Korteriühistu Abi

Kas keegi oskab ette öelda, millise seadusega reguleeritakse juhatuse liikme kuulude hüvitamise kord? Olen kuulnud, et eelmisest aastast kulude suurus kinnitatakse üldkoosolekul hääletamisega, ja juhatuse liikmel pole õigust ületada neid piire. Aga kust kohast sellest võib täpsemalt lugeda?

KÜS § 15. Majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruanne

(1) Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab:
1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid;
2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel;
3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta.
Maakeeli nemetataske seda asja eelarveks, kus on kõik kulud tulud kirjas s.h. juhatusele ettenähtud kulutused bürootarvete, side, autokomp, töötasu jne.

Miliseid kulusid sa soovid hüvitada? Mul peaks olema eelarve näidis, kui vajad, anna teada.

Eelarvet juhatus ei esitanud. Aga telefoni kõnedele mõeldud kulusid ja autokompensatsiooni nad ületasid vaatamata sellele, et eelmise aasta üldkoosolekul olid kinnitatud nende kulude suurused. Tahtsin teada saada, mille seadusega reguleeritakse juhatuse liikmete hüvitiste suurused.

ÜK poolt vastuvõetud eelarve on see seadus. Võib juhtuda,et aasta sees on vaja eelarvet muuta,siis juhatus oma otsusega muudab aga see ei saa olla tavapärane.

tull6 kirjutas:ÜK poolt vastuvõetud eelarve on see seadus. Võib juhtuda,et aasta sees on vaja eelarvet muuta,siis juhatus oma otsusega muudab aga see ei saa olla tavapärane.

Millise õigusega muudab juhatus üldkoosoleku poolt vastu võetud otsust?
See oleks sama hea, kui valitsus hakkab muutma Riigikogus vastu võetud seadusi.

Valitsus teebki eelarve muudatusi vastavalt vajadusele.

tull6 kirjutas:Valitsus teebki eelarve muudatusi vastavalt vajadusele.

Uskumatu.

Riigieelarve seadus
§ 21. Riigieelarve vastuvõtmine ja jõustumine
(1) Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena

§ 25. Riigieelarves ettenähtud kulude otstarbe muutmine
(1) Ministril ei ole õigust muuta riigieelarves ettenähtud kulude otstarvet.

(2) Riigieelarves määratud kulude otstarvet on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmise teel.

Seaduste muutmise õigus on meil seni õnneks ikka vaid Riigikogul.

Jah paljudel ei ole selget pilti juhatuse ja üldkoosoleku (riigikogu ja keskvalitsuse, linna/vallavolikogu ja linna/vallavalitsuse) positsioonidest. On eksiarvamusi, et juhatus on kõige kõrgem otsustaja.

Tegin siia foorumisse eraldi teema "Üldkoosoleku pädevus versus juhatuse pädevus" Teema ainsaks vastajaks oli pimeloom, kes soovitas pädevuste teadasaamiseks lugeda mittetulundusühingute seadust. Tooks siinkohal välja nimetatud seaduses sätestatu:

§ 19. Üldkoosoleku pädevus

(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3) volinike valimine ja tagasikutsumine;
4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine;
6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
8 ) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.


§ 28. Juhatuse määramine ja pädevus

(1) Juhatuse liikmeks määramiseks on vajalik tema nõusolek.

(1^1) Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.

(2) Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

(3) Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

(3^1) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Eelmist lauset kohaldatakse ka juhatuse liikme tagasikutsumisele.

(3^2) Kui juhatuse liikme kohta registrisse tehtud kanne muutub juhatuse liikme tagasikutsumise või tagasiastumise tõttu ebaõigeks, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 82 sätestatut.

(4) Kehtetu

(5) Juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

(6) Kehtetu


Nagu näha, pole juhatuse pädevuse kohta muud kui, et tal on õigus tagasi astuda, midagi seaduses kirjas. Tähtis on §19 lõige 1 punkt 8, mis annab mõista, et põhikirjaga võib erinevate küsimuste lahendamine olla antud teiste organite (nt juhatus) pädevusse. Seega, tuleb vaadata põhikirja ja kui põhikirjas midagi sätestatud ei ole, tuleks absoluutselt iga liigutus korteriühistus teha ainult üldkoosoleku otsuste alusel.

PARANDAGE MIND!!!

Kuidas sul kül MtüS §27 kahe silma vahele jäi?