Korteriühistu Abi

Kes oskab öelda, kuidas on juriidiliselt korrektne lõpetada töösuhe juhatuse liikmetega olukorras, kus ennetähtaegselt on valitud uus juhatus. Küsimus siis selles, et kui KÜ liige on ühistuga sõlminud töölepingu, kusjuures see on tema põhitöökoht, siis esiteks, kas sellisel juhul peaks ka tööraamatusse kande tegema. Teiseks kui üldkoosolek on valinud uue juhatuse, siis kas uus juhatus lõpetab töölepingud eelmiste juh.liikmetega. Mille alusel maksab raamatupidaja lõpparve. Tööleping oleks vist õige lõpetada siis kui kõik dokumendid on uuele juhatusele üle antud ja mitte varem? Ja kolmas küsimus kui töölepingut juhatuse liikmetega pole üldse sõlmitud, millistel alustel ja kas üldse lõpparve maksta. Küsimus sai ehk pisut segane aga üritan uuesti kui midagi jäi arusaamatuks.

Vastavalt töölepingu seadusele peab siinkohal kirjutama lahkumis avalduse töötaja. Tööandjal (kui seda nii saab nimetada) ei ole mingit võimalust töölist lahti lasta, kui siis ainult koondada juhatuse liikme ametikoht?!?
Tööraamatusse peab loomulikult tegema kande, seda nõuab seadus.

Kas ja kui palju makstakse hüvitist lepingu lõppemisel (juhul kui pole tööleping) soovitaks määrata koheselt sõlmitavas lepingus.

Ühesõnaga, kui on sõlmitud tööleping soovitan lugeda Töölepingu seadust. Aga mida ma kindlasti ei soovitaks, ei soovitaks sõlmida juhatuse liikmega töölepingut, praktiliselt on see ka võimatu. Kui mina oleks nüüd see lahkuv juhatuse liige ja tahaks ühistule "käru" keerata, siis mina võtaks viimast, mida võtta annab.

Lugege seaduseid.Miks on vormistatud Tööleping,Millise cseadusega te seda tegite.Juhatuse liige ei tee töö vaid osutab teenust ,Seega tavaline juhatuse leping.Ja seega mingit lõpparvet

No jah. Aga mis siis teha kui juba on sõlmitud Tööleping? Ikkagi tuleks järgida ju seadust.

zippo,milline leping on juhatusega sõlmitud?
Käsundusleping
Tööleping
Töövõtuleping

Probleem selles, et lepingut kui sellist pole juhatuse liikmega/esimehega kunagi sõlmitud, kuigi inimene juba aastaid KÜ juhatuses. Esimees pole seda lihtsalt vajalikuks pidanud. Nüüd siis lõpuks see koostati, kuid ühistu poolt on see allkirjastamata. Nimetatud lepingu näidis olevat saadud EKÜL-st, lisaks on esimees sinna kandnud punktid, mis ühistule kahjulikud kuid temale kasulikud. Siit siis ka põhjus miks ühistu pole seda allakirjutama nõus. Raamatupidaja aga maksis kenasti mitme aastal saamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni esimehele, sest tema arust on töösuhe lõpetatud ja inimesel õigus oma tasud kätte saada. Kui nüüd nö tagantjärele siiski leping esimehega sõlmida, siis kas oleks ikkagi õige lõpetada leping alles siis kui kõik dokumendid on üleantud uuele juhatusele või kuidas. Töövõtulepingu puhul pole ka õigust vist üldse mingile puhkusetasule, kas sama kehtib ka käsunduslepingu puhul.

Mis on takkajärgi lepingu tegemise mõte, et saaks tasu maksta ? Minuarust selleks küll lepingut vaja pole. Võlaõigussuhe (käsundussuhe) peaks tekkima juba sellega, et isik on olnud nõus ja üldkoosolek(ÜK) on ta juhatusse valinud või halduriks vms. VõS § 627 järgi tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, aga tavaliselt on tasu suurus kindlaks määratud majanduskavas(MK). Kui ÜK-l vastu võetud MK alusel on isik tasu saanud, siis polegi mingit lõpparvet, kuna vastavat lepingut kah ei ole, kus see võiks määratud olla. Kui te nüüd takkajärgi lepingu tegite, siis maksa nii nagu seal kokku leppisite. Iseküsimus, et kui õiguslikult korrektne see takkajärgi leping on, aga see ei olegi väga oluline, kuna tegu kahe poole vahelise kokkuleppega ja raha maksta võib alati - riik maksudest ära ei ütle .
Mõte on selles, et maksa sedasi, et mõlemad pooled rahul oleks. Arutage teema juhatuses läbi, tehke protokoll, et hea töö eest annate niipalju puhkusekomp (kuna saan aru, et olete seda juba teinud) ja lõpetage asi. Sellise tegevuse õiguspärasus võib jällegi kahtlane olla, aga nagu ütlesinm siis riik maksudest ära ei ütle. Teine evõimalus on raamatupidajale isepäise, ilma mingi aluseta puhkusetasu maksmise eest vastu näppe anda, aga nagu isegi aru saad, siis see tee on palju konarlikum ja saate selle üle palju kakelda.

Meie ühistus oli ka selline probleem, et eelmine juhatuse esimees oli sõlminud endaga töölepingu. Uurisin siis seda asja EKYL-i juristilt ja tema kindel sõnum oli, et juhatuse liikmega EI TOHI töölepingut sõlmida, sõlmima peab käsunduslepingu. Ja tema ütles veel seda, et kui näiteks selline tööleping kohtus vaidlustada, siis kohus käsitleb seda, kui käsunduslepingut, mis on valesti vormistatud. Nii, et zippole võiks siis öelda, et see sõlmitud tööleping ei ole seadusega kooskõlas ja käsitlege seda, kui käsunduslepingut. Ja ei mingit lõpparve maksmist.
Samas ütles see EKYL jurist, kelle nime ma kahjuks ei mäleta, et juhatuse liikmele tasu maksmiseks ei pea üldse lepingut sõlmima, piisab üldkoosoleku otsusest.

Kas käsunduslepingu puhul on puhkusetasu õigustatud? Samas nagu ütlesin, et mingit lepingut pole reaalselt esimehel KÜ-ga sõlmitud. Saan aru, et tasu tehtud (meie puhul küll pigem tegemata) töö eest peab inimesele maksma aga kas ka puhkusetasu. Esiteks pole ju mingit alust maksmiseks ja kokkuvõttes on ka raamatupidaja siiski ühistu palgal mitte esimehe isiklikul palgal, seega enne kui makseid teha, tuleks vist nüüd siis juba uue juhatuse ülesandeid täita. Saan teie vastustest aru , et juriidiliselt käitus raamatupidaja valesti, makstes lõpparve sh. saamata jäänud puhkusetasu esimehele välja.

No minu arvamuse alusel ei ole puhkuseraha õigustatud ja, kui te seda eelmisele esimehele kinkida ei taha, siis nõudke tagasi. Mõni jurist on kindlasti pädevam sellele küsimusele vastust andma.

Soovitan kah nt EKÜL juristi jutule minna, kui tahad asja omale täpselt selgeks saada. Käsunduslepingu või mis iganes lepingu korral võib puhkusekompensatsiooni maksta, kui sedasi on kokku lepitud (lepingus või nt kodukorras või koguni põhikirjas), aga teil pole kokkulepet ja järelikult maksis raamatupidaja selle ilma aluseta. Raamatupidaja vastutab selle eest lepingu ja seaduse alusel. Kui raamatupidaja sellist jama teeb, siis pead panka minema ja tal maksete tegemise õiguse ära võtma.
Dokumentatsioon ja vara võta üle kiiremas korras ja selle üleandmise-vastuvõtmise aktid peaks loogiliselt vana esimees ette valmistama. Kutsu osapooled sh raamatupidaja juhatuse koosolekule kokku ja arutage asja enne kui riidu lähete. Leppige kokku täpne tegevuskava, tähtajad ja teostajad jne. Juhatuses saate kõik vajaliku kuni kasvõi erakorralise ÜK kokkukutsumiseni ära otsustada - kokku leppida.

Kõikide jur.isikute puhul kehtib põhimõte, et tehingute tegemiseks juhatuse liikmega on vajalik üldkoosoleku otsus. Kui seda pole, siis ei saa midagi nõuda. Pigem saaks KÜ tagasi nõuda.

Kui ÜK on siiski otsuse teinud ja tasu otsustanud, siis on ikkagi lahtine, kas tegemist on võlaõigusliku teenuse osutamise lepinguga või töölepinguga. Riigikohus otsustas juba kunagi 90ndatel, et juhatuse liikme kohustuste täitmisel ei ole tööleping. Kui juhatuse liige täidab ka muid ülesandeid (konkreetses kaasuses raamatupidaja), siis selles osas on tööleping.

Tänud teile. Tegeleme siis asjaga edasi.

Juhatuse liikmega tohib lepingu sõlmida vaid teine korteriomanik (üldkoosoleku volitusega), kes ei kuulu juhatusse. Vastasel juhul käsitletakse seda kui huvide konflikti

Üldkoosoleku poolt valiti inimene juba mitu aastat tagasi, kes sai vastavad volitused lepingu sõlmimiseks juhatuse liikmetega , lihtsalt lepingut pole allkirjastamiseks ettevalmistatud kuni tänaseni. Või õigem oleks öelda, et nüüdseks siis koostatud juhatuse esimehe poolt aga volitatu pole lepingu sisuga nõus ja keeldus allakirjutamast KÜ poolt.

Seega oleks pidanud lepingu sisu avalikustama üldkoosolekul. Kui seda ei tehtud, siis tuleb tugineda vaid seadusele.
Kas protokollis on juhatuse liikmele makstav palga suurus ja periood fikseeritud?

Lepingu sisu ei tutvustatud, sest esiteks sai see koostatud vahetult enne selle aasta koosolekut ja kui allakirjutamiseks on ÜK poolt volitatud inimene, siis peaks tema seisukohta usaldama, kui ta ütleb, et antud leping peab silmas vaid juhatuse liikme huve mitte aga KÜ huve. Teiseks ei olnud see küsimus aktuaalne sel hetkel, sest põhiarutelu oli juhatuse tagasikutsumine ja uue valimine. ÜK on aastate jooksul arutanud ja otsustanud ka tasustamise küsimust, väidetavalt ka puhkusetasu. Oletame, et esimene KÜ ÜK otsustas maksta saamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni. Kas siis see tehtud otsus kehtib ka edaspidi kõikide teiste juhatuse koosseisude puhul või peaks iga uue juhatuse valimisel kõik need punktid uuesti läbirääkima ja siis otsustama. Praegu on raamatupidaja seisukoht see, et kui ÜK kutsus juhatuse tagasi, järelikult kohe järgmine päev tuleb sellele juhatusele väljamaksta saamata jäänud puhkusetasu jm tasud. Seega endine juhatus peaks uuele juhatusele üle andma dokumendid ja ühistule kuuluva põhivara, oma vabast ajast, sest ta ei ole enam juhatusega seotud ja ka tasud kõik saadud.

Otsuseid saate teie ise muuta, sest ükski nesit eiole kivisse raiutud (välja arvatud seadus). Soovitan uue juhatusega sõlmida lepingu, siis on kõik selge!