Korteriühistu Abi

Sooviksin täpsemalt teada KÜ juhatuse liikme vastutusest seaduse ees. Näit. ühistu pankroti puhul, pikaajaliste võlgnike puhul,keda pole kohtusse antud, maja katus laguneb,sajab läbi , remonti ei saa teha, sest remondiks korjatud raha läheb maja kommunaalkuludeks. Majal on leping haldusfirmaga, kelle juhataja on ühtlasi ka kü juhatuse esimees.

KÜ juhatus teeb seda, mida üldkoosolek otsustab, et tal teha tuleks.
Kutsuge kokku üldkoosolek.

Kehtestage kord, et nt 60 päevase võlgnevuse korral algatada maksekäsu kiirmenetlus.
Kui remondiks korjatavast rahast ei jätku remondiks, siis ilmselt tuleb vastu võtta otsus, et koguda tuleb rohkem.

Kui praegune juhatus ei saa nende koosolekul neile pandud ülesannete täitmisega hakkama, valige uus juhatus.

Tehingute puhul, mis on tehtud ühistu rahadega ilma üldkoosoleku otsuseta, vastutab juhatuse liige viis aastat (st selle aja jooksul peab tema vastu kohtus nõude esitama).

Meie KÜ haldur ütles,et Haldur ei vastuta mitte millegi eest. Kogu vastutus olevat juhatuse liikmetel.
Ka halduri töö ülesütlemisel tahab 2 kuulist etteütlemist.

Kus oleks võimalik lugeda mõnda seadust halduri töötamise kohta?

Seda ma kartsingi!

Haldur vastutab temaga sõlmitud lepingu punktide täitmise eest.
Juhatus vastutab kõige selle eest, mis on nende ülesandeks tehtud põhikirjaga ning üldkoosoleku otsustega.
Raha omastamine või väärkasutamine lähevad loomulikult juba majanduskuritegude alla ja seal vastutab see, kes vastava tehingu on teinud.

Otsus palgata haldur, kuna majas ei leidu inimest, kes suudaks/tahaks juhatuse esimehe tööd teha, on kindlasti tehtud üldkoosoleku poolt.
Kui halduri tööga pole rahul, tulebki leping üles öelda.
Kui haldur pole oma lepingulise tööga hakkama saanud, on kindlasti võimalik leping üles öelda erakorraliselt.

Lepingus või ka sobib kodukord kus peaks olema ülesloetletud ametimeeste tööülessanded. Suures osas ei ole need ülessanded kuskil kirjas ja siis läheb ka vaidluseks kes mida kuipalju tegi.

Juhatuse liige vastutab süülise tegevuse eest. Halduri vastutus on määratud temaga sõlmitavas lepingus.

Kas näiteks suurvõlglase kohtusse mitteandmine võib ka olla "süüline tegevus"?

soovitan julgelt kasutada järgmist veebilehte: www.riigiteataja.ee Sealt leiab kõik Eestis kehtivad seadused. "süülise tegevuse" olemuse kohta teeb otsuse kohus, aga minu meelest kohtusse mineku otsuse peab tegema üldkoosolek, mitte juhatus.

protees kirjutas:Sooviksin täpsemalt teada KÜ juhatuse liikme vastutusest seaduse ees. Näit. ühistu pankroti puhul, pikaajaliste võlgnike puhul,keda pole kohtusse antud, maja katus laguneb,sajab läbi , remonti ei saa teha, sest remondiks korjatud raha läheb maja kommunaalkuludeks. Majal on leping haldusfirmaga, kelle juhataja on ühtlasi ka kü juhatuse esimees.

Enne kui kohtust mõtled tee kirjalik järelpäring juhatusele vastava probleemi tegevuse kohta. Kiri ka e-mail on sinul ettenäidata (kui peaks vaja minema) tõestusmaterjaliks.

Mure selle pärast, et ise olen juhatuse liige.

KUi suurvõlglase osas ei ole juhatus midagi ette võtnud, kuigi üldkoosolekul on teemat arutatud ja tehtud otsus, et kohtusse tuleb anda; või on juhatus eiranud revidendi ettekirjutust midagi ette võtta....
siis väga vabalt võib üldkoosolek jõuda otsuseni, et näiteks pikka aega võlgu olnud ühistu liikme võlgnevuse aegumise eest vastutab juhatus, st neil tuleb see reaalne rahaline kahju ühistule hüvitada.

protees kirjutas:Mure selle pärast, et ise olen juhatuse liige.

