Korteriühistu Abi

Kas 1-liikmelisel juhatuse korral on juhatuse esimele õigus määrata endale isikliku auto kasutamise kompensatsiooni maksmine? Või on see üldkoosoleku pädevus? Millisele sättele toetuda otsuse vormistamisel?

Kõik rahalised kompensatsioonid otsustab ikka üldkoosolek.

Kui põhikirjas on, et juhatuse liikmel on õigus nõuda tehtud kulutuste kompenseerimist ja seda lubab ka seadus, siis võib seda otsustada juhatus. Meil ei maksta sugugi iga kuu autokompensatsiooni, vaid vastavalt vajadusele ning selle otsustamiseks pole siiski minu arvates vaja kokku kutsuda üldkoosolekut.

Jooksvalt otsustab juhatuse liige ise oma südametunnistuse järgi, annab saadud summadest aru üldkoosolekule (paar korda aastas?). Üldkoosolek kinnitab aruande - või ei kinnita - viimasel juhul kuuluvad kinnitamata jäänud summad tagasimaksmisele.

xelia kirjutas:Jooksvalt otsustab juhatuse liige ise oma südametunnistuse järgi, annab saadud summadest aru üldkoosolekule (paar korda aastas?). Üldkoosolek kinnitab aruande - või ei kinnita - viimasel juhul kuuluvad kinnitamata jäänud summad tagasimaksmisele.

Juhatuse liige otsustab oma südametunnistuse järgi omale kompensatsiooni maksmise ja siis esitab makstud kompensatsiooni kohta aruande üldkoosolekule kinnitamiseks? Mõttetu süsteem.

Kõige lihtsam on ikka üldkoosolekul ennem ära otsustada, kas makstakse juhatuse liikmele tasu või kompensatsiooni ja kuidas ning kui palju makstakse.

Ma loen sellisest käitumisest välja selget huvidekonflikti.
Lepingut (loe lepet) ikkagi endaga ei sõlmita.

Pimeloom, jätsin algselt märkimata, et üldkoosolek on ette otsustanud sõidukilomeetri kokkuleppelise hinna ning kompenseerimisele kuuluvad tegelikult tehtud sõidud, mida on kuude lõikes erinevas mahus ning mõnes kuus polegi. Me ei kasuta autokompensatsiooni töötasu asemikuna. Süsteem võib tunduda mõttetu, kuid 6 liikmega ühistus, kus ühisraha kokkuhoid on heaks tavaks, see toimib.

Valge, kui juhatuse liige töötab ühistu huvidele vastu (muul juhul mina huvide konflikti ei näe?), siis muidugi pole mõtet rääkida südametunnistusest. Samas - üldkoosoleku aktsept kasvõi tagantjärele on vajalik just toimuda võiva huvide konflikti vältimiseks ning seaduste järgimiseks, kuna muud juhatusest kõrgemal seisvat institutsiooni pole.

Tore, xelia, aga ikkagi on selline tagantjärgi üldkoosolekul kinnitamine või kinnitamata jätmine suht mõttetu. Hakkate üldkoosolekul ükshaaval hääletama, kas mingi konkreetne sõit oli ühistule vajalik või mitte. Isegi kuueliikmelises ühistus võiks üldkoosolekul olulisemaid asju otsustada. Kui üldkoosolekul on kompenseerimise kord paika pandud, siis võiks seda üheliikmelist juhatust ikka niipalju usaldada, et igat tema kompenseeritud sõitu üldkoosolekul mitte vaagida. See paistab kangesti usaldamatuse moodi välja. Aga see on järjekordselt minu subjektiivne arvamus.

Ka meie 90 liikmega ühistus on ühisraha kokkuhoid heaks tavaks.

xelia kirjutas:Valge, kui juhatuse liige töötab ühistu huvidele vastu (muul juhul mina huvide konflikti ei näe?), siis muidugi pole mõtet rääkida südametunnistusest .

Soovitan sul sedusetest uurida huvide konflikti mõistet.
See ei ole vastu töötamine vaid endaga kokkuleppe tegemine.Tagant järgi ei ole siin midagi kooskõlastada, see on nii või naa õigustühine lepe.

Juhatusel võib olla õigus omale autokomp. määrata ja võib ka mitte olla. Sinu andmete põhjal ei ole seda võimalik ütelda, aga üks mis kindel on see, et ühistus peaks majandamine toimuma KÜS § 15 mõistes majanduskava alusel, mille kinnitab üldkoosolek ja kuhu kulu poole peale on sisse arvestatud ka autokomp. summa. Majanduskava on ka autokomp. väljamaksete üheks aluseks.
Vt nt seda teemat: http://www.korteriyhistuabi.com/ky/Foru ... t=643.html

Kahjuks on nii, et nii mõnigi KÜ juhatuse liige(liikmed) ei oska majanduskava kokku panna ja nii nad elavadki aastat aastasse kooskõlstades vaid remondiks kulutatavat raha.
Majandusaasta aruanne on vaid tulemuseks, kuhu siis raha ikkagi kulutati.

Valge, pole mõtet koostada majanduskava, et aasta möödudes tõdeda, et selle täitmiseks puudusid võimalused. Loomulik on see, et inimene, kes täidab juhatuse liikme kohuseid, ei pea oma sümboolset sissetulekut kulutama ühistu huvides tehtavate autosõitude peale, vaid saab mingitel kokkulepitud tingimustel kulud kaetud, vastasel juhul on tegemist juba heategevusega sõna otseses mõttes. See, kas juhatus on ühe-, kahe- või kümne liikmeline ei tohiks küll midagi muuta.

tähelepanelik kirjutas:Valge, pole mõtet koostada majanduskava, et aasta möödudes tõdeda, et selle täitmiseks puudusid võimalused.

Milleks siis majanduskava koostatatakse ja millega aastat võrreldakse....???? Halb otsus on ka prem kui otsustamatus.
Ega seaduses majandukava koostamise kohustus naljapärast kirja pandud ole.

Heategevust saab ka teha, kui tahmist on.

Majanduskavasse peab autokompi igal juhul planeerima ja kooskõlastama kortiomanikega üldkoosolekul, olgu siis tegemist ühe või rohkemate liikmetega juhatusest.

Ilmselt on Valgel õigus, kuid Xelia mõttelaad tundub mulle isiklikult reaalsusele lähemal olevat. Majanduskava otstarve, vaatamata selle koostamise kohustusele on mulle isiklikult mõistetamatu ja otstarbetu, aga see on minu arvamus.

Lugupeetud Tähelepanelik, kas sa sead kahtluse alla eelarve tegemise vajaduse ja mõttekuse? Majanduskava ehk teisisõnu eelarve on plaan või dokument, kus ära toodud saadavad tulud ja tehtavad kulud. Mina isiklikult tunnetan selle vajadust mitte juriidilistele isikutele vaid ka füüsilistele. Lihtne tulude kulude vastandamine tooks mõned inimesed maa peale ja päästaks SMS laenu orjusest.

Lugupeetud Ergon, võimalik, et suurtes ( paljukorterilistes) ühistutes tekib igakuiste maksetega aasta jooksul summa mille eest on võimalik ka midagi elamus ära teha, väikestes ühistutes nagu Xelial jääb raha kogumiseks ühest inimpõlvest väheseks, seega tuleb leida lisaraha, mis eeldab ühistu liikmete poolset arusaamist ja mõistmist, kui seda pole ei aita ükski majanduskava.

Pehmelt öeldes olen ma hämmingus.

Võib olla näen ma tonti, aga mul on selline arvamus, et neid korteriühistuid, kus ei ole ei majanduse aastakava ega koostata ka majandusaasta aruandeid ja kus ei teata ega peeta seadustest midagi, on palju. Liiga palju.
Vägisi tekib mul üha tihemini selline arvamus, et peaks loodama mingi riiklik asutus, inspektsioon näiteks, kes kontrolliks KÜde tegevust.

aga keegi ei annagi teile lisaraha laenu või mõne muu investeeringu näol, kui teil eelarvet ei ole. Pangad ei võta jutule, kui paberiasjad korras ei ole. Ma arvan seda, et kui eelarve on tehtud, siis on TÄPSELT teada kui palju ja kui kaua tuleb raha koguda. Jäävad ära sellised populistlikud väited nagu inimpõlvedepikkune raha kogumine.

Näiteks meil on vaja 100 000. Kortereid on kaheksa ja 12 kuud peab iga korter maksma 1041.- krooni ja katus ongi korra. see on lihtsalt laest võetud näide. Vormistad selle ära, paned sisse vajalikud numbrid ja eelarve ongi valmis. Kõik saavad aru palju raha vaja on, kaua seda peaks ise koguma. Võtad laenu, teed kohe vajaliku töö ära ja maksad nii kaua nagu kokkulepitud pangale raha tagasi.

Kui kaheksast korterist kuues elavad pensionärid kelle pension on 3000 krooni ei maksa see näide mitte midagi ja mitte ükski seadus ei pane neid inimesi oma sääste kulutama. Saan nii Ergoni kui pimelooma väidetest aru ( kuigi ei pea lugu taolisest "seadusekuulekusest") populismist on asi kaugel, see on reaalne elu.

Siinkohal olen Ergoniga täiesti nõus. Kui ma esimesel ühistu aastal ei osanud kusagilt otsast seda majanduskava kokku panna, sest puudus igasugune ülevaade tuludest ja kuludest, siis nüüd viimasel kolmel aastal ei oska ma ilma selleta toimetada. On ikka väga hea, kui sul on kusagil kirjas ja kogu aeg silme ees, kui palju kuhugi raha kulub, et mõtlematult üle ei raiskaks. Mis puutub autokompi, siis seni oli see meil muude kulude all, sest seda ei makstud regulaarselt iga kuu. Nüüd panime selle esimest aatat majanduskaval eraldi reale, mis ei tähenda, et see oleks ka arvel eraldi reana. Lihtsalt arusaadavuse mõttes inimestele, on see majanduskavas. Elu näitab, et inimesed ei kujuta ette, millised kulud üldse ühistus on, kui pole majanduskava. Ja samas - endiselt arvavad paljud korteriomanikud, et majanduskava on formaalne. Ja päris suur hulk inimesi ei saa üldse aru, et majanduskavas (eelarves) on siiski tulud, mis laekuvad aasta lõpuks ja nendega saab arvestada alles tuleval aastal ning et ka aasta lõpuks ei pruugi saada kokku majanduskavas ettenähtud summat, sest keegi jääb võlgu ja mõne avarii likvideerimiseks oli vaja rohkem raha kui majanduskavas oli ette nähtud jms. Ja seletamine, et puudujäävat summat juhatus mingi nipiga oma tasku ei pistnud, nõuab terve üldkoosoleku ja rohkemgi aega.

tähelepanelik kirjutas:Valge, pole mõtet koostada majanduskava, et aasta möödudes tõdeda, et selle täitmiseks puudusid võimalused. ....

Sa vist pead silmas 2007.a riigieelarvet
Kui sedasi arutada, siis võiks ka riigieelarve tegematta jätta, sest võrreldes nt USA eelarvega meid pmst ei ole olemaski ja niikuinii Eestis kõik tunnevad kõiki ja üldse miks sellise asja peale nagu riigieelarve (ühistus on asja nimi majanduskava) niipalju aega raisata.

....tähelepanelik, pead omale lihtsalt selgeks tegema elementaarse eelarvestamise põhimõtted - "puudusid võimalused" varianti nimelt majanduskavas ei eksisteeri, sest sa planeerid asju, mida saab ellu viia. Kui ei saanud ellu viia, siis peab olema mingi kolmas, täitjast olenematu põhjus ....nagu nt. Ansipi viide maailmamajanduse jahtumisele. Majanduskava täitmist kontrollib üldkoosolek läbi revidendi ja kui see asi neid ei huvita, siis pole ka probleemi ja lase vanamoodi edasi ja ära tee majanduskava, aga ära ütle, et seadus on mõttetu ja seepärast ma seda ei täida. Kui sul peaks majja mõni kuislik tegelene tekkima/tulema, siis nt. kohtunikku ei huvita sinu veendumused seaduste mõttetuse üle ja sead end lihtsalt lolli olukorda.

Inimene otsib enese sarnast, kes otsib abi kohtunikult, kes majaelanikelt. Ei pea edasist diskussiooni mõttekaks. Kui suudate oma ühistut ka 26 aastat hallata, võime edasi rääkida eelarvest ja seadustest.

Mis sa arvad, miks kõik äriüksused teevad eelarvet ja miks MTÜ puhul ei ole see vajalik? Mis on siis eelarve ehk majanduskava ? Miks eelarve planeerimist küll koolis õpitakse, saab ju niisama, 26 aastat paraktikat aja ongi valims.

Tähelepanelik, mida sina küll aasta esimese poole üldkoosolekul kooskõlastad?

Eelarve on rahaline plaan tulude ehk sissetulekute laekumisest - kust ja kui suures ulatuses raha laekub - ning kulude ehk väljaminekute arvestusest - millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse.
See on rahade planeerimine aasta lõikes.

Tänan hoolitsuse eest, kuid püüan kuidagi hakkama saada. Ma ei tea kuidas Tallinnas, Tartumaal on kombeks väljaminekute kohta tšekki küsida, see puudutab nii tööd kui bensiinikulu.

Oot siin rägib üks aiast ja teine aiaaugust. Tähelepanelik, kuidas sa töö eest tšekke küsid? Ja no tšekke võib, jah, koguda lõpmatult. Et see ei oleks lõpmatult venitatav suurus, selleks ongi majanduskava. Loomulikult tõestad oma väljaminekuid tšekkidega. Ega üks ei välista teist. Kas sa kujutad ette, et me siin teeme majanduskava ja siis muudkui kulutame niipalju, kui ette nähtud? Siis ma ei imesta, kui sa aasta lõpus käsi laiutad, et näed, raha ei ole, ei saanud majanduskava täita... No ei saagi täita seda, mida ei ole.