Põrandaküte veega.

[doris]

Kas keegi on sellise probleemiga kokku puutunud?
Meil üks (või mitu?) korteriomanik tegi remonti ja talle pandi vannitoa põranda alla veetorud, milles voolab maja kuum vesi. Nüüd, kui töö on valmis tuli ta allkirja küsima, et võib küll nii teha. Kardan, et see pole ainus korter, sest augustis oli maja soojatarbimine koletu suur. Annan endale aru, et ka ilm oli külm, aga kogu ühistu aja jooksul pole midagi sellist olnud.
Mida pakute lahenduseks?
Kuidas arvestada soojakulu, mis kulub selles vannitoas?
Halusfirma pakkus soojakuluks 100 W kuus m2-le. Soomes olevat arvutusel 25 W/m2.
Olen ma loll või, aga minu arust on see lausa naljakas.
Et Tallinna Küttel lasta paigaldada torudele andurid, mis soojakulu mõõdavad. Töö on kulukas ja nõuab lammutustöid.
Pliis help!

[eltron]

Kui Teil on ühistu siis oleks korterit remontiv korteriomanik pidanud küsima ühistu juhatuse nõusolekut enne selliseid töid ning peale seda taotlema luba omavalitsusest. Tegemist ilmselt omavoliga. Inimlikult asja võttes pole mõtet lammutustöid ette võtta. Sellisel juhul paigaldada soojamõõtja ja seda korteriomaniku kulul, sest tema tekitas sellise olukorra.

[k24]

Arvatavasti teil ühetorusüsteem, mis on juba iseeneset ajaga taskaalust väljas ja selline omavoli rikub tasakaalu hoopis, mis tähendab, et kellelgi kusagil jäävad toad oluliselt külmemaks. Vaata ka oma põhikirja, kus võib nt kirjas olla, et küttesüsteemi muutmine üldse keelatud. Minu subjektiivne arvamus selline, et küttesüsteemis ei tohiks pisematki omavoli lubada.
Infi küttekulu jaotamiseks saab siit: http://www.tepso.ee/index.php?leht=192

[pimeloom]

Doris, nagu ma aru saan kasutatakse vannitoa põrandakütteks ilmselt sooja vee tagasijooksu, mitte maja küttevett. Sooja vee tagasijooksule on tavaliselt vannitoas pandud käteräti kuivatustoru. See võetakse seinalt ära ja selle asemel pannakse küte vannitoa põranda alla. Kui see on nii, siis mina ei näe probleemi. Arvestage kütet ikka nii, nagu arvestate käteräti kuivatustoru eest. Kui aga on pandud kuuma vee pealejooksu toru, siis tuleb teil leida moodus küttekulu arvestamiseks.

[doris]

Aitähh!
Jah, seal on tõesti see vesi, mis S-torus. Kas nad jätsid ka S-toru alles, ei tea, inimest pole kodus.
Aga mis see kuuma vee pealejooksu toru on, ei tea ma muhvigi.
Vot selleks ongi meil haldusfirma, aga ......

[pimeloom]

Noh ega mina ka sellistes terminites tugev ei ole, aga minu mõtlemise järgi on pealejooksu toru see, mille kaudu vesi kraani jõuab. Tagasijooksu toru tagab vee ringluse. Kui see põrandakütte tegija on omale selle S-toru ka alles jätnud, siis arvestage seda S-toru kütmise raha topelt.

[k24]

Mitme kordselt seda raha arvestada sõltub vist sellest palju ta seda torustikku sinna pani ja isegi siugtoruga on see asi, et kui üks tegelane mingi osa sooja vahelt ära võtab, siis kellelgi jääb vähemaks ja kui selline asi massiliseks muutub, siis on jama. Ma nõuaks paberit, kus vastavat pädevust omav ekspert ütleks:
a) kas ja kuidas selline asi küttesüsteemi mõjutab (siugtoru on kah osake küttesüsteemist) ja kas eksperdi arvates võiks seda lubada
b) kas ja kuidas tegelasele selle eest tasu arvestada.

[pimeloom]

Ma ei tea kuidas need siugtorud (S-torud, käterätikuivatid - heal lapsel mitu nime!) mujal majades on, aga meie elamus on nad sooja vee tagasijooksu peal. Seega küttesüsteemist ikka täiesti sõltumatud.

[k24]

Pead ei anna aga pakun, et enamasti tegu sõltuv süsteemiga, kus üks mõjutab teist ehk üks küttesüsteem kõik. Kui 2 soojamõõtjat siis võib tõesti olla, et kütte ja siugtoru üksteisest kuidagi sõltu. Samas soovitan ikkagi pöörduda mõne inseneri poole või nõuda, et asjaga seotud korteriomanik seda teeks, sest praegu me oletame ja arvame, aga jama tekib sinul, kui seeläbi vale otsuse teed.

[doris]

Kust seda eksperti võtta? Omanik väidab, et tema ei teadnudki, et selline asi tehakse. Mängib "džohnutaja babat", ise veel arst.
Mind üllatavad aga need normid: Soomes 25 W m2/kuus ja meil 100 W m2/kuus. Kui nüüd arvutada ja rahaliselt, siis on nalja nabani. Minu juulikuu küte + kaod olid 113 krooni, augustis 158.
Ja nüüd ütleb haldusfirma, et selle korteri põrandaküte maksab 10 senti/m2 kuus e. siis kogu vannituba 30 senti. No tere talv!