On võimalus algatatada mäksekäsu menetlust.Selleks mine Jus.ministrreiumi - kohtude leheküljele ja tee selgeks kuidas käib ja hakka täitma vorme.

ergon kirjutas:soovitan julgelt kasutada järgmist veebilehte: www.riigiteataja.ee Sealt leiab kõik Eestis kehtivad seadused. "süülise tegevuse" olemuse kohta teeb otsuse kohus, aga minu meelest kohtusse mineku otsuse peab tegema üldkoosolek, mitte juhatus.

Mis mõttes kohtusse mineku otsuse peab tegema üldkoosolek? Kas üks liige ei võigi hageda? Juhul kui ühistus elab 2/3 venekeelseid mammisid ja papisid, kes mitte midagi ei jaga Eesti Vabariigi seadustest, võimalik, et isegi ei oska lugeda seda keelt. Ka kulmudel käimisega ei tee neile selgeks, et armastatud esimees on suli. Kas peaks siis vähemus vaikides edasi kannatama, kuidas ühistu esimees aastaid kõiki KÜ-d puudutavaid seadusi rikub ja liikmetest teerulliga üle sõidab?
Seda kuulen küll esimest korda, et üldkoosoleku pädevusse kuulub ka hagi esitamise otsus.

Uurija kirjutas:Seda kuulen küll esimest korda, et üldkoosoleku pädevusse kuulub ka hagi esitamise otsus.

Kohtuvärk on üks imedevärk, seepärast tuleb end ise igati kaitsta, siis kaitseb sind ka kohus.
Kunagi üks tuntumaid inkassofirmasid tegi meile selgeks, et KÜ üldkoosolek peab võtma vastu otsuse, et juhatusel on õigus anda võlglased inkassosse või kohtusse ning kõik võlgade sissenõudmisega kaasnevad kulud kannab võlgnik. Eriti tähtis oli see viimane osa lausest.
See "pisike" sõnastus kunagise üldkoosoleku otsuses on tulnud ainult kasuks. KÜ on võlglase kohtusse andmisel esialgu maksnud küll suure riigilõivu ja õigusabikulud, kuid need kõik koos viivistega mõistetakse võlgnikult välja ja kohtutäituri kaudu saab KÜ selle raha tagasi kasvõi korteri müügi tulemusena. Eraldi peab võlgnik maksma veel kohtutäituri kulud, nii et võlgnikule üsna kulukas kõik see värk.

Nõus lasnakaga.
Kohtusse pöördumise õigus kohustuste täitmisele sundimiseks on kindlasti paljude ühistute põhikirjas sees, aga veel parem on juhatusel toimetada siis, kui on vastu võetud selline üldkoosoleku otsus:

- kõik üle x-päevased võlgnevused nõutakse sisse kohtu kaudu
- kõik väljanõudmisega seotud kulud (riigilõiv, dokumentide koostamise tasu vms) kannab võlgnik.

Kui võlgnik tuleb "köhima" teemal, et teda kiusatakse personaalselt ja miks pole eelnevalt saadetud hoiatust vms, siis on üldkoosoleku otsus hea lauale visata ja vastu öelda, et juhatus täidab ühistu kõrgeima juhtorgani otsust ja kõik.

Lisaks veel: 01.01.2013. a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuse kohaselt mõistetakse võlgnikult koos võlaga välja tasutud riigilõiv (ca 45 eurot) ning menetlustasu (sisuliselt avalduse koostamise tasu) summas 20.- eurot. Seega ei ole avalduse koostamise tasu vajalik eraldi võlgniku arvele lisada, vaid selle tasumise kohustus tekib samuti kohtuotsuse alusel.

Lasnakas ja Anne on päris põhjalikult asja selgitanud ja olen nende väidetega nõus. Juhul kui keegi ise tahab kedagi kohtusse anda, siis aga palun. Sellisel juhul on see tema eralõbu ja kannab kõik sellega seonduvad kulud.