Juhatuse liikme tagasiastumine

[Valge]

Pole ju seaduslikku alust, et juhatus jätkas peale volituste lõppu.
Äriregister selliseid avaldusi ei menetle, saab teid tagasi otsuseid vastu võtma.

[sirts]

Ega ei olegi sundi olla ja tegutseda. Paraku kui ise elad ka samas majas, siis pead valima, mis on otstarbekas ja mõistlik. Mina ei pea ühistu likvideerimist mõistlikuks. isegi passiivne ühistu on etem, kui sajaprotsendiliselt kasutada haldusfirma teenuseid. Meil paraku puudub isegi see võimalus, sest sellist firmat siin lihtsalt polegi.

[pimeloom]

Püüan veel midagi välja mõelda...
Kui on 1-liikmeline juhatus, kelle volituste aeg on läbi, kas siis selline juhatus on üldse juriidiliselt kohustatud edasi tegutsema? Aga mis juhtub kui esitada avaldus Äriregistrile, et "Palun lugeda volitused lõppenuks seoses tähtaja ületamisega ja korteriomanike vastuseisu/otsustusvõimetuse tõttu"? Kas Äriregister sellist avaldust ei aktsepteeri?
No mitte ei saa aru, kuidas saab seaduslikult inimest sundida olema üle tähtaja vägisi juhatuse liige???

Juhatuse liikmete arvust ei olene midagi. Äriregister sellist avaldust vaevalt, et menetleb ja juhatuse registrist kustutab. Juriidilise külje pealt on asi ilmselt reguleerimata. Ei KÜS ega MTÜS reguleeri, mis sellisel juhul saab, kui põhikirjajärgne juhatuse aeg on läbi ja ühistu ei ole suuteline omale uut juhatust valida. Ainuke on MTÜS-is lõpetamise paragrahv, millest ma siin eespool juba kirjutasin. Hea oleks selle kohta mõnelt juristilt küsida, kas selline üle tähtaja vägisi olev juhatus on seaduslik ja mis sellisel juhul teha.
Seaduslikult sundida kedagi olema vastu tema tahtmist juhatuse liige, ei ole võimalik.
Nagu ma aru saan, oled sina see õnnetu 1e liikmelise juhatuse liige, kelle asemele ei suudeta kedagi leida. Üldkoosoleku kokku kutsumisega ei tohiks siis probleeme olla, koosoleku kutsub kokku juhatus. Kutsud kokku üldkoosoleku uue juhatuse valimiseks ja seal paned ühistuliikmed fakti ette, et kas valitakse uus juhatus või lõpetatakse ühistu tegevus. Mina, erinevalt Sirtsust, kolmandat varianti ei näe.

[sirts]

Olen mõelnud, et ühistu juhatuses olemisse või esimees olemisse tuleks suhtuda ka endal algusest peale kui ajutisse ametisse. Et kõik tehtu toimiks edasi, tuleks omale varakult nn järglast koolitada. Samas, olen ise pidevalt kutsunud inimesi kaasa kõikvõimalikele koolitustele, kuid ega pole tulijaid. Ise loodan salamisi, et keegi vanast juhatusest ikka alles jääb ja endiste olijate kõrval midagi õpib. Paraku õpitakse sageli sellist kogemust, et esimesel võimalusel panna amet maha. Aga tegelikult on selles töös ju ka rõõmsaid hetki ja positiivseid emotsioone. Seega on asi pigem enese motiveerimises. Kuid see, mis kellegi jaoks on motiveeriv, on taas erinev. See kõik on üsna keeruline teema. Mind näiteks motiveerib edasi tegutsema tõdemus, et ühistut ei saa jätta saatuse hooleks, niisama ripakile, lootuses,,et elu siis paremaks läheb kui taas keegi enam majaga ei tegele ja kõik ainult virisevad. Ja motiveerib ka see, et ma tahan veenduda, et oleme kõik teinud õieti, õiges järjekorras ja parimal võimalikul viisil. Pole mõtet salata, et kapitalismi tingimustes aitab rasket koormat vedada ka väike rahaline kompensatsioon. Aga need boonused ongi selles järjekorras, nagu siin nimetasin.
Muide, niipea kui tuleb juttu boonustest, hakkab vaikselt tekkima ka inimestes huvi. Peaasi, et see boonuse teenimine poleks peamine. Peab olema idee fix ja natuke hull, et jätkata ka siis, kui juba kõik on loobunud.

[Valge]

kummaline, mida kostab kohtukull isehakanud juhatuse liikmete tegude kohta.
Meie KÜs on juhatuse 2 aastat ümber, koosolek kutsuti kokku 2 päevase ettetatamisega. Päevakorras ei olnud juhatuse valimist silpigi. Loomulikult kvoorumit kokku ei saadud ja uut koosoleku pole ka kokku kutsutud. Nüüd tahaksin kuhugi (mõtlen sellele veel) koputama hakata, võiks ju midagi juhtuda, sest isetegvus on juba 2 aastat lokkamas.

[pimeloom]

Polegi nagu kuhugi koputada. KÜ-del ei ole ühtegi kõrgemalseisvat organit. Ainult üldkoosolek, mida saavad kokku kutsuda ka ühistu liikmed.
Kohtusse pöörduda? Aga mida kohus teeb? Kohustab üldkoosoleku kokku kutsuma ja juhatuse valima?

Ma arvan, et selliseid ühistuid, kus juhatus tegutseb kaua heaks arvab, on Eestis palju. Paraku ei ole ju ühistu liikmetel üldjuhul seadustest õrna aimugi. Ja nii saabki juhatus omavolitseda.

KÜS-i või MTÜS-i peaks sisse viidama paragrahv, mis sätestaks tegevuse taolisel juhul.

[tähelepanelik]

Asi polegi ilmselt seaduste mittetundmises vaid käegalöömises. Nende sandikopikate pärast ei hakka ükski täiemõistuseline inimene teiste hüpiknukuks, kellel on küll seljatäis kohustusi, aga ainult näputäis õigusi- ja neidki vaid niipalju kui härrad ja prouad korteriühistu liikmed neid kuulda suvatsevad võtta. Järele jäävadki entusiastid ja omakasupüüdlikud kombinaatorid, ühed teevad seda tööd kohusetundest, teised seni kui see neile kasulik on.

[sirts]

Nõus, tähelepanelik, ja valida ongi enamasti nende kahe variandi vahel. Kumba siis eelistada?

[tähelepanelik]

Ilmselt tead isegi vastust, parem iga kahe aasta järel vabanemist ootav entusiast kui koosolekutest ja aruandluseset hoiduv kombinaator. Juhatuse liige polegi enam amet vaid elukutse.

[sirts]

No jätkaks sis sealtmaalt, et kuidas sundida üldkoosolekut ikka õiget otsust tegema? Ma olen kindel, et meie üldkoosolek ei oleks nõus ühistut likvideerima, kuid ei leiaks ka meile asemikke. Kas keegi teab, mis sellise ühistuga saab? Sundlikvideerimine? Ming trahv? Millal keegi üldse avastab, et polegi nagu enam ühistut? Kas selleks peab jääma mõnele teenusepakkujale võlgu vms? Juhatuse vastutus kestab veel kümme aastat pärast ametist vabastamist? Kes siis süüdi jääb? Juhatus või üldkoosolek,kes ei suutnud ptsustada?

[Valge]

Üldiselt peaks olema nii, et kui juhatus viib probleemid üldkoosolekule (hiljem tõendatavad) ja kui koosolek otsust vastu ei võta, siis juhatus selle eest ei vastuta. Seda rõhutas EKÜL jurist koolitustel korduvalt.
Kindel on aga see, et maa ja taeva vahele ei saa KÜ jääda.
Ilma haldufirmata majale toob selline olukord kaasa iga korteriomanikuga lepingu sõlmimist (vesi, küte, prügi...jne).

[sirts]

Ei sõlmi vist tänapäeval enam keegi eraldi lepinguid. Tuleb maja peale üks arve ja see tuleb ikkagi majasiseselt ise ära jagada.

[Valge]

selleks peab olema asjaajaja, kuid kui pole KÜd ega haldufirmat, siis pole kes seda teeb.
Selles see küsimus ongi, mis siis saab?

[sirts]

Siis hakkab toimima nn ühisus, kellelt raamatupidamist ei nõuta ja seega vastutust ka mitte. Anarhia on sellise tegevuse nimi. Ehk siis lauluga tagasi kiviaega.

[Valge]

ühisuse puhul on samuti nõutav valitseja ja majanõukogu aluseks KOS

[sirts]

Tegelikult see ei toimi. Seadustes võib palju kirjas olla.

[Valge]

miks ei toimi?
Meie olime enne ühisus ja toimis kuidagi ikka.
Ausalt öeldes seaduse silmis on vaja esindajat, keda vajadusel korrale kutsuda või karistada, muud ei midagi.
See, et keegi ei kaeba, on önnemäng.
Olen kindel, et selliseid ühistuid on küll, kelle volitused on lõppenud, kuid esimene case ja omanikud vastutavad - ja nii ongi.

[sirts]

Nõus, selliseid on jah palju.

[Valge]

Esitasin küsimuse aadressile rik.info.mg
Miks äriregistris on ikka veel juhatuse liikmed, kelle volitused on põhikirjast tulenevat läbi. NB uut juhatust valitud ei ole.
Vastuseks sain Liana Kaarelt
Registripidaja teeb kandeid notariaalse avalduse alusel. Viimane avaldus on registripidajale esitatud 16.10.2006, mille alusel on kanne tehtud, rohkem dokumente meile saabunud ei ole. Juhatuse muutmine käib vastavalt mittetulundusühingute seadusele § 10.
Mina küsisin vastu
Tean seda, et juhatuse volitused hakkavad hetkest, kui üldkoosolek on otsuse teinud, mitte siis kui äriregistrisse on kanne tehtud. Aluseks on üldkoosoleku protokoll.
Juhatuse valib üldkoosolek ja kui seda tehtud ei ole, siis ei saa volitused endisel juhatusel jätkuda.
Milline dokument on aluseks, et te registrist vea kõrvaldaksite?
Sain vastuse Õie Murrolt
Tere,

Registripidaja teeb kandeid notariaalse avalduse alusel. Vastavalt mittetulundusühingute seadusele § 10 lg 2 registrisse kantud andmete muutumisel esitab juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks. Registrisse kantud juriidilise isiku juhatuse kanne ei ole viga vaid seadusest tulenev nõue. Andmete õigeaegse muutmise ja avalduse esitamise eest vastutab juhatus ja juhatuse valivad ühistu liikmed.
§ 28. Juhatuse määramine ja pädevus
(1) Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Juhatuse liikme võib liikme määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.Teie ühistu liikmena võite algatada üldkoosoleku kokkukutsumise ja juhtida teiste ühistu liikmete tähelepanu seadustest tulenevate nõuete täitmiseks, kui te seadusi hästi tunnete.
§ 20. Üldkoosoleku kokkukutsumine
(1) Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
(2) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
(3) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.
(4) Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
(5) Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
Andmete esitamata jätmise eest on registripidajal õigus teha ühingule rahatrahv kuni 200 miinimumpäevamäära ulatuses.TsMS § 46 lg 1.
Äriseadustiku § 71. ( Mittetulundusühingute seaduse § 76) Ettevõtja vastutus
(1) Seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte.
(2) Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata.
Siis küsisin täpsemalt
Minu küsimus seisnes selles, et mis kuupäev on aluseks juhatuse volituste jõustumisele, kas üldkoosoleku otsuses/protokollis toodud kuupäev või registrisse kandmise kuupäev? Kui te loete alltoodud seaduse punkte, siis sealt ei ole võimalik seda välja lugeda ja kohtupraktika aluseks on üldkoosoleku protokoll. Mis on teie arvamus või millel toetute?
Mis saab sellistel juhtudel, kui üldkoosolek ei otsusta juhatuse kooseisu ei muuta ega ka vana jätta?
Kuidas teie töökorraldus näeb ette andmete õigsuse kontrollimist ja kui tihti te rakendate ÄS § 71. lõiget 1?
Saage aru, et minu mure on vaid selles, et meie ebapädev juhatus ei pääseks tehinguid tegema kuni uute otsusteni.
Sain vastuse Õie Murrolt
Registriandmed kolmandate isikute suhtes kehtivad seni, kuni kannet ei ole kehtetuks muudetud. Dokumentide õigeaegne esitamine kuulub juhatuse pädevusse.Juhtorganite õigeaegne valimine kuulub liikmete üldkoosoleku pädevusse.
Juriidiliseks nõustamiseks pöörduge õigusbüroosse.
Mina küsisin uuesti
Te ei vastanud ühelegi küsimusele, kas seda on siis kohtunikuabil keeruline teha? http://www.kohus.ee/17988
Ega siis minu isiklikus registris viga pole, et ma pean juriidilist abi otsima õigusbüroodest. See on ikkagi suuresti teie töökorraldus.
Palun vastake minu küsimustele.
Ja nüüd ootan vastust, kuid mul on tunne, et neid ei koti mis äriregistris toimub ja kellel volitused üldse on. Annan uuesti tead, kui vastuse saan, kui üldse saan.

[killu]

Mina pidasin vahepeal nõu ühe eluagse juristiga, kes on tegelenud majavalitsuste ja elamuühistute ja korteriühistutega. Ja kui olin kogu pika jutu ainsa juhatuse liikme lahkumissoovist ära rääkinud, sain vastuseks, et tegelikult on MTÜ seadusandlus nii laialivalguv, et tegelikult seda keegi ei kontrolli ja vaevalt et kedagi ka karistatakse. Ütles, et rahuliku südamega võib juhatuse ainuke liige otsustada näiteks olemasolev KÜ likvideerida (ka registrikaardil on kirjas kolmandas veerus: juhatus, pankrotihaldur, likvideerija*) ja tagantjärele ei saa midagi enam muuta. Kui ikka korteriomanikud ise ei ole millestki huvitatud või on kõige vastu, siis on see nende probleem, kui ühel päeval enam prügi ära ei viida või kraanist vett ei tule. Siis saavad ükskord aru, et tuleb teha uus KÜ. Ja siis otsigu ka uus "hull" etteotsa, kes tahab juhatuse liige olla.
Niisiis - äkki proovida seda varianti? Paistab, et kinni ju selle eest ei panda ) Aga kohustustest saaks vähemalt priiks.

[sirts]

No aga likvideerimisotsus peab tulema ikka üldkoosoleku poolt. Registris ei registreerita seda, kui pole üldkoosoleku otsust. Või ma eksin?

[killu]

Mina sain jutust aru nii, et kui juhatus põhjendabki likvideerimist sellega, et omanikud keelduvad mitmekordselt üldkoosolekule ilmumast ja millegi otsustamisest, siis ei jää juhatusel muud üle kui ise otsustada. Sest põhjuseks ongi asjaolu, et asi ei saa n.ö. ripakile jääda.
Muidu peaks olema nii, et üldkoosolek otsustab ja juhatus vastutab. Sellisel juhul juhatus otsustab ja juhatus ka vastutab.

[sirts]

Väga hea tähelepanek. Aga...juhatus otsustab ja vastutab? No nii, oletame, et üldkoosolek ei vali uut juhatust, vana juhatus otsustab ühistu likvideerida, tuues põhjuseks otsustusvõimetu üldkoosoleku vms. registrisse saadetakse üldkoosoleku protokoll, mis seda tõestab ja juhatuse otsus ühistu likvideerida. Kõik lepingud öeldakse üles (koristajaga, raamatupidajaga vms), taatatakse ühistu tegevuse lõpetamisest ka kommunaalteenuste osutajatele. Ja mis edasi? Vesi keeratakse kinni, küte ja elekter samuti, prügikastid ajavad üle... Ja kes siis selle segaduse eest vastutab? Ma saan aru, et juhatus ikkagi?
Ise elad ka samas majas, tahad vett, elektrit ja kütet ja et prügi viidaks ära. Mina sellist olukorda ette ei kujuta.

[killu]

Tegelikult peaks see idee poolest siis nii välja nägema, et kui likvideerimisotsus on igale korteriomanikule edastatud ja sellega seonduvad tagajärjed ka, siis hakkavad inimesed liigutama! Tehku siis uus ühistu ja otsustagu, kuidas edasi toimida. Tehku ka selline põhikiri, mis toimib ja meeldib. Iseasi on see, et kui likvideerimisotsus juba tehtud ja välja kuulutatud, siis ei saa enam hakata uut juhatust valima. Natuke nagu hilja juba.
P.S. Selgituseks niipalju, et mina selles majas ise ei ela. Õnneks

[pimeloom]

Killul on õigus. MTÜS §37 lõige 4 lubab juhatusel üldkoosoleku võimetuse korral MTÜ likvideerida. Üheliikmelisel juhatusel on seda veel eriti kerge teha, juhatuse otsus on nii või naa ühehäälselt vastu võetud.
Ma arvan, et sellisest võimalusest tulekski üldkoosolekule teada anda ja siis on juba nende valik, valivad nad uue juhatuse või lasevad ühistu likvideerida.

Sirts, mina ei kujuta ka ette sellist olukorda, et majas tekib kaos. Vee kütte ja elektriga ilmselt suuri probleeme ei teki, teenusepakkujad saavad sõlmida lepingud iga korteriomanikuga eraldi. Jäätmeveo ja elamu koristamisega on rohkem probleemi. Aga kuidas saab juhatus vastutada, kui likvideeritud KÜ-l ei ole ju enam juhatust. Ja ühistu lõpetati mitte juhatuse soovist või kapriisist, vaid üldkoosoleku, ehk siis kõigi korteriomanike saamatuse tõttu.
Mina ei kujuta ette ka sellist olukorda, et üldkoosolek ei taha/suuda uut juhatust valida ja siis vana juhatus laseb aga kõrvad lonti ja tegutseb edasi.