koefitsent 0,8 ???
Moderaator:Heino
Kunagi meie majas küttesüsteemi köeti auruga.Nüüd antakse süsteemi vett temperatuuriga 55 kraadi.Seoses sellega on enamuses korterites toru tüüpi radikad (lihtne 3/4 toru) vahetatud malm radiaatorite vastu.Vana tüüpi radika omanikud nõuavad kütte koefitsendiks 0,8.Kas oskab keegi öelda kus on see koefitsent võetud?Kas on olemas selle kohta seaduse pügalat?
Re: koefitsent 0,8 ???
Seda koef. uuri oma ringkonnast.
Osa energia kWh-st läheb vee soojendamise peale, seal rakendatakse küll suvist ja talvist koef. Seda ütleb soojuse müüija.
Osa energia kWh-st läheb vee soojendamise peale, seal rakendatakse küll suvist ja talvist koef. Seda ütleb soojuse müüija.
-
küttespets
- Üüriline
- Postitusi:42
- Liitunud:21 Veebr 2008 23:36
- Asukoht:Tallinn
- Kontakt:
Re: koefitsent 0,8 ???
koefitsente võib igasuguseid välja mõelda. Ilmselt on tegu sellega , et paigaldatud on piisava suurusega malmradiaatorid ning nende soojuslik võimsus on tunduvalt suurem kui originaalküttekehadel (kirjelduse järgi konvektorid ,,Konfort"). Ilmselt on Teie toad ka seetõttu soojemad. Kui Teie toad on keskmisel talveilmal , väljas 0*C, 4 *C võrra soojemad on koefitsent 0,8 teoreetiliselt paigas (seda muidugi juhul kui korterite õhuvahetus on võrdne ning Teie ei hoia akent irvakil ,et üleliigne soojus välja lasta).
Koefitsentide kasutamine kütte eest maksmisel on igaljuhul taunitav, sest neid võib arvestada ,kuidas juhtub . Kui asjale sedasi lähenetakse tuleks lähtuda mitte küttekeha tüübist vaid ruumides olevast õhutemperatuurist, sest tihtipeale mõjutab küttesüsteemi tasakaalustamatus suuremat ,,alakütmist" kui küttekeha tüüp.
Soojuse eest maksmisel on segast palju, seadust ,mis kõik paika paneb ei ole, ega saagi olema, sest sellist ei ole võimalik teha ( majad , küttesüsteemid ja nende toimimine on erinev).
Siiani ei ole vajalikuks peetud ,,kõrgemalt poolt" rakendada individuaalse soojusarvestust ja sellega kaasnevat koefitsentide süsteemi. Ilmselt seda ei tehtagi, sest selles on nii palju küsitavusi, mida kuidagi paika ei pane. Seepärast ,,ametlikult" antud süsteemi ei soovitata, kuigi selle kasutamine praktikas kõige rohkem soojussäästu annab.
Antud süsteemiga kauplevad Firmad on oma töös viimasel ajal minu arust liiga ,,nahaalseks" läinud pakkudes süsteemi paigaldamist ka ühetoru küttesüsteemile. Kui 2-toru süsteemil on koefitsentide arvutus mingil määral loogiline ja küllaltki täpne juhul kui seda ,,naabrikütte" probleemi ei oleks . 1 toru skeemi korral ei oska küll aimata kuidas koefitsendid arvutatakse.
Koefitsentide kasutamine kütte eest maksmisel on igaljuhul taunitav, sest neid võib arvestada ,kuidas juhtub . Kui asjale sedasi lähenetakse tuleks lähtuda mitte küttekeha tüübist vaid ruumides olevast õhutemperatuurist, sest tihtipeale mõjutab küttesüsteemi tasakaalustamatus suuremat ,,alakütmist" kui küttekeha tüüp.
Soojuse eest maksmisel on segast palju, seadust ,mis kõik paika paneb ei ole, ega saagi olema, sest sellist ei ole võimalik teha ( majad , küttesüsteemid ja nende toimimine on erinev).
Siiani ei ole vajalikuks peetud ,,kõrgemalt poolt" rakendada individuaalse soojusarvestust ja sellega kaasnevat koefitsentide süsteemi. Ilmselt seda ei tehtagi, sest selles on nii palju küsitavusi, mida kuidagi paika ei pane. Seepärast ,,ametlikult" antud süsteemi ei soovitata, kuigi selle kasutamine praktikas kõige rohkem soojussäästu annab.
Antud süsteemiga kauplevad Firmad on oma töös viimasel ajal minu arust liiga ,,nahaalseks" läinud pakkudes süsteemi paigaldamist ka ühetoru küttesüsteemile. Kui 2-toru süsteemil on koefitsentide arvutus mingil määral loogiline ja küllaltki täpne juhul kui seda ,,naabrikütte" probleemi ei oleks . 1 toru skeemi korral ei oska küll aimata kuidas koefitsendid arvutatakse.
