Uus juhatus valitud korduvkoosolekul

[Kairy]

Kõik ok.

[pimeloom]

Ohjah. Esimene suur ja siiras soovitus: loe seadusi. Korteriühistuseadust ja Mittetulundusühingute seadust. Saad endale palju selgeks, praegult on su teadmised ju pehmelt öeldes kasinad.
Korduskoosoleku kvoorum peab olema sätestatud ühistu põhikirjas.
Majandusaasta aruannet ei kinnita juhatus, vaid selle võtab vastu üldkoosolek.
Juhatus ei võta vastu otsuseid laenude jms osas, see on üldkoosoleku pädevuses.
Pangalaenu informatsiooni mitte avalikustamisest ei saa ma kohe üldse aru. Ühistu liikmed peavad seda informatsiooni omama. Kohalikus ajalehes ei pea sellest kirjutama.
Üldkoosolekust on õigus osa võtta kõigil ühistu liikmetel ja nende poolt seadusjärgselt volitatud isikutel. Seda õigust piirata ei saa.

[tähelepanelik]

Revident ja raamatupidaja ei tohiks olla juhatuse liikme lähisugulased ( pereliikmed)

[moiva]

Revident ja raamatupidaja ei tohiks olla juhatuse liikme lähisugulased ( pereliikmed)

täpsustaks, revident küll ei tohi olla pereliige, raamatupidamist võib aga teha kes iganes, kasvõi juh.esimees ise

[leammj]

Koosolekul võib mida iganes vastu võtta väljaspool päevakava., kui osaleb 100 % KÜ liikmeid. Kui osales ainult 16 % liikmeid siis küll mitte. Kui uus juhatus end juba nii üleval peab , mis saab edasi, Ja miks siis vana juhatus koosolekult minema aeti. Aga kas 10 liikme seas olid ka vanad juhatuse liikmed.Kas te ei arva , et nad vaidlustavad selle koosoleku. No paras segane värk

[sirts]

Pimeloom, see on sul hea soovitus alati, et loe seadusi. Mina ka soovitan nii alailma. Kuid sageli tundub, et seadusi ei tunne ka ühistujuhid või kes need iganes olid, kes nn vana juhatuse koosolekult minema saatsid ja muud jama tegd. Paraku on ka ühistu juhatusel inimesi hea segadusse ajada just selle ütlemisega, et loe seadust. Julgen arvata, et inimene, kes siin foorumis küsib, soovib just eelkõige kuulda praktikute soovitusi ja kogemusi, mis lihtsas maakeeles mõne seaduse lahti seletavad. Sest, olgem ausad, see ilus juriidiline eesti keel pole teps mitte igale inimesele mõistetav.

[Valge]

Olen ka sama reaha otsa suutnud astuda ja mäletan, et mulle tehti siin portaalis ka märkus "Viitagu ma konkreetsele seaduse punktile". Seda nüüd ma ka püüan talati teha. Sama soovitan pimeloomale ja loomulikult teistele.
Siin küsivad küsimusi inimesed, kes ei tea millist seadust lugeda ja kui teaksid, siis oleks see tekst neile kohati, kui hiinakeel.
No aitame siis neid.

[pimeloom]

Vabandan väga austatud linnapead, aga oma arust lisaks soovitusele seadusi lugeda, vastasin ma ka enamusele Kairy küsimustele. Ja kirjutasin ka seda, milliseid seadusi tuleb lugeda. Ja kuna mulle tundus, et Kairy ei ole lugenud kordagi ei Korteriühistuseadust ega Mittetulundusühingute seadust, siis ei pidanud mina vajalikuks ka konkreetsetele seaduseparagrahvidele viitama hakata. Kairyle tuleb igati kasuks kui ta mõlemad seadused läbi loeb. Ei ole need seadused nii mahukad ja keerulised midagi.

[k24]

....Korduvkoosolekul valiti uus juhatus (60-st 10 oli kohal), kas nii tohib?

Kui koosolek oli seaduslik, siis on ka uus juhatus seaduslik. Seda kas koosolek oli seaduslik ei saa toodud info põhjal ütelda, aga kui loed läbi pimelooma viidatud seadused ja oma ühistu põhikirja, siis peksid selle teada saama.

Kui on valitud uus juhatus (vanad kutsuti tagasi) ja ...... kas siis uuel juhatusel on õigus võtta vastu otsuseid laenude jms osas, kui ta aruannet ei kinnita.

Võimatu vastata teadmata KÕIKI asjaolusid. Mõistlik oleks mõne juristi poole pöörduda.

Uus juhatus ütleb ka seda, et pangalaenu informatsiooni ei tohi avalikustada.

Laenuleping on enamasti konfidentsiaalne kolmandatele osapoolte suhtes, aga ühistu liikmetele peab leping kättesaadav olema igal juhul.

Ühistu revident lahkus ametist, kui uus juhatus valiti (revident on uue juhatuse liikme abikaasa). Kas see revident saab veel teha revideerimist?

MTÜS § 34 1 1 järgi ei või olla revidendiks või audiitoriks MTÜ juhatuse liige ega raamatupidaja.

Kas uuel juhatusel on õigus korduvkoosolek muuta kinniseks koosolekuks (10 inimest oli kohal ja vanad juhatuse liikmed pidid lahkuma)?

KÜS § 10 1 järgi võib ÜK-l osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige ehk nagu pimeloom ütles, siis pole võimalik piirata ühistu liikmel ÜK-l osalemist. Kui seda on tehtud, siis on põhjust arvata selle ÜK otsuted on tühised. Tühisuse tuvstamiseks pöördu kohtu poole.

[Valge]

Vabandan väga austatud linnapead, aga oma arust lisaks soovitusele seadusi lugeda, vastasin ma ka enamusele Kairy küsimustele. Ja kirjutasin ka seda, milliseid seadusi tuleb lugeda. Ja kuna mulle tundus, et Kairy ei ole lugenud kordagi ei Korteriühistuseadust ega Mittetulundusühingute seadust, siis ei pidanud mina vajalikuks ka konkreetsetele seaduseparagrahvidele viitama hakata. Kairyle tuleb igati kasuks kui ta mõlemad seadused läbi loeb. Ei ole need seadused nii mahukad ja keerulised midagi.

Seaduse punktid võiks ka ju juures olla, kui seadusele viidata. Pealegi ei kirjutanud seda selleks, et sa vabandama peaksid vaid põhimõtte pärast meile kõigile.

[Kairy]

Ma väga vabandan, et ma pole pädev seaduste osas. Ma olen neid küll läbi lugenud, kuid ikkagi on asi natuke keeruline. Nimelt uus juhatus järgib väga täpselt seadusi (ta olevat 15 aastat sellega tegelenud). Kuna seadus ei näe ette prügimaja ehitust, siis selle ehitamisest ta keeldub. Eile oli korduv üldkoosolek, ja kokku oli hääleõiguslikke 16 ja 8 olid volitatud (kokku 60 korterit). Otsustati võtta laen 3,1 miljoni krooni peale 20 aastaks, kus remondifond on 8,21 krooni m2 (see koos reserviga). Ta ei esitanud mingeid pabereid vaid luges ette, et hansapank ja ühispank ei anna omafinantseeringuta, aga sampo annab. Seega laenuandjaks jäigi sampo pank. Otsus võeti vastu 15 poolthäälega ja 9 vastu. Küsimus, et kas korduvkoosolek on otsustusvõimeline sellist otsust vastu võtma (poolt ja vastu ühistu liikmete allkirju ei võetud vaid protokolliti-mitte nimeliselt).
Uus juhatus võttis vastu ka 2007 aasta majandusaruande eelmise juhatuse eest (eelmine juhatus polnud nõus allkirjastama, kuna uus juhatus andis nad politseisse), kas nii on kõik lubatud? Aruanne loeti ette koosolekul ja inimesed pole sellega ennem saanud tutvuda.

Ma püüan ennast edaspidi rohkem kurssi seadustega viia, vabandan, et siiani olen läinud lihtsamat vastupanuteed.

[lasnakas]

Arvan, et küsija pole kõike kirja pannud. Mis tähendab, et üldkoosolek kuulutati kinniseks ja vanal juhatusel kästi sealt lahkuda? Võimalik, et vana juhatuse liikmed ei olnud KÜ liikmed, nii et sellisel juhul täiesti õige otsus.
Majandusaasta aruandele kirjutavad alla need juhatuse liikmed, kes üldkoosoleku ajal faktiliselt registris kirjas olid. Seda saab väga lihtsalt teada https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py
Kirjutad otsingusse oma KÜ nime (enamasti tänav ja maja nr), klikid nime peale ja saad kehtiva registrikaardi väljatrüki tasuta.
Teistkordne üldkoosolek peab olema täpselt sama päevakorraga kui kvoorumi puudumisel ära jäänud esimene koosolek.
Mis prügimaja ehitusse puutub, siis see tekitab vaid kulu, mitte tulu. Ei ole veel näinud sellist prügimaja, mis tõeliselt meeldiks ja hästi funktsioneeriks.
Lõppude lõpuks KÜ kõrgeim organ on üldkoosolek, mille korraldust ja otsuseid võib iga lihtliige vaidlustada, kuid enne võiks mõne pädeva juristiga nõu pidada.

[pimeloom]

Eile oli korduv üldkoosolek, ja kokku oli hääleõiguslikke 16 ja 8 olid volitatud (kokku 60 korterit). Otsus võeti vastu 15 poolthäälega ja 9 vastu. Küsimus, et kas korduvkoosolek on otsustusvõimeline sellist otsust vastu võtma (poolt ja vastu ühistu liikmete allkirju ei võetud vaid protokolliti-mitte nimeliselt)..

Kokku oli siis 24 ühistu liiget ja volitatud esindajat kordusüldkoosolekul? Nagu siin eespool juba kirjutatud, sõltub korduskoosoleku kvoorum ühistu põhikirjast. Seega, kas korduskoosoleku läbiviimiseks vajalik kvoorum oli või mitte, ei ska meie öelda.
Kui laenu võtmise otsustamine oli ära jäänud korralise üldkoosoleku päevakorras ja samuti ka korduskoosoleku päevakorras, siis on korduskoosolek pädev laenu võtmist otsustama.
Kui kvoorum oli ja 24-st korduskoosolekule registreerunust ühistuliikmest või volitatud esindajast oli 15 otsuse poolt, on otsus igati seaduslik. Vaja on, et otsuse poolt häletaks enamus. Hääletamist ei pea protokollima nimeliselt.

[sirts]

Hääletamist ei pea protokollima nimeliselt, kuid vähemalt paar aastat tagasi pidi laenuotsusele antama eraldi allkirjad, ehk siis, et kes on laenu võtmise poolt, kinnitasid oma otsust allkirjadega.

[pimeloom]

Hääletamist ei pea protokollima nimeliselt, kuid vähemalt paar aastat tagasi pidi laenuotsusele antama eraldi allkirjad, ehk siis, et kes on laenu võtmise poolt, kinnitasid oma otsust allkirjadega.

Meie võtsime 2006 aastal Hansapangast laenu ja selliseid allkirju ei tahtnud küll keegi.

[sirts]

Siis on asjaajamine õige lihtsaks läinud. Võiks siiski olla rangem, mu meelest, sest KÜdes tehakse igasugu vigureid.

[pimeloom]

Siis on asjaajamine õige lihtsaks läinud. Võiks siiski olla rangem, mu meelest, sest KÜdes tehakse igasugu vigureid.

Ma olen jätkuvalt veendunud, et ei tule teha elu keerulisemaks korralikult toimivatel korteriühistutel, vaid keegi peaks tegelema järelvalvega kosteriühistute tegevuse üle.

[sirts]

Kah õige, ei salli ka liigset bürokraatiat, kuid paraku pole vist sellist instantsi ja kes teab millal ja kas üldse kunagi luuaksegi. Aga selles, et nõutakse laenu võtmisega nõus olevate korteriomanike allkirjadega avaldust pangale, pole midagi eriti keerulist. Samas jäävad ära igasugused ebameeldivused korteriomanikele.
Ma hakkasin siin mõtlema, et teatud juhtudel ei olegi vaja ka üldkoosoleku enamuse otsust, kui piisab ainult korduskoosolekust, mis mõne põhikirja järgi on ka siis otsustusvõimneline, kui seal on vaid üks liige kohal. Ehk siis esimees otsustab ise võtta laenu ja kõik on seaduslik?

[pimeloom]

Ma hakkasin siin mõtlema, et teatud juhtudel ei olegi vaja ka üldkoosoleku enamuse otsust, kui piisab ainult korduskoosolekust, mis mõne põhikirja järgi on ka siis otsustusvõimneline, kui seal on vaid üks liige kohal. Ehk siis esimees otsustab ise võtta laenu ja kõik on seaduslik?

Põhimõtteliselt jah, aga ega pank ei ole siis kohustatud laenu andma. Ja eks ühistuliikmed on siis ise seda teed läinud, korduskoosoleku kvoorum ja päevakord ei saa ju nende eest saladuses olla.

[sirts]

No tean juhust, kus on laenu võetud vaid juhatuse otsusega ja julmalt võltsitud allkirjadega. Issanda loomaaed on mitmekesine.