Uus omanik nõuab KÜ-lt küttesüsteemi taastamist

[moniq]

Majas renoveeriti kogu küttesüsteem koos radiaatorite vahetusega 2005.a. Eelmine või isegi üleeelmine omanik oli omavoliliselt küttesüsteemist teinud korterile põrandakütte. Renoveerimise käigus ei lubanud ta oma korterisse uusi radiaatoreid paigaldada, aga uued torud on korterist läbi veetud.
Nüüd uus omanik (2007.a.) nõuab ,et ühistu peab temale need radiaatorid paigaldama( kuna põrandaküte ei küta tube ära) ja maksma tagasi selleks tööks võetud pangalaenu mida tema on maksnud. Seal korteris on ka omavoliliselt maha võetud maja välissein, mille ääres radiaator peaks olema ning lodzale aknad ette pandud.
Kas KÜ peaks korterisisese küttesüsteemi taastama, ehitama ka uuesti välisseina tagasi ja maksma talle veel raha ka?

[VASAR49]

Las esitab juhatusele oma nõude kirjalikult koos nõude aluseks olevate dokumentidega.

[Heino]

Põhimõtteliselt ostab uus omanik korteri nii nagu ta on. Notari lepingus on ka minuarust selline klausel, et omanik on teadlik oma korteri seisukorrast jne.

[leammj]

Kui korterisse ei paigaldatud radiaatoreid,. See peaks olema juhatusel fikseeritud, Ma siin ka vahetasin küttesüsteemi. Igasse korterisse sai pandud/viidud nõutav hulk radikad allkirja vastu.. Ühes korteris oli paigaldatud uued radiaatorid. sai kontrollitud nende võimsust, Kõik klappis. Kuid radiaatorid jäid tema tuppa. Ja ühes majas oli , et ka korteriomanik oli just ka enne paigaldanud uued radikad.Seal leppis radiaatorite suhtes korteriomanik samuti kokku. Kuid on fikseeritud , et küttesüsteem on vahetatud. Igalt korterilt sai võetud allkiri , et on saanud uued radiaatorid vastavalt projektile. Küsimusi ei ole.Kuid kuidas teil see sai tehtud. Siis oleksite pidanud selle ka aktiga vormistama. Ja hinna mahavõtma hinnapakkumisest. Siis see korter oleks pidanud muidugi vähem maksma laenu summat. Kuid ainult radiaatorite summa võrra.Töö tehti kogu majale. See summa on kusagil 1000 kr radikas.Kuid kui teil on olemas akt , et paigaldati kõikidele siis usun , et , miks eelmine korteriomanik ei protestinud. Võibolla ta sai ikkagi radikad kätte ja ei lasknud paigaldada.Siis peab uus omanik pöörduma endise omaniku poole
-See , et seal ei ole välisseina vastutab juba eelmine omanik. Kust teab ühistu juhatus selle seina mahavõtmisest. Siin juba juhatus ei saa kuidagi vastutada.

[Roland66]

Hei! Vastavalt TSÜS on nõuete aegumise tähtaeg 3 aastat, seega on vennikesel aeg läbi. Taastada võite, kuid juba tema raha eest. Kui soovib protsessida, siis potsessigu müüjaga. Kui korterit osteti, siis ta ju ikka loodetavasti käis vaatamas, mida ta ostab, ja küttesüsteemi puhulgi pilt selge peaks olema. Tegemist ei ole varjatud puudusega, kui ikka radiaatoreid ei olnud seinas siis neid ei olnud ja seda ta kindlasti nägi. Kui lähneda nüüd sellest aspektist, et kõik ju maksid radiaatorite eest, siis peaks raha olemas olema või tegite nimetatud korteriomanikule radiaatorite arvelt väiksema osamakse remondi fondi? Loogiliselt võttes peaks KÜ-l raha olemas olema, kui vennike maksis 2005 a. Kui raha makstud, pange radiaatorid seina, kui töö läheb kallimaks, küsige raha omanikult juurde. Nimetatud küsimused on soovitav ennem lahendada ja alles siis alustada radiaatorite paigaldamisega. Korraldage juhatuse koosoleku tema avalduse lahendamiseks, kutsuge vennike kohale, protokollige ja võtke allkirjad. Kui 2005 a. on maksis radiaatorite paigaldus nt 2000 krooni ja nüüd maksab 3000 krooni, siis korteriomanik peaks 1000 krooni ise tasuma. Kõik muidugi sõltub sellest, kas nimetatud korter on radiaatorite ja paigalduse eest tasunud ja KÜ ei ole teinud ümberarvutusi. Seaduse järgi tähtaeg on möödunud, kuid on veel klausel, et hetkest millal ta pidi teada saama ehk ta võib väita, et sai alles mullu teada ja ongi KÜ kohtus kaotajaks.

