Korteriühistu Abi

Alustaks samas uut teemat ja küsiks:
Millistest rahadest tasute avariiremonttööde eest?

Meil oli siiani, et kõik sai makstud remondifondist, sest heakorrast ju ei maksa. Probleem tekkis sellest, et suht palju on kanalisatsiooni ummistusi. Juuli kuus ühes ja samas püstikus 2 korda. Samas kahtlustan ma, et esimene ummistuse likvideerimine ei tehtud korrektselt. Lükati tropp edasi ja oligi uus uputus käes. Ühe töömehe kohta on juba varasemast ajast selline kahtlus. See selleks. Teine kord toodi kohale ka paakauto. Kokku läks see majale maksma 2 500 krooni. Selliselt jätkates ei jää remondirahadest suurt midagi järgi.
Teine asi on vandaalitsemised ühes trepikojas. Murtakse ära ukselingid. Ka sinna on läinud sel aastal juba tuhandeid. Kõik teavad, millise korteri narkouimas külalised seda teevad, aga kõik vaikivad, ühistu ju paneb uued. Jätsime kaheks kuuks välisuksed ilma linkideta, keerati võtmetega. Trepikoda kihas ja pahameel oli suur ja ilmselt jõudis ka tegijateni ja võib - olla ka öeldi midagi. Nüüd panime uued ja siiani on püsinud.
Infolehes ütlesin, et nii see enam edasi minna ei saa. Ummistused on puht inimeste lohakus, ka vandaalitsemine. Ja tõin ära kolm võimalust, kuidas selliste tööde eest maksta.
1. Luua avariifond, kuhu tehakse igakuiseid makseid. (mis minu arust pole kõige parem)
2. Jagame kulu korterite arvule ja lisame kuu arvele.
3. Maksab trepikoda, kus oli avariitööd.
4. Ummistuste puhul maksab püstik. (siin tuleb uurida veel, kuidas torud jooksevad, kas kindlasti oli ainult see üks püstik süüdi).
Otsustab järgmine üldkoosolek.
Kuidas teete teie oma majas?

Meil võetakse eelmise aasta avarii arved kokku ja jagatakse 12 kuu peale ära ning lisatakse hooldus kuludesse juurde.

Meil kogutakse terve aasta stabiilselt nii hooldustasu kui remondifondi, hind ruutmeetri kohta paika pandud üldkoosolekul.
Igasugused avariiremondid on remonditööde hulgas. Remondikulude eelarves on kirjas ka reserv ootamatuteks avariitöödeks, mis on suht suur.
Tegelikkus on selline, et avariitöödeks kulutatakse täpselt niipalju kui hädavajalik ja keegi pole tänaseni selle süsteemi vastu protesteerinud.
Kui on olnud võimalik süüdlane kindlaks määrata, oleme arve sellele korteriomanikule edasi esitanud. Näiteks ummistuse puhul, kus tehti kindlaks, et üks tädike oli kõik, mis pidi prügikasti minema, WC potist üritanud alla suruda. Ummistuse likvideerimise kulu ei ole mingi tavaline hoolduskulu.
Kui mingeid sarnaseid avariiremonte on hakanud rohkem tekkima, oleme üldkoosolekul tõstatanud probleemi, võtnud ette just selle kitsaskoha likvideerimise terves majas, pannud remondikulude eelarvesse. Lõppkokkuvõttes on odavam kogu maja torustik või juhtmestik välja vahetada, kui pidevalt tükati remontida.

Lasnakal on õigus, et tuleb lihtsalt kõik torud välja vahetada. Meie vahetasime põrandaalused kanalisatsiooni torud ja probleem sai lahendatud.
Aga arve on meil üks ja kõik kulud läheb sellelt arvelt. Raamatupidajale olen ammu andnud nimekirja, mis kulud lähevad remondifondist ja mis on hoolduskulud. Ja igasugused avariid, mis ei nõua süsteemi ümberehitamist likvideerimise käigus, on hooldusfondist.

Meil vastutab taolistel juhtudel vastavalt kas omanik, püstik või trepikoda. Pole õige kogu ühistut kellegi räpakuse eest karistada. Mis puudutab ummistusi, siis paljude korterite veetarbimine kipub olematu olema, põhimõtteliselt oleks õige arve nende korterite vahel jagada.

tähelepanelik kirjutas:Meil vastutab taolistel juhtudel vastavalt kas omanik, püstik või trepikoda. Pole õige kogu ühistut kellegi räpakuse eest karistada. Mis puudutab ummistusi, siis paljude korterite veetarbimine kipub olematu olema, põhimõtteliselt oleks õige arve nende korterite vahel jagada.

Ma ei taha mingit vaidlust alustada, aga kuidas on kellegi räpakuse eest terve trepikoda rohkem süüdi kui terve ühistu?

Meie ühistus tasutakse avariitööde eest remondifondist.

Ma arvan:
kui need kulud maksta remondifondist, siis on elanike suhtumine a´la mõisaköis las lohiseb, peaasi, et ise juurde maksma ei pea.
Kui need kulud kajastuvad arvel, siis distsiplineerib elanikke, sest ülejäänud on tigedad, et kellegi lohakuse pärast on lisa kulu. Ja kuigi kõik teatavad, et nemad küll midagi pole teinud (loll, kes tunnistab), ei tea nad kunagi, mida nende külalised/pereliikmed torust alla läkitavad.
Selle ummistuse näite põhjal oleks iga korter majas pidanud maksma 52.90.
Trepikoja maksustamise korral 156.25 korter ja püstiku maksustamise korral 625 korter. Karm värk.

