quote:14dc4b377b="Valge"]Kui veemõõdunäitu omanik ei esita, siis meil on kokku lepitud, et arvel näidatakse omaniku kolmel viimalsel kuul esitaud näitude keskmine.
Kui omanik lõpuks näidu esitab või juhatus omanikku külastab ja selgub, et omanik on kasutanud rohkem vett, siis selle võrra väheneb ju veeülekulu teistele omanikele ehk nad maksavad vähem.
Ja nii see ring keerleb.
•igeaegne taatlemine on samuti üks oluline faktor.[/quote:14dc4b377b]
No meil muutis olukorra segasemaks asjaolu, et veenäitusid teatati (kuigi vahel hiljem), kuid esitati teatamisel valeandmeid. Seepärast tuligi teha too õnnetu kontrollreid. Kusjuures pärast kontrolli tuli ikkagi maksta seesama vee ülekulu summa, mis oli enne kontrolligi esitatud. Mingit mahaarveldust või vähem maksmist polnud vähemalt arve peal märgata. Ja selles oligi probleem.
Kui omanik lõpuks näidu esitab või juhatus omanikku külastab ja selgub, et omanik on kasutanud rohkem vett, siis selle võrra väheneb ju veeülekulu teistele omanikele ehk nad maksavad vähem.
Ja nii see ring keerleb.
•igeaegne taatlemine on samuti üks oluline faktor.[/quote:14dc4b377b]
No meil muutis olukorra segasemaks asjaolu, et veenäitusid teatati (kuigi vahel hiljem), kuid esitati teatamisel valeandmeid. Seepärast tuligi teha too õnnetu kontrollreid. Kusjuures pärast kontrolli tuli ikkagi maksta seesama vee ülekulu summa, mis oli enne kontrolligi esitatud. Mingit mahaarveldust või vähem maksmist polnud vähemalt arve peal märgata. Ja selles oligi probleem.
Britt, see on sul hea mõte. Võtan selle omas ühistus kohe kaalumisele. Meil on olnud alati igavene jama nende taatlemata veemõõdikutega, tean, et mõnes korteris on see taatlemata juba nõuka ajast. õldkoosolekul ei läinud meil läbi ka otsus, et vahetame ja taatleme mõõdikuid ühekorraga kogu majas, mis oleks olnud õiglane. Samas on mõned korterid alles hiljuti mõõdikud vahetanud.
Re: vee ülekulu
Ka läbitud teema meil. Kui vassijad ja lekkivad torud kõrvale jätta, siis olen rääkinud Metrosert inimestega, kes ütlesid, et peamõõdik ja korterimõõdikud mõõdavadki veidi erinevalt ja vahe tuleb alati tundlikuma üldarvesti kasuks (rohkem). Samuti see, kui torud "kasvavad kinni" arvesti juurest. toru läbimõõt väheneb, surve on sama ja väideti, et vee kiirus pidi olema siis arvestile suurem. Seda küll ei oska öelda, kuid kui peaarvesti ära vahetasime, ei muutunud midagi. Müüd teemegi veenäitudesse parandusi kokkuleppeliselt. Need pole muidugi märkimisväärsed, nii 30 krooni kvartalis korteri kohta.
Siin on praegu tühi koht.