[Roland66]

Kui välissein on maha võetud ja lodza ümber ehitatud ilma KÜ loata siis saate nõuda kohalku omavalitsuse ehitusnõunikult ettekirjutust korteriomanikule, kuna tegemist on ebaseadusliku ehitusega. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on trahv kuni 20.000 EEK. Lodza peaks olema mõtteline osa s.t ei kuulu nimetatud korteri omandisse. KOS järgi ei saa nõuda mõttelise omandi eraldamist. Ei viitsi seadust vaadata, vaatad ise. Loe ehitusseadust lisaks ja kõik saab selgeks.

[ergon]

Fassaadi soojustamise käigus puutusin sama teemaga kokku. Seltsimees oli lodza ja korteri vahelise seina maha kõhkunud ning lodaza kinni ehitanud. Enne töödega alustamist palusin endise olikorra taastada või esitada projekt koos ühistu loaga. Jõudes töödega tema lodazani oli sein taastatud, aken ja rõduuks paigladatud.

[moniq]

Palusin tal juhatusele esitada vastavad dokumendid aga sain vastusekas Tuginedes, Tarbijakaitseameti seisukohale: Õigluse seisukohalt ei saa uus korteriomanik kanda vastutust eelneva korteriomaniku tegude eest ja seepärast oleks mõistlik ja õige küttesüsteemi tagasiühendamisse oma panus anda ka korteriühistul tervikuna, kuna toimus küttesüsteemi eraldumine ühistu teadmisel (uued torud on korterist läbi viidud).
Eelmise esimehe käest ma dokumente kätte pole saanud, ei tea kas tehti ka Akt selle kohta.

[VASAR49]

Tarbijakaitse on vahekohtunikuks ostja ja müüja vaheliste jamade korral. Antud juhul las tegelane vaidleb müüjaga. KÜ on selles OM lepingus kõrvaline ja pole kuidagi saanud mõjutada lepingu tingimusi. Mingi udune "seisukoht" ei saa mingil juhul olla aluseks selliste taastamistööde tegemiseks. Vaja on kas üldkoosoleku või kohtu otsust. Las KIRJUTAB avalduse. Tarbijakaitsele. KÜ üldkoosolekule. Kohtule. Kuhu iganes. Või oskab ta ainult suuliseid seisukohti vahendada? Kui KÜ peab temaga vaidlemise tõttu palkama advogaadi, lisage selle vaidleja arvele rida "advogaadi tasu". Edu!

[ergon]

Võlaõiguslikke suhteid, mida on ka ostu-müügi leping, reguleerib võlaõigusseadus. Tarbijakaitse seisukohad ei oma siin mittemingisugust juriidilist kaalu ja see nende seiukoht on ebapädev. Selle arvamusega ei ole mitte midagi peale hakata, vähemalt juriidiselt mitte.

[pimeloom]

Kui KÜ peab temaga vaidlemise tõttu palkama advogaadi, lisage selle vaidleja arvele rida "advogaadi tasu". Edu!

Arvele võiks siis ikka advokaadi tasu kirjutada. Palgata võib keda iganes.

