Korteriühistu Abi

Korteriühistu üldkoosolekul otsustati uue juhatuse määramisel valida ka abiliikmed. Abiliikmed B-kaardile ei lähe, kuid neil on õigus osa võtta KÜ juhatuse koosolekutest. Üldkoosolekul arvati ja pandi paika, et neil on õigus seal ka otsustada. Samas aga tekib nüüd suht absurdne olukord:
majas 3 juhatuse liiget ja 3 abiliiget. Kui jääb olukord, kus abiliikmed tahavad juhatuse liikmetest erinevalt otsustada, siis kas ongi reaalselt võimalik?

Kas KÜ üldkoosolek saab üldse selliseid asju otsustada? Kuna abiliikmed seaduse ees ei vastuta, siis juhatus väga ei tahaks teha otsuseid nende soovide põhjal. Aga kas peab? Üks abiliikmetest lausab nõuab, et tema peab olema kursis, peab olema kutsutud koosolekutele jne. Samas ju seaduse ees ei vastuta ta kuidagi ja paljusid asju teha ei saa (kus on siiski vaja B-kaardil olevat juhatuse liiget - kohus, ametiasutused, pank jne).

Kas tuleks kutsuda kokku uus üldkoosolek, asja selgitada ning n-ö loobuda sellisest abiliikmelisusest?

Mida soovitate?

Üldkoosolekute vahelisel ajal on ühistu juhtorganiks juhatus, mille liikmed on valitud ja kantud registrisse.
Need nn abiliikmed ei oma seaduse mõttes mitte rohkem otsustusõigust kui lihtsalt 3 ühistu liiget.

Soovitav on kokku kutsuda uus üldkoosolek ja teha vajadusel uus juhatuse valimine: antud hetkel on üldkoosolek teinud õigustühise otsuse, andes lihtliikmele juhatuse liikme õigused, aga mitte kohustused.
Abiliikmed lasku ennast juhatusse valida, muud moodi nemad õigust asju otsustada ei saa.

Loomulikult võib juhatusel olla nõuandjaid, kuid otsused teevad ikka need, kes ka vastutavad. Nõuandjate hääleenamus ei lähe arvesse (2 juhatuse liiget arvavad ühtmoodi, 1 juhatuse liige ja 3 abiliiget teistmoodi). Loeb see, mida otsustab juhatuse enamus.

Kuna sellist mõistet nagu "juhatuse abiliige" ei ole seaduses tõepoolest kirjas, oleks ehk mõistlik nimetada need inimesed hoolekogu vms liikmeteks. Aga nagu eelnevalt mainitud, neid pole seaduse silmis olemaski. Nii nagu ei ole olemas juhatuse esimeest. On ainult juhatuse liikmed, kes kõik vastutavad võrdselt.

Korteriomandiseaduses on majanõukogu liikmed,kelle üks ülesanne ongi KÜ abistamine teatud küsimustes ja nemad on üldkoosoleku poolt valitud.

Korteriomandiseaduses toodud korteriomanike ühisuse valitsemise kord kehtib siis, kui korteriühistut pole moodustatud.
Sh ka see majanõukogu.

Kui on KÜ, siis selle valitsemise korra kehtestab Korteriühistuseadus ja Mittetulundusühingute seadus.
Sealt tuleneb juhatuse valimine ja juhatuse liikmete õigused/kohustused.
Korteriühistu puhul puuduvad mõisted nagu majanõukogu või juhatuse abiliikmed.

KÜ-l võib olla ka nõukogu. Nõukogu liikmed ei oma hääleõigust, kuid omavad õigust juhatuse koosolekutel osaleda ja aitavad probleemidele lahendusi leida. Nõukogu ettepanekud ei ole juhatusele kohustuslikud täitmiseks vaid soovituslikud.
144 korteriga majas antud asi toimis väga edukalt, 3 juhatuse liiget ja 8 nõukogu liiget (4 trepikoja vanemat ja 4 spetsialisti)