Korteriühistu Abi

Pakun siin välja veel ühe teema aruteluks, mis tuleneb hetkel kehtivast korteriühistuseadusest.. Nimelt ütleb seaduse § 15, et [i:bc0180d646]Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga[/i:bc0180d646]
Teatavasti peab eelmise aasta aruande esitama hiljemalt 30 juuniks maksuametile ja on päris selge, et päris aasta alguses ei ole võimalik saada valmis eelmise aasta aruannet. Seega võib juhtuda ja juhtubki, et ühistu üldkoosolek kinnitab majanduskava alles kusagil aasta esimeses pooles. Siin on minu meelest seadus natuke puudulik, need kaks asja peaks olema eraldatud.

Siin on antud võimalus tegutseda vana majanduskava alusel kuni uue vastuvõtmiseni. Tegelikkuses peaks ikka järgneva aasta majanduskava vastu võtma eelneval aastal.

Mina ei näe siin probleemi, sest üldkoosoleku saab planeerida jaanuari viimastele päevadele. Mis puudutab jaanuari eelarvet, siis sinna ma muutusi sisse ei planeeri (kui neid on) ette näha). Veebruarist saab muudatused sisse planeerida ja üldkoosolekule esitada.
Eraldada eelarvet ja majandusaasta aruannet, ma ei tea kas on mõttekas? Mina isiklikult tahaksin neid koos näha. Samas on inimesi, kes ei taha neid üldse näha.

Meil viimane üldkoosolek hakkasid omanikud vajalikuks pidama, et eelarve võetaks vastu veel vanas aastas. Muud midagi, see isegi mingis mõttes parem, saab üldkoosolekuid korraldada ja mitte ühe, kuna tavaliselt esimese korraga ei saa me kvoorumit tavaliselt kunagi kokku.

Kes juba luges EKÜL uudist see teab milliseid seadusemuudatuse prendusettepanekuid esitati, kui tsiteerin siin ühte

[b:09e9e619a9]Täiendada MTõS § 21 lg 1 uue lausega järgmises sõnastuses:[/b:09e9e619a9]
Uus üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust ja tähtajast sõltumata kuid sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata, määrates kutses korduskoosoleku toimumise aja.
[b:09e9e619a9]Selgitus: [/b:09e9e619a9]Tuginedes kehtivale õigusele ja kohtupraktikale peab
korduskoosolekust ette teatama sama korra kohaselt kui esimesest koosolekust. õhistute praktikas on see väga suureks probleemiks, sest liikmed lihtsalt ei tule koosolekule väga erinevatel põhjustel. Leian, et antud mõte ei kanna ühistuäkonoomilist seisukohta, sest suuremad ühistud peavad üürima auditooriume ja tegema muid kulutusi, seega oleks mõistlik koosolek teha samal päeval, pidada N: 10 minutilise vaheaja, vormistada protokoll kvoorumi puudumise kohta ning otsustada küsimused. Samuti ei näe ma siin liikme õiguste rikkumist, sest kõigil oli võimalus piisavalt pikka aega otsustada koosolekul osalemise vajalikkuse osas kas ise või esindaja kaudu.

Ettepanekuid näed siit: http://www.ingel.ee/EKYL/muudatuste_ettepanekud.pdf

No need on alle ettepanekud.

Mina olen seisukohal, et aruannet ja bilanssi ei peaks igaühele esitama. on selge, et enamikke see ei huvita ja olgem ausad, paljud ei saa sellest ka aru. Peaks jääma soovi korral võimalus igaühel sellega tutvumiseks. Kui juhatust ei usaldata siis ei piisa ka iga paberi esitamisest ja kui tahetakse tõmmata siis saab seda teha ka nii, et enamik aru ei saa Väikses ühistus on see raske sest pole raha, aga linnades kuuldavasti on ühistu juhtide peale ikka kõva sõda sest see pidavat olema väga soe koht

Aasaga põhimõtteliselt nõus, kuid EI SAA eeldada, et kõik ei soovi sellega tutvuda. Minu melest on nii, et esitada võiks tavainimesele selge ülevaate ehk
1. palju raha meil aasta alguseks oli
2. palju me juurde kogusime
3. Mida plaanisime teha - majanusaasta kava
4. mida tegime ja millised olid tehtud kulutused
5. palju meil raha alles on

Nii lihtne see peakski olema ja seda tahab teada iga maksja.
Juhatusel on aga kohustus seda selgitada. inimkeeles. Kui keegi tahab juurde majandusaasta aruannet, siis peab see soov olema ka fikseeritud (kirjalikult JAH/EI) ja täidetud.

Valgega täitsa nõus selles osas. See ongi tähtsaim asi, et inimesed teaks kuhu tema raha on kulutatud ja kuhu tahetakse kulutada