[Roland66]

Kui see seltsimees ostis korteri, siis oli tal ju praegune küttesüsteem, keegi tema eest ei varjanud midagi. Kui soovib taastada keskkütet siis on see tore, kuid maksmisega pead juba hakkama selgitama asjaolusid. Kui korteriomanik väidab, et radiaatorite eest on makstud, siis peab ta seda tõendama s.t. olema vastavad dokumendid, mis kinnitavad, et nimetatud korter on makstnud radiaatorite eest. Võid väita, et eelmine esimees ei ole dokumente üle andnud ja sinu teada nimetatud korteriomanik (eelmine) ei maksnud radiaatorite eest. Kui eelmine esimees ei anna dokumente, siis nii ütlegi, et sul puuduvad dokumendid selle kohta, et radiaatorite eest on makstud. Tõestamise kohustus on nõudjal ehk korteriomanikul. Taastamisest keelduda KÜ ei saa, kuid kes selle eest maksab, on teine küsimus. Pole paberit, aidaa või maksu radiaatorite eest. Vii kogu asjaajamine paberile, avaldus tema poolt, vastus KÜ-lt korteriomanikule.

[aivart]

Majas renoveeriti kogu küttesüsteem koos radiaatorite vahetusega 2005.a. Eelmine või isegi üleeelmine omanik oli omavoliliselt küttesüsteemist teinud korterile põrandakütte. Renoveerimise käigus ei lubanud ta oma korterisse uusi radiaatoreid paigaldada, aga uued torud on korterist läbi veetud.

Kas põrandaküte on tehtud elektriline või ühendatud maja keskküttesüsteemi?
Kui paigaldati elektriküte siis on tegija/projekteerija pannud võimsuse arvestamisega "puusse". Kui on põrandasse pandud torud ja ühendatud maja küttesüsteemi (uued torud on veetud korterisse?) siis on tegijale mitu etteheidet:
- radiaatoritest, sooja vett "läbi lükkav" tsirkulatsionipump ei suuda kunagi pressida vett läbi põrandasse paigaldatud spiraalide (põrandakütte jaoks on vajalik pump, ca 40% suurema võimsusega kui radiaatorkütte jaoks), kuna põrandakütte spiraalide vastutakistus on suurem kui radiaatoritel.
- kuidas arvestati maja keskkütte temperatuurigraafikut (üldjuhul on see spetsiifiline teave ja korteriomanikel ei ole seda infot) põrandasoojenduse arvutamiseks
- milline on põranda materjal: kivi,betoon,puit jne. Igal materjalil on oma erimass mis peab soenema/hoidma sooja/jahtuma?

Lihsaima variandi asja lahenduseks ütles Heino - korteri, notariaalne ostu/müügi leping ütleb üheselt, "Kui ilmnevad peidetud vead siis Müüja on kohustatud kõrvaldama need xxx aja jooksul". KÜ ei pea oma raha eest paigaldama radiaatoreid, milledest eelmine omanik ehk Müüja loobus.

[moniq]

Põrandaküte on tehtud maja keskküttesüsteemist ja seal vahel ei ole mingit pumpa, peale on valatud betoon- sellepärast tal külm ongi, et vesi liigub aeglasemalt kui põrandas peaks.
Olen talle mitu korda öelnud et ta peab seda nõudma eelmise omaniku käest, aga tema ainult naerab selle peale ja saadab uue avalduse juhatusele.
Küsisin uuesti dokumente ja sain seinte mahavõtmiseks välja antud Ehitusloa ja Ehituslehe, aga Üldkoosoleku ega juhatuse nõusolekut ei ole.
Põrandakütte kohta pole ühtegi paberit saanud.
Mis dokumendid need täpsemalt peaksid olema, mida ta peaks esitama?

[ergon]

Ta peab esitama projekti ja üldkoosoleku otsuse, kus on öeldud, et sellega nõus ollakse. Ehitusloa aluseks on projekt. Ilma projektita ehitusluba ei väljastata. Tehke talle üks vastus, kus on teie seisukoht ära toodud ja unustage. Rumalatele kirjadele ei pea vastama.

[Deleted_User_3869]

Põrandakütet ei lasta kunagi läbi otse radiaatorivõrgu. Eriti betooni puhul. See on vähe keerulisem kui siin seletada. Igatahes on see valesti ehitatud. Peaks olema varjatud viga, mis kuulub endise omaniku lahendada, kui aeg ainult üle pole läinud. Igatahes üks haltuura töö, mis ei kõlba kuhugi. Põrandakütteks ümberehitamiseks peab kindlasti projekt olema. Kui pole on tegu pettusega.