Teiseks väitis ta, et kui valitakse juhatust siis kandidaat enda poolt hääletada ei tohi ja kui hääletatakse nimekirja koos siis juhul kui isiku nimi on selle nimekirjas, siis ka ei tohi ta hääletada. Huvitavad leiud viimasel ajal?
Aastaaruande kinnitamine
Moderaator:Heino
Paides toimus Kõ- de koolitus kus jurist väitis üllatuseks, et juhatus ei tohi hääletada kui kinnitatakse majandusaasta aruannet. Mida arvate? Mina kuulsin sellest esimest korda.
Teiseks väitis ta, et kui valitakse juhatust siis kandidaat enda poolt hääletada ei tohi ja kui hääletatakse nimekirja koos siis juhul kui isiku nimi on selle nimekirjas, siis ka ei tohi ta hääletada. Huvitavad leiud viimasel ajal?
Teiseks väitis ta, et kui valitakse juhatust siis kandidaat enda poolt hääletada ei tohi ja kui hääletatakse nimekirja koos siis juhul kui isiku nimi on selle nimekirjas, siis ka ei tohi ta hääletada. Huvitavad leiud viimasel ajal?
-
Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Re: Aastaaruande kinnitamine
[quote:37cd0d35d4="aasa"]Paides toimus Kõ- de koolitus kus jurist väitis üllatuseks, et juhatus ei tohi hääletada kui kinnitatakse majandusaasta aruannet. Mida arvate?[/quote:37cd0d35d4]
[quote:37cd0d35d4="aasa"]Teiseks väitis ta, et kui valitakse juhatust siis kandidaat enda poolt hääletada ei tohi.[/quote:37cd0d35d4]
Kui sooritatakse inimesega tehinguid vms. siis kindlasti ei saa ta enda poolt või vastu hääletada.
[quote:37cd0d35d4="aasa"]Teiseks väitis ta, et kui valitakse juhatust siis kandidaat enda poolt hääletada ei tohi.[/quote:37cd0d35d4]Kui sooritatakse inimesega tehinguid vms. siis kindlasti ei saa ta enda poolt või vastu hääletada.
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
Väitlen
Esiteks pean vajalikuks märkida, et juhatuse valimine ei ole tehing vaid valimine. Kandideerimine ei tähenda veel valituks saamist. Tehke mulle selgeks miks igal poole mujal (riigikogu, omavalitsus...jne) tohib inimene valida enda poolt või vastu (keegi pole ju väitnud, et on poolt võib olla ka erapooletu). Millisest seadusest te selle punkti võtate. MTõ- de seadus ütleb järgmist: [b:b6d0a684e8]Igal mittetulundusühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui mittetulundusühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist[/u Ja teine piirang on Mittetulundusühingu liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada mittetulundusühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas lõikes nimetatud mittetulundusühingu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel[/b:b6d0a684e8]. Rohkem ei leia mina seadusest mingit piirangut.
Ja rääkida siin kohtunikust ja kohtualusest ..... Mis see siia puutub.
Oleks nõus sellega siis kui see punkt on ühistu oma põhikirjas. Samas, kui juhatuses on liige väljastpoolt ühistut siis ta hääletada ei saa. Aga kui ma olen ise ühistu liige siis miks ma ei saa??. Kas siis saab minu omandi nimel hääletada minu abikaasa. Muuseas siin ei teki huvide konflikti sest juhatuse ei ole reegline üheliikmeline. [b:b6d0a684e8][/b:b6d0a684e8]
Ootan vastuargumente
Ja rääkida siin kohtunikust ja kohtualusest ..... Mis see siia puutub.
Oleks nõus sellega siis kui see punkt on ühistu oma põhikirjas. Samas, kui juhatuses on liige väljastpoolt ühistut siis ta hääletada ei saa. Aga kui ma olen ise ühistu liige siis miks ma ei saa??. Kas siis saab minu omandi nimel hääletada minu abikaasa. Muuseas siin ei teki huvide konflikti sest juhatuse ei ole reegline üheliikmeline. [b:b6d0a684e8][/b:b6d0a684e8]
Ootan vastuargumente
Kui kõiki maailma parimaid praktikaid ja elementaarseid ärireegleid otsida seadustest, siis oleks seadusandlus kümneid kordi mahukam.
See on elementaarne !!!!!