No aga te võitegi järgmisel üldkoosolekul otsustada, et avariiremondi maksumus jagatakse korterite vahel ja lisatakse arvele. Ja juhul, kui teete kindlaks kes põhjustas avarii, siis maksab tema. Ja sellisel juhul peab olema avarii põhjustatud teadlikult või pahatahtlikult. Seda, et näiteks kanalisatsiooniummistuse korral maksavad ainult need korterid, kelle püstik umbes oli, ei pea mina õigeks. Inimest ei saa karistada selle pärast, et tal on selline ülemine või alumine naaber.

Pimeloom peab siis õigeks süvendada konkreetse osa ükskõiksust teiste elanike arvelt. Kas tarbevee ülemäärane kokkuhoid on teadlik, pahatahtlik või normaalne nähtus. Reeglina saavad ummistused sellest alguse.

Lihtsam on vahetada torustik, et oleks õige kalle ja kõik korras. Vahetus võib tunduda kallis, kuid edaspidised ummistused jäävad ära. Meil oli sellega löömist aastaid. Lõime ummistuse likvideerimise kulud kokku, pluss ebameeldivuse protsendi(nali!) ja enam pole kordagi ummistanud ega uputanud. Isegi mitte üheski korteris. Aga seisis ta meil hoolduskulude all eraldi reana avariifond. Kui tellisin töö korralikult firmalt, kes hea töö eest ka head hinda küsis, olin paar aastat rahvavaenlane. Nüüd pole kellelgi meeles, et meil see probleem oli.

esimesel aastal jagasime ruutmeetrite vahel ära. Teise aasta eelarvesse planeerisin konkreetse summa (eelmine aasta / 12 igakuiseks avariitöödeks. siiani töötab. Juhul kui õn tõestatud kellegi pahatahtlikus lisan kulu konkreetse süüdlase korteri arvele.

tähelepanelik kirjutas:Pimeloom peab siis õigeks süvendada konkreetse osa ükskõiksust teiste elanike arvelt. Kas tarbevee ülemäärane kokkuhoid on teadlik, pahatahtlik või normaalne nähtus. Reeglina saavad ummistused sellest alguse.

Oh ei, aga ma ei pea õigeks karistamist selle pärast, et ta kellegi naaber on. Kui sa suudad tõendada, et ummistus tekkis tarbevee vähesest kasutamisest konkreetse korteri poolt, siis karista teda, mitte kõiki sama püstikut kasutavaid korteriomanikke. Minu arvamuse kohaselt saavad reeglina ummistused alguse viletsast torustikust ja/või kanalisatsiooni visatud sobimatutest esemetest. Meie majas ei ole kolme aasta joksul olnud ühtegi kanalisatsiooniummistust kuskil püstikus, kuigi ka meil on vanainimesi, kes vähe vett kasutavad. Olid ummistused ainult keldri põranda all olevas torustikus ja peale torustiku vahetamist on ka need minevik.

Panna kulud trepikoja peale on hea mõtte. Kuid kas on see õige. Soovitaksin KÜS seadust rakendada. Teha juhatuse otsus ja see panna infotahvlile. Kui 10 ööpäeva jooksul keegi ei vaidlusta siis panna need korteriarvele. Ma teen nii.Omanikud on helistanud raamatupidajale ja küsinud. Kuid tal hea vastata , et juhatuse otsus oli selline.Kas teil siis infotahvlil ei ole kirjas, oli raamatupidaja vastus.Kuid mul on eelarvega paika pandud kanalisatsiooni kulud.sanitaarremont.Ega remondifondist küll neid kulusid katta ei saa Iga KÜ teeb omamoodi eelarve.Kuid ühes majas kus oli tihti Toru Abi väljakutsed . Vahetasin kanalisatsiooni trassi majast välja kuni liitumiskohani koos kanalisatsiooni kaevudega. Nüüd 2 aastat pole ma Toru abi kasutanud.100 mm toru vahetati 250 mm -se
vastu.
Ühes majas tekitas remondi käigus korteriomanik ummistuse. usute või ei . Kuid käidi seda ummistust puhastamas 3 korral.Ülevalt lükati ummistus kuni 2-se korruseni. Järgmisel päeval kuni esimeseni. Aga kolmandal päeval tehti siis täielikult. ülevalt kuni kaevudeni. Kuigi see samane töö oleks pidanud tegema kohe. kuid kogu selle ummistuse maksis korteriomanik kinni. Sest ta ise oli koguaeg nende juures kui nad seda tööd tegeid.See oli aus korteriomanik , kes tunnistas oma tehtud viga.
Veel kirjutan ühest mammikesest. Ega need vanurid vahest ei anna aru mida teevad. Kõik , mis oli võimalik lasi kanalisatsiooni .Seega WC potist alla. Ja ummistas toru nii, et temast alumine korter kannatas. kuid kus sellega ega ta seda tunnistanud.
issanda maailm on suur.

Ma arvan, et see on nii tähtis otsus ja puudutab kõiki kortereid, et jätaksin selle ülskoosoleku pädevusse. Tähtis on, et see ei läheks remondirahadest. Kulude trepikodadele jaotamises on oluline kasvatuslik moment, eriti meie väikeses majas. Meil halduskulu on see, mis läheb haldusfirmale, nii tulebki leida mingi muu moodus. Aga häid ideid sain Teilt küll, nagu alati.

Issandaloomaaiast: meil üks vanapaar, kes kahepeale tarbivad päevas keskmiselt 10 - 12 liitrit vett, toimetavad oma paksemad jäägid (vahepeal kõik jäägid) kõvasti kinni seotud kilekotis konteinerisse.