Probleem korteriühistu esinaisega!

[Mailiis_k]

Ostsin korteri kaks aastat tagasi, ja siis algasid mu probleemid. Nimelt on meie maja ainuke maja millel pole fassaad korda tehtud. Maja on u 30 aastat vana ja vajaks hädasti uuendamist. Kui kolisin majja siis rääkisin ühistu esinaisega et too kutsuks kokku koosoleku ja arutaks maja korda tegemis võimalusi. Tema aga saatis mind otse sinna samasse mitte just väga viisakalt . Siis otsustasin ise koosoleku kokku kutsuda. Saime koosoleku kokku ja seal naeris esinaine mu kavatsuse midagi korda hakata saatma välja ja sõimas mind kõigi ees. Kui küsiti rahalise olukorra kohta siis ta väitis et raha mida maksame remondiettemaksuks, et seda pole. Arve peal mida saame iga kuu, seal on näidatud see summa palju olema peaks korteri kohta alles, aga reaalselt seda raha pole. Küsimuste peale et kus see raha on siis tema naerab ainult. Ametlikke koosolekuid pole minu siinelamise aja jooksul kordagi peetud, mis minu teada on ka ebaseaduslik. Ja mis veel naljakam, siis meie korteriühistu koosneb ainult ühest isikust, ei ole koostatud ühtegi juhatust, mis kah on ju ebaseaduslik.
Mida teha sellise ühistuesinaisega?
Järgmine probleem on meil parkimiskohtadega. Meil on väike maja 18mne korteriga ja ilmselgelt ei ole kõigi jaoks parkimiskohti. Kindlaid fikseeritud parkimiskohti ei ole ja siiamaani on igaküks parkind sinna kus juhtub. Aga esinaine ise otsustas oma voliliselt, et meie ei tohi enam ühe koha peale parkida ja pani endale sildi välja et see tema koht, kuigi tal ei ole isegi autot. siis ilmselgelt ei vaja tema ju parkimiskohta. ja kui meie sinna koha peale oleme auto pand siis hommikuks on esiklaasile mune visatud. Ma lugesin,et kui koosolekul ple kindlaks määratud parkimiskohti, siis igaüks võib parkida sinna kus tahab. On see nii? Lihtsalt sellest ju ei piisa et inimene paneb ise endale lihtasalt sildi välja et see tema parkimiskoht ja nii jääbki. See peab olema ju ametlikult vormistatud et see tema koht.
Kas pärnus asub mingi asutus kust saaks abi korteriühistuga puudutavate teemade kohta?

[Roland66]

Parkmise kohta loe sealt, piisavalt ammendav on jutt. http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=2 ... cle_id=322

Kui tahad oma ühistus midagi muuta, tuleb selleks teha palju eeltööd. Esiteks pead oma ajad juriidiliselt korrektselt vormistama, alates koosoleku kokkukutsumistst. MTÜS-is on sellest juttu ja toon väljavõtte vajalikest puntidest.

§ 20. Üldkoosoleku kokkukutsumine

(1) Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.

(2) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.

(3) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

(4) Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

(5) Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

(6) Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks.

Loe tähelepanelikult punkte 3-6. Kui soovid üldkoosolekut kokku kutsuda siis paead saama taotlusele allkirjad 1/10 ühistu liikmetsest s.t. veel 2 või 3 inimest, sõltuvalt korterite arvust ühistus. Ära pead märkima põhjuse, miks soovid, et kutsutakse kokku üldkoosolek. Taotluse pead andma allkirja vastu tunistajate juuresolekul, midu pärast väidab, et ei ole midagi saanud juhul, ka siis, kui keeldub vastu võtmast ja alla kirjutamast.

Selleks, et kokku kutsuda KÜ liikmete üldkoosolek ja viima läbi ja saavutada soovitud tulemus, pead ise minema sinna ettevalmisttuna s.t sul peavab olema oma koalitsioon ehk hääled koos, sinu ideid peab toetama vähemalt 51% liikmetest, mis garanteerib sulle sinu otsuste vastuvõtmise ühistu liikmete poolt. Kuidas seda teha? Pead tegema selgitustööd naabritega, et miks soovid, mis on valesti, mllised on sinu ideed. Kui inimesed tulevad koosolekule, peavad nad juba teadma, miks nad seal on, mida otsustavad ja miks nii on vaja otsustada. Koosolek on sisuliselt formaalne otsuste vastuvõtmine tulenevalt seadusest. Soovitan omale poolehoidjaid leida 2/3 liikmetest, tavaliselt juhtub nii, et mõni kipub koosolekul meelt muutma ja teed ennast ise lolliks, kui sul hääli koos ei ole. Kui keegi ei soovi mingil põhjusel koosolekul osaleda või kardab esimeest jne, võta volitus, siis on sul juba kaks häält. Volituste arvu ühele isikule koosolekul osalemiseks saab piirata ainult põhikirjaga vaevalt, et teie põhikrjas on selline nõue olemas.

[Hele]

Ma tean, mida sa tunned, Mailiis_k! Mul täpselt sama teema. Mul õnnestus saada ühe vana b-kaartil olija kaudu meie ühistu konto väljavõtted ja selgus, et esinaine ise pole oma arveid sendigi eest maksnud ja kes sularahas arveid tasunud, nende raha pole ka korralikult arvele pandud - asi selge, kuhu rahad kadunud on. Kui sa seda siiani teinud pole, siis saad ka ise uurida, ega teie maja juba mõnele asutusele võlgu ei ole, meil selgus, et katlamaja ees on tohutu võlg ja kõik elanikud olid üllatunud. Koosoleku kokkukutsumine tuleb ka enne ikka väga detailselt läbi mõelda, et seda seadustühiselt ei teeks. Uuri enne põhjalikult seadusi - koosoleku kokkukutsumine, protokollimine, juhatuse tagasikutsumine ja uue valimine sh. raamatupidamisdokumentide üleandmine ja vastuvõtmine. Kõige pädevamat nõu suudab sulle anda Eesti Korteriühistute Liit, ka telefoni teel. Helista, räägi oma mure ära ja saad teada, mis sammud järgmisena tegema pead.
Meil siin samuti 12 korteriga majas ja veel maakohas parkimisprobleemid. 9 korteri peale vaid paar autot, kuid meie püstaku peale 4-5 autot. 2,5 aastat seisis minu auto sama koha peal ja kellelegi jalgu ei jäänud, siis aga otsustas üks tibi, et tema tahab just seda kohta endale - nüüd, kes ees see mees ja käib igavene tõmblemine ja närvide söömine. Tegelikult jaguks kohti kõigile, kuid inimesed võiks ise nii palju solidaarsed olla, et omavahel kokku leppida ja näha kuhu keegi harjunud parkima on. Mõni inimene aga tahab lihtsalt oma viha kogu maailma vastu teiste peale välja elada või naabrite tähelepanu võita.

[Mailiis_k]

Aitääh et mulle vastasite. Ma nüüd mõtlen selle koosoleku teema põhjalikult läbi ja valmistan ette ja arutan mõne normaalse majaelanikuga selle läbi. Ja üritan raamatupidaja käest rahalise olukorra üle ka mingit selgust saada kuigi tema on selline isik, kes vastab mu küsimustele, et tema ei tea midagi kus rahad on vms. Igastahes aitähh ja kui hätta jään millegagi siis jälle uurin siit üle.

[wivian]

Parkimise koha pealt on eelkirjutajad lähenenud natuke vale nurga alt.

Üks asi on harjunud koht, millise peale võivad ka kõik teised parkida.

Teine asi on nimeline koht, mida saab teha juhul, kui ümber maja on olemas korterite arv parkimiskohti. See, kellel on auto ja kellel mitte, pole oluline. Ühistu liikmetel on kõigil maast mõtteline osa. Kui autot pole rendib naabrile, kellel on auto. Kui Ühistu ei suuda tekitada vajaliku arvu parkimiskohti, valitsebki hundiseadus: kes ees , see mees.

[Kaktus]

Topelt sai

[Kaktus]

Kokkupuutes teemaga parklakohad ja nende kasutamise alused, saan aru, et on variant 1: kirjalikult sätestatud parklakohtade kasutuskord koos kõikide korteriomanike allkirjadega, mis kehtib kuni üks neist muutub;
variant 2: notariaalselt määratud ja kõikide kortriomanike poolt allkirjastatud kasutuskord, mis jääb kehtima kuni järgmise ühise notariskäiguni vajadusel;
variant 3: üldkoosolekul kokku lepitud, kuid seaduse mõistes õigustühine kasutuskord, kui ei ole järgitud varianti 1 või 2.
Ühistu ei ole omanik vaid omanike esindusorgan.

Mõttekäiku toetavad seadused:
§ 1. Korteriomandi mõiste
(1) Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) kinnisomandi sätteid.
(2) Kaasomandi esemeks on käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.

Asjaõigusseadusest:
§ 79. Kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kehtivus õi-
gusjärglaste suhtes
(1) Kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja
kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaas-
omanike õigusjärglaste suhtes.
ASJAÕIGUSSEADUS
(2) Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes
vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse.
[RT I 2003, 13, 64 – jõust. 1.07.2003]

Kui vastuollu läheb KÜ üldkoosoleku otsus ja seadus, peaks viimane ülimuslik olema.
Aitäh, kui keegi viitsib koos näidetega vastu väidelda.

[ergon]

mitte, et peaks vaid seadus on ALATI ülimuslikum kui iga põhikiri

[rekmaa]

Meie yhistus ei kehti kyll EV seadused,meil teevad seadusi yhistu esinaine ja vallavanem(kes oli ka juhatuse liige).Kui 6igusi n6uda,saad s6imata.2 päeva tagasi just käis vallavanem koos oma elukaaslasega(kes on nende korteri omanik)ukse taga kisamas,ning ytles muu hulgas ka seda,et me v6ime tema peale kaevata nii palju kui tahame,talle ei tehtavat ikka midagi.Kohalik konstaabel ei hakkagi yldse asja uurima.Ka meie oleme koosolekul s6imata saanud,meile korraldas 5liikmeline juhatus lausa eraldi koosoleku.Ette teatamata.Tulime koju,meid oodati maja ees ja kästi koosolekule tulla.Kuna me polnud n6us,trygis esinaine vägisi meie korterisse(KarS p.266),kriiskas ja s6imas ja lubas lasta meid vägisi viia.L6puks läksime.Meid m6nitati ja s6imati,ning me pidime3-4 tundi oma eraelu,rahaasjade,käikude ja muu kohta aru andma.Ainsatki dokumenti ei näidata,isegi koosolekute protokolli koopiat ei saa.Meie kinnistul (yhistus on 3 8korteriga maja)tehakse,mis tahetakse,probleem parkimise pärast oleks siin naljanumber.Kui kellegiga 6ues rääkida,siis yhistu esinaine helistab talle,et mis mina rääkisin.Ta tööl ei käi ja siis luurab koos oma elukaaslasega,kus ja mis ja kes.Mees istub tundide viisi maja ees autos ja kogub infot.Kogu see olukord on ikka uskumatult ebanormaalne,aga teha ka midagi ei oska.Palusin yhistute liidu töötajal talle seadustest rääkida,selle peale ta helistas ja ähvardas,et hakkab minu kohta infot koguma(KarS p.137) ja maksab mulle kätte.Teised on pensionärid v6i muidu rumalad,ning lasevad tal teha,mis ta tahab.Kus on 6igus ja 6iglus?

[Roland66]

Palju toredaid inimesi...

Soovitan kirjutada avaldus politseisse, prokuratuuri, saata see ära e-kirjaga digitaalselt allakirjutatuna ja et mõlemad näekid, kuhu sa oled oma kirjad saatnud. Kui konstaabel ei hakka liigutama, kaebad edasi, nad kõik alluvad sedaustele ja järelvalvele. Jõudu!

[Roland66]

Sm Stalin J.V kuluks praegu ära, probleemid laheneksid paari kuuga, väheneks töötus, raudtee saaks tööd ja Siber vajalikke töökäsi. Kõik on rahul. Sm. Stalin on juhtimise alane geenius!!!