Mõtle ise, kui sind on valitud juhatusse ehk siis vastutama majandustegevuste eest kõikide eest ja nimel. Sa võtad endale korteriomanikuna teise rolli juurde ehk siis vastutaja rolli. Sa koostad aasta lõpus oma tää tulemuse, mille paned piltlikult hindamisel, siis kes siin saab hindajaks olla, ikka teised kes sellele tääle otsa vaatavad. Sa oled sellel hetkel vastutaja rollis.
Siinkohal võin veel paralleele tuua kohtunikule ja süüalusele - õppejõud ja õpilane, juht ja alluv.
See on elementaarne !!!!!
Mõtle ise, kui sind on valitud juhatusse ehk siis vastutama majandustegevuste eest kõikide eest ja nimel. Sa võtad endale korteriomanikuna teise rolli juurde ehk siis vastutaja rolli. Sa koostad aasta lõpus oma tää tulemuse, mille paned piltlikult hindamisel, siis kes siin saab hindajaks olla, ikka teised kes sellele tääle otsa vaatavad. Sa oled sellel hetkel vastutaja rollis.
Siinkohal võin veel paralleele tuua kohtunikule ja süüalusele - õppejõud ja õpilane, juht ja alluv.
Aruanne
Mis on elementaarne ärireegel??? Saan aru, et mulle vastavad suurte ühistute juhid ja selles juhatuses olemine on majanduslikult kasulik ja juhatuse liikme koht sama nõutav kui presidendi oma. Väikeses kohas maksab juhatus rohkem peale kui sealt saab.
Nüüd ülesanne:Kui meil on väike ühistu ja 8 omanikust 3 on juhatuses ja 5 kohal üldkoosolekul (neist 3 juhatuse liikmed) siis, kes kinnitab aastaaruande. Jääb ju kaks häält, millest nagu ei piisa. Korduskoosolek ütlete - nõus ja siis on kohal 3 juhatuse liige ja edasi..... Aruanne jääb kinnitamata või? Teie lahendusvariant.
Küll oleksin nõus sellega, et enda kandidaadi hääletamisel jään erapooletuks. Aga kui ei jää. Kohtus teatavasti loeb ainult seadus ja eetika ei mängi mingit rolli.
Nüüd ülesanne:Kui meil on väike ühistu ja 8 omanikust 3 on juhatuses ja 5 kohal üldkoosolekul (neist 3 juhatuse liikmed) siis, kes kinnitab aastaaruande. Jääb ju kaks häält, millest nagu ei piisa. Korduskoosolek ütlete - nõus ja siis on kohal 3 juhatuse liige ja edasi..... Aruanne jääb kinnitamata või? Teie lahendusvariant.
Küll oleksin nõus sellega, et enda kandidaadi hääletamisel jään erapooletuks. Aga kui ei jää. Kohtus teatavasti loeb ainult seadus ja eetika ei mängi mingit rolli.
Minu meelest on juhatuse kohustus kõikide inimestega kokkuleppele jõuda, et nad üldkoosolekul kohal oleksid, kas pole? Seda veel väikese maja puhul
Kahju, et sa elementaarsuse mõistest aru ei saa ja muide, kohtus võidab nii mõnigi kord parim praktika mida seaduseraamatusse raiutud veel ei ole. Vastus ülesandele.
Koosolek planeeritakse kõigile ühistu liikmetele sobival ajal ehk siis kohalolijaid 100% kellest kolm on juhatus ja viis hääletavad.
Teie maja ja ise teate kuidas toimetate, kas eetika on oluline ja kas kõiki seadusi ikka täidetakse. Valik on teie
Meie nii ei toimeta ja maja ei ole ka siin suur (24 korterit), kuid üldkoosolekul osaleb tavaliselt 20-24 omanikku - kodutää on tehtud.
Kahju, et sa elementaarsuse mõistest aru ei saa ja muide, kohtus võidab nii mõnigi kord parim praktika mida seaduseraamatusse raiutud veel ei ole. Vastus ülesandele.
Koosolek planeeritakse kõigile ühistu liikmetele sobival ajal ehk siis kohalolijaid 100% kellest kolm on juhatus ja viis hääletavad.
Teie maja ja ise teate kuidas toimetate, kas eetika on oluline ja kas kõiki seadusi ikka täidetakse. Valik on teie
Meie nii ei toimeta ja maja ei ole ka siin suur (24 korterit), kuid üldkoosolekul osaleb tavaliselt 20-24 omanikku - kodutää on tehtud.
Vastus Valgele
Esiteks küsimus - mitu kohtuistungit sul seljataga on? Kui ei ole ühtegi siis pole sellel teemal meil midagi rääkida. Olen olnud kohtus nii kohtumõistja poolel kui tunnistaja poolel. Seega tean mida kirjutan ja ei hakka siin mõttetuid vaidlusi jagama.
Mis aga puutub ühistu liikmetega kokkuleppele jõudmisse, et kõik kohal oleks. Siin nii lihtsalt ikka asjad ei käi. Kui inimene ei taha, pole aega või muul põhjusel koosolekul ei osale siis ta ei osale. Põhjusi on siin ikka väga palju. See ei näita mingit kodutääd. Kodutää on hea siis kui kõik omanikud on rahul majas toimuvaga.
Kahju, et küsimusele vastust ei tulnud kuigi võiks. Elus ja ka ühistu juhtimises ei ole kõik ainult ideaalne vaid tuleb leida lahendusi erinevatele olukordadele.
Kas meil ühistus seadusi täidetakse? Vastan ausalt - ei täida kõikki seadusi sest mõned neist on sellised, et täites ühte rikud teist. Nii lihtne ongi.
Mis aga puutub ühistu liikmetega kokkuleppele jõudmisse, et kõik kohal oleks. Siin nii lihtsalt ikka asjad ei käi. Kui inimene ei taha, pole aega või muul põhjusel koosolekul ei osale siis ta ei osale. Põhjusi on siin ikka väga palju. See ei näita mingit kodutääd. Kodutää on hea siis kui kõik omanikud on rahul majas toimuvaga.
Kahju, et küsimusele vastust ei tulnud kuigi võiks. Elus ja ka ühistu juhtimises ei ole kõik ainult ideaalne vaid tuleb leida lahendusi erinevatele olukordadele.
Kas meil ühistus seadusi täidetakse? Vastan ausalt - ei täida kõikki seadusi sest mõned neist on sellised, et täites ühte rikud teist. Nii lihtne ongi.
Tore, et sul suur pagas olemas, kuid miks sa siis küsid? Käitu nii nagu nagu õigeks pead ja kui kohtusse peaksid jõudma, siis jällegi aitab sind sinu kogemus
Minu nõrkus on juriidika ja nii palju kui on seaduseid, määruseid, akte, nii palju on ka arvamusi. Paika paneb kõik kohtupraktika.
NB! kus sa tead et kõik liikmed rahul on? Juahtus ju kiidab tää heaks
Minu nõrkus on juriidika ja nii palju kui on seaduseid, määruseid, akte, nii palju on ka arvamusi. Paika paneb kõik kohtupraktika.
NB! kus sa tead et kõik liikmed rahul on? Juahtus ju kiidab tää heaks
Aasa, ei ole mina ka suure ühistu juht ja ammugi mitte kusagil suurlinnas. Aga eetikast pean palju. Rohkem kui seadustest.
Ja pane tähele, et valgel on õigus, et kui sa tegelikult ei tahagi kuulda,mis teised arvavad, siis pole mõtet siia küsimust esitada.
Kohtus maksab seadus ja sulle seletas jurist asju selgeks, Jurist ilmselt tunneb seadusi meist kõigist paremini. Küsi siis temalt. Või mõnelt teiselt juristilt.
Ja pane tähele, et valgel on õigus, et kui sa tegelikult ei tahagi kuulda,mis teised arvavad, siis pole mõtet siia küsimust esitada.
Kohtus maksab seadus ja sulle seletas jurist asju selgeks, Jurist ilmselt tunneb seadusi meist kõigist paremini. Küsi siis temalt. Või mõnelt teiselt juristilt.
Tean
Küsimusele, et kust ma tean kas liikmed on rahul. Nüüd ei saa mina jälle aru, väites et olete kõik väikese ühistu juhid, kas te siis muul ajal kui üldkoosolek üldse oma elanikega ei suhtle???
Teema panin üles seetõttu, et kuulda just teisi arvamusi. õhe juristi jutt ei ole jumal taevas. Teine jurist võib ja alatihti räägib risti vastupidist. Kõik oleneb sellest, keda esindada vaja. Eetikat ma hetkel ei puuduta, see on teema mis vajaks eraldi arutelu.
Miks tõin välja siin suurlinnad. õldiselt 75% ja rohkem kuulen ma infot, et inimesed ei tule lihtsalt üldkoosolekule. Seetõttu tahaks VALGE käest küsida, et kuidas tema juhatuse liikmena suudaks kokku ajad ca 180 ühistu liiget. Just nimelt 180, et saada kätte 50% kvoorumist. Võtan mütsi maha sellise inimese ees.
Teema panin üles seetõttu, et kuulda just teisi arvamusi. õhe juristi jutt ei ole jumal taevas. Teine jurist võib ja alatihti räägib risti vastupidist. Kõik oleneb sellest, keda esindada vaja. Eetikat ma hetkel ei puuduta, see on teema mis vajaks eraldi arutelu.
Miks tõin välja siin suurlinnad. õldiselt 75% ja rohkem kuulen ma infot, et inimesed ei tule lihtsalt üldkoosolekule. Seetõttu tahaks VALGE käest küsida, et kuidas tema juhatuse liikmena suudaks kokku ajad ca 180 ühistu liiget. Just nimelt 180, et saada kätte 50% kvoorumist. Võtan mütsi maha sellise inimese ees.
[quote:6d9deea74c]
Paides toimus Kõ- de koolitus kus jurist väitis üllatuseks, et juhatus ei tohi hääletada kui kinnitatakse majandusaasta aruannet. Mida arvate? Mina kuulsin sellest esimest korda.
Teiseks väitis ta, et kui valitakse juhatust siis kandidaat enda poolt hääletada ei tohi ja kui hääletatakse nimekirja koos siis juhul kui isiku nimi on selle nimekirjas, siis ka ei tohi ta hääletada. Huvitavad leiud viimasel ajal? [/quote:6d9deea74c]
Aasa,
Tänud asja ülesvõtmise eest. Tegemist on väga olulise aspektiga ja kui oled juba ise välja otsinud ka seadusega reglementeeritud piirangud, siis miks ei küsi sina (või kes iganes siin veel ühistujuhtimisega tihedamalt kokku puutuvad) pädevatelt ametnikelt järgi, kuidas selle asjaga siis tegelikult on (Aasa, oleksid ju võinud juba sellel Paide koolitusel lasta asi üksipulgi lahti harutada, aga ju siis lõi pahviks
).
Igal juhul on tegemist väga huvitava ja olulise asjaoluga, mille kohta ootavad nä lõplikku kommentaari kõik ühistuinimesed. Loodan, et see tuleb järgneva paari päeva jooksul, sest meil just plaanis siin lähinädalate jooksul üldkoosolek, kus plaanis ka uue juhatuse valimine.
Olavi
p.s. ja kuna see on mu esimene komm selles foorumis, siis suured tänud selle loojale ja soojad tervitused kõigile osalejatele
Paides toimus Kõ- de koolitus kus jurist väitis üllatuseks, et juhatus ei tohi hääletada kui kinnitatakse majandusaasta aruannet. Mida arvate? Mina kuulsin sellest esimest korda.
Teiseks väitis ta, et kui valitakse juhatust siis kandidaat enda poolt hääletada ei tohi ja kui hääletatakse nimekirja koos siis juhul kui isiku nimi on selle nimekirjas, siis ka ei tohi ta hääletada. Huvitavad leiud viimasel ajal? [/quote:6d9deea74c]
Aasa,
Tänud asja ülesvõtmise eest. Tegemist on väga olulise aspektiga ja kui oled juba ise välja otsinud ka seadusega reglementeeritud piirangud, siis miks ei küsi sina (või kes iganes siin veel ühistujuhtimisega tihedamalt kokku puutuvad) pädevatelt ametnikelt järgi, kuidas selle asjaga siis tegelikult on (Aasa, oleksid ju võinud juba sellel Paide koolitusel lasta asi üksipulgi lahti harutada, aga ju siis lõi pahviks
).Igal juhul on tegemist väga huvitava ja olulise asjaoluga, mille kohta ootavad nä lõplikku kommentaari kõik ühistuinimesed. Loodan, et see tuleb järgneva paari päeva jooksul, sest meil just plaanis siin lähinädalate jooksul üldkoosolek, kus plaanis ka uue juhatuse valimine.
Olavi
p.s. ja kuna see on mu esimene komm selles foorumis, siis suured tänud selle loojale ja soojad tervitused kõigile osalejatele
MtüS § 22 lg 4 - Igal mittetulundusühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui mittetulundusühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
VõS § 8 lg 1 - Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Seega, kui juhatuse liige valitakse nn. ühiskondlikel alustel s.t. ta ei saa mittemingisugust tulu lepingu alusel (NB! ka suusõnaline leping on leping), siis võib hääletada ka see ühistu liige, kes kandideerib juhatuse liikme kohale. Kui aga juhatuse liikme koht on tasustatav ehk tekib võlaõiguslik lepinguline suhe kahe osapoole vahel, siis ei saa.
Mis puutub aastaaruande kinnitamist, siis siin on kõik ühistu liimed võrdses seisundis. Tegemist on eelkõige ühistu mitte juhatuse täätulemuste kinnitamisega.
VõS § 8 lg 1 - Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Seega, kui juhatuse liige valitakse nn. ühiskondlikel alustel s.t. ta ei saa mittemingisugust tulu lepingu alusel (NB! ka suusõnaline leping on leping), siis võib hääletada ka see ühistu liige, kes kandideerib juhatuse liikme kohale. Kui aga juhatuse liikme koht on tasustatav ehk tekib võlaõiguslik lepinguline suhe kahe osapoole vahel, siis ei saa.
Mis puutub aastaaruande kinnitamist, siis siin on kõik ühistu liimed võrdses seisundis. Tegemist on eelkõige ühistu mitte juhatuse täätulemuste kinnitamisega.
-
Heino
- Administraator
- Postitusi:1399
- Liitunud:29 Jaan 2006 02:00
- Asukoht:Harjumaa, Saue vald
- On tänanud: 10 korda
- On tänatud: 4 korda
- Kontakt:
Tekib siis küsimus, kust kohast Paide juristid selliseid asju võtavad?
Külasta ka Korteriühistu Abi Facebooki fännilehte
Tere taas,
Trehvasin täna Tallinna Linnavalitsuses EKÜL juristilt küsima mh arvamust ka sellel teemal, ning tema kommentaar oli juhatuse liikme valimise osas samasugune nagu...
[quote:a475097898]TeadePostitatud: T okt 31, 2006 2:22 pm Teema pealkiri:
MtüS § 22 lg 4 - Igal mittetulundusühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui mittetulundusühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
VõS § 8 lg 1 - Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Seega, kui juhatuse liige valitakse nn. ühiskondlikel alustel s.t. ta ei saa mittemingisugust tulu lepingu alusel (NB! ka suusõnaline leping on leping), siis võib hääletada ka see ühistu liige, kes kandideerib juhatuse liikme kohale. Kui aga juhatuse liikme koht on tasustatav ehk tekib võlaõiguslik lepinguline suhe kahe osapoole vahel, siis ei saa.
Mis puutub aastaaruande kinnitamist, siis siin on kõik ühistu liimed võrdses seisundis. Tegemist on eelkõige ühistu mitte juhatuse täätulemuste kinnitamisega.
_________________
Urmas Pikner
Oõ õhistuabi
urmas@uhistuabi.ee[/quote:a475097898]
Trehvasin täna Tallinna Linnavalitsuses EKÜL juristilt küsima mh arvamust ka sellel teemal, ning tema kommentaar oli juhatuse liikme valimise osas samasugune nagu...
[quote:a475097898]TeadePostitatud: T okt 31, 2006 2:22 pm Teema pealkiri:
MtüS § 22 lg 4 - Igal mittetulundusühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui mittetulundusühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
VõS § 8 lg 1 - Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Seega, kui juhatuse liige valitakse nn. ühiskondlikel alustel s.t. ta ei saa mittemingisugust tulu lepingu alusel (NB! ka suusõnaline leping on leping), siis võib hääletada ka see ühistu liige, kes kandideerib juhatuse liikme kohale. Kui aga juhatuse liikme koht on tasustatav ehk tekib võlaõiguslik lepinguline suhe kahe osapoole vahel, siis ei saa.
Mis puutub aastaaruande kinnitamist, siis siin on kõik ühistu liimed võrdses seisundis. Tegemist on eelkõige ühistu mitte juhatuse täätulemuste kinnitamisega.
_________________
Urmas Pikner
Oõ õhistuabi
urmas@uhistuabi.ee[/quote:a475097898]
Ikkagi tundub mulle inimlikult imelik hääletada enda juhatuse liikmeks valimise poolt. Samas, kui valitakse juhatust ei pruugi ju olla kindel, kas temaga sõlmitakse mingi leping või määratakse palk. Hea veel, et iseendale palka ei määrata.Pisikeses ühistus võib ka seda juhtuda.
Mis puutub aastaaruande kinnitamisse, siis olen nõus, et selle hääletamisest võivad kõik osa võtta. Aga enda hääletamine juhatusse on ikkagi kummaline.
Mis puutub aastaaruande kinnitamisse, siis olen nõus, et selle hääletamisest võivad kõik osa võtta. Aga enda hääletamine juhatusse on ikkagi kummaline.
Riigikokku kandideerides võib isik enda poolt hääletada, kohalikku omavalitsusse kandideerides võib ka. Mina küll ei taipa, miks Kõ neist olulisem on, et sinna juhatusse ei või?
Samuti ei saa ma sugugi Urmas Pikneriga nõus olla. Kõ juhatuses on x liiget. Tavaliselt makstakse tasu neist ühele- juhatuse esimehele. Juhatuse esimehe valib teatavasti juhatus. Seega ei saa ju üldkoosolekul juhatust valides teada, kellest saab esimees, et see isik enda poolt hääletada ei võiks.
Sirtsule lohutuseks äeldes, et alati võib ju enda hääletamisel erapooletuks jääda.
Samuti ei saa ma sugugi Urmas Pikneriga nõus olla. Kõ juhatuses on x liiget. Tavaliselt makstakse tasu neist ühele- juhatuse esimehele. Juhatuse esimehe valib teatavasti juhatus. Seega ei saa ju üldkoosolekul juhatust valides teada, kellest saab esimees, et see isik enda poolt hääletada ei võiks.
Sirtsule lohutuseks äeldes, et alati võib ju enda hääletamisel erapooletuks jääda.
Mis lohutus? Ei tasu arvata, et keegi seal eesotsas niiväga tahaks olla. Ja egas keegi saa hääletama sundida, see oma südametunnistuse asi. Riigikogus ja kohalikus OVs on salajane hääletamine, mis on midagi muud. Ja jutt ei käi ju korteriühistusse hääletamisest, vaid juhatuse valimisest. Ma pole viimaste muudatustega kursis, kuid minu teada ei saa ka volikogu esimees enda esimeheks valimisel hääletada. Meie OVs oli igatahes volikogu esimehel niipalju viisakust, et seda mitte teha.
Valimine
Volikogu esimees saab enda poolt hääletada sest tegu on salajase hääletusega. (See on seadusega paigas)
Teine lugu on Kõ juhatuse valimisega. Eetiliselt saan ma asjast aru, et kuidas ma enda poolt hääle annan. Teisalt peab olema ju ka minu nõusolek juhatusse kandideerimiseks. Seega kui olen nõus siis miks ma ma enda poolt hääletada ei tohi.
Veel üks mõtteine näiteks. Algselt valib ühistu näiteks 5 aastaks juhatuse (olgu või 1 liige) ühiskondlikul alustel. Seega saan nagu enda poolt hääletada. Poole aasta (või ka kuu aja) pärast tuleb üldkoosolekult ettepanek maksta mulle tasu. Selles hääletuses ma ei osale ja kõik on OK.
Tõsi väiksemates ühistuste ei saa ikkagi juhatuse esimehed mingi tasu vaid üldjuhul hüvitust. Aina vähemaks jääb ilmselt päris heategevaid juhte. See amet pole kerge ja varem või hiljem hakkab isu otsa saama.
Ah jaa Paides esines Tallinnast ja minu tead EKÜL- i jurist. Tõsi ta oli juba alguses suht närviline ja ebalev.
Teine lugu on Kõ juhatuse valimisega. Eetiliselt saan ma asjast aru, et kuidas ma enda poolt hääle annan. Teisalt peab olema ju ka minu nõusolek juhatusse kandideerimiseks. Seega kui olen nõus siis miks ma ma enda poolt hääletada ei tohi.
Veel üks mõtteine näiteks. Algselt valib ühistu näiteks 5 aastaks juhatuse (olgu või 1 liige) ühiskondlikul alustel. Seega saan nagu enda poolt hääletada. Poole aasta (või ka kuu aja) pärast tuleb üldkoosolekult ettepanek maksta mulle tasu. Selles hääletuses ma ei osale ja kõik on OK.
Tõsi väiksemates ühistuste ei saa ikkagi juhatuse esimehed mingi tasu vaid üldjuhul hüvitust. Aina vähemaks jääb ilmselt päris heategevaid juhte. See amet pole kerge ja varem või hiljem hakkab isu otsa saama.
Ah jaa Paides esines Tallinnast ja minu tead EKÜL- i jurist. Tõsi ta oli juba alguses suht närviline ja ebalev.
[quote:25d3adef67]Seetõttu tahaks VALGE käest küsida, et kuidas tema juhatuse liikmena suudaks kokku ajad ca 180 ühistu liiget. Just nimelt 180, et saada kätte 50% kvoorumist. Võtan mütsi maha sellise inimese ees[/quote:25d3adef67]
Vastan esiteks sellele küsimusele. Inimestega tuleb suhelda ja nendele selgitada miks on nende osalemine üldkoosolekul oluline, siis saab alles vilju lõigata. Paraku aga paljud ühistu juhid arvamusel, et suhtlemine peab toimuma vaid tulemuste esitamise näol. Inimesi tuleb õpetada oma majast ja oma rahast lugu pidama.
Aasa, sina olid aga väikeses majas ja sul on suhtlemine ka ilmselt kergem
Nüüd siis tehingu juurde. Mis on tehing?
[b:25d3adef67]Tehing ei ole alati leping[/b:25d3adef67]. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
Ainult mitmepoolsed tehingud on lepingud.
MTõ § 22 lg 4 saab käsitleda tehinguna igas mõttes ja vahet pole kas tasulisele kohale või mitte, ikkagi teostatakse tehing mtü liikme endaga ja ta ise hääletada ei või.
Liiget ei saa tema tahte vastaselt juhatuse liikmeks valida- ta annab selleks ju ikkgai oma nõusoleku.
Kui ta enda kandidatuuri üles seadmiseks on nõusoleku andnud, siis järelikult on ta ka nõus juhatuse liikmeks kandideerima.
Vastan esiteks sellele küsimusele. Inimestega tuleb suhelda ja nendele selgitada miks on nende osalemine üldkoosolekul oluline, siis saab alles vilju lõigata. Paraku aga paljud ühistu juhid arvamusel, et suhtlemine peab toimuma vaid tulemuste esitamise näol. Inimesi tuleb õpetada oma majast ja oma rahast lugu pidama.
Aasa, sina olid aga väikeses majas ja sul on suhtlemine ka ilmselt kergem
Nüüd siis tehingu juurde. Mis on tehing?
[b:25d3adef67]Tehing ei ole alati leping[/b:25d3adef67]. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
Ainult mitmepoolsed tehingud on lepingud.
MTõ § 22 lg 4 saab käsitleda tehinguna igas mõttes ja vahet pole kas tasulisele kohale või mitte, ikkagi teostatakse tehing mtü liikme endaga ja ta ise hääletada ei või.
Liiget ei saa tema tahte vastaselt juhatuse liikmeks valida- ta annab selleks ju ikkgai oma nõusoleku.
Kui ta enda kandidatuuri üles seadmiseks on nõusoleku andnud, siis järelikult on ta ka nõus juhatuse liikmeks kandideerima.
Tehing
Nüüd ma sinuga nõus ei ole. Esiteks tahaks ikka teada, miks on ära toodud selline lause [i:58523b7b9f]..Liige ei või hääletada, kui mittetulundusühing otsustab temaga või temaga võrdset [b:58523b7b9f]majanduslikku [/b:58523b7b9f]huvi omava isikuga tehingu tegemist ...[/i:58523b7b9f]. MIks ei võiks see sõna [b:58523b7b9f]majanduslikku[/b:58523b7b9f] siis ära jääda.
Kui me valime juhatust siis on tegu valimistega, mitte tehingu tegemisega. Need on eri asjad
Sama MTõ seadus §22 lõige 1.1. isiku valimistele mingit piirangut ei sea, et isik keda valitakse ei või hääletada. Siis peaks seal piirang olema.
See on lihtsalt tava, et oi ma olen nii eetiline, et enda poolt ei hääleta.
Kui me valime juhatust siis on tegu valimistega, mitte tehingu tegemisega. Need on eri asjad
Sama MTõ seadus §22 lõige 1.1. isiku valimistele mingit piirangut ei sea, et isik keda valitakse ei või hääletada. Siis peaks seal piirang olema.
See on lihtsalt tava, et oi ma olen nii eetiline, et enda poolt ei hääleta.