[k24]

Küttesüsteemi projekteerijad/järelevalve tegijad on kõik eksperdid. MTR annab nende loetelu.

[pimeloom]

Pead ei anna aga pakun, et enamasti tegu sõltuv süsteemiga, kus üks mõjutab teist ehk üks küttesüsteem kõik. Kui 2 soojamõõtjat siis võib tõesti olla, et kütte ja siugtoru üksteisest kuidagi sõltu. Samas soovitan ikkagi pöörduda mõne inseneri poole või nõuda, et asjaga seotud korteriomanik seda teeks, sest praegu me oletame ja arvame, aga jama tekib sinul, kui seeläbi vale otsuse teed.

Nojah, alati saab oma elu keeruliseks elada.

[k24]

Saab tõesti. Teed pimelooma soovitusel otsuse, et tasu 2 korda siugtoru maks. X aasta pärast selgub, et maks oleks pidanud olema 4x või kasvõi 1,5x. Keegi on saanud kahju ja keegi peab hakama hüvitama ja ongi asi keeruline. Hetkel on keeruline probleemi tekitanud korteriomaniku olukord, kes tegelikult peab kõik tema tegevuset tulenevad kulud ja võimaliku kahju tasuma.

[pimeloom]

Vaata hea k24. Kui hakata sedasi siugtoru kütte eest väga täpselt raha arvestama, siis peaks arvestama ka siugtoru kujuga. Neid on ka hästi erinevaid - suuremaid ja väiksemaid. Vaieldamatult kütab suurem siugtoru rohkem kui väikesem.

[k24]

Pmst sinuga nõus pimeloom, et elu võiks võimalikult lihtne olla. Kui Dorisel oleks pädevust otsus ära teha ja seda ka vastavalt põhjendada, siis ta oleks seda juba teinud. Meil pole mõtet pisiasjade üle vaielda, sest vähemalt minu teadmisesd küttesüsteemidest seda ei võimalda. Juhin siin Dorise tähelepanu põhimõttelistele asjaoludele, mis mulle silma torkavad. Siugtoru (olgu siis natuke suurem või väiksem) on põrandaküttetorustikust põhimõtteliselt erinev (erinev vooluhulk, küttevõimsus jne).
....ja ma panekin põhimõtteliselt selle omavlitsenud korteriomaniku tõestama-selgitama, et kas ja kuidas nüüd kõik korras on, kuidas tasu arvestada jne.

[pimeloom]

Sul on paljuski õigus, k24. Dorise probleem tekkis selest, et inimene kes vannitoas ümberehitusi tegi, tuli pärast seda ütlema ja allkirja küsima. Kui ei oleks tulnud, ei oleks Dorisel ka probleemi. Ma ei tea, kui suurt ühistut Doris juhib, aga näiteks suurtes ühistustes tehakse peaaegu alati mõnes korteris remonti. See ei ole ka mõeldav, et juhatus käiks pidevalt kontrollimas, mida seal tehakse ja mida mitte.

Sina paneksid selle korteriomaniku, kes oma tegu takkajärgi ütlema tuli, nüüd tõestama-selgitama. Tore. Aga näiteks mis saab siis, kui tuleb välja, et selles majas on mõni korter juba ennem, ehk siis teadmata ajal sama moodi oma siugtoru asemel põrandakütte pannud?

[tähelepanelik]

Ühistu liikmete õigused ja kohustused paneb paika põhikiri, suure tõenäosusega on seal ka kirjas punktid ümberehituste ja sellest tuleneva kohta, mõistlik on siiski selle täitmist ühistu liikmetelt nõuda. Eriarvamuste korral peaks oma sõna ütlema üldkoosolek.

[doris]

Varem ei ole midagi sellist tehtus, sest mul juba pea viis aastat arvestused tarbimise kohta majas kuude lõikes ka see, palju läheb soojust vee soojendamiseks ja palju kütteks. Just suvekuudel tuleks see ilmsiks. Ja selle aasta augustis nii juhtuski. Ühte kahtlusalust korterit läheme täna õhtul kontrollima ja sinna probleemsesse korterisse ei saa enne neljapäeva. Tahan näha, kui suureks ta oma vannitoa on ehitanud ja kui suure pinna all on küte ja kas S-toru on ka alles. Võtsin laup. näidud (soojus, soe vesi) teen pisut arvutusi ja siis vaatab edasi.
Meil on väike maja (3. trepikoda, neli korrust ja 48 korterit). Kes teeb remonti on teada. Kui vaja, teeme lauskontrolli korterites. Eks teavitan tulemustest, aga teie arutelu on kosutav.

[PPV50]

Tegelikult ei tohiks suurt vahet ju olla, kui ruumi temperatuur jääb samaks st. põrandaküttel on vahel temperatuuri reguleeriv seade(see peab ka olema õigesti paigaldatud st ülejäänud vesi jookseb otse läbi muidu võivad jääda teiste ussid jahedaks) .
Või arvate, et ussiga oli vannituba 25 kraadi ja nüüd on 100 kraadi kuna põrandakütte toru on neli korda pikem (see oleks isegi teoreetiliselt võimalik kui pesuvee temperatuuri soojussõlmes ei piirata ja põrandaküttel regulaatorit pole).

See põrandaküte võib siis märgatavat mõju avaldada, kui sügisel maja veel ei köeta, ja ta jätab vannitoa ukse lahti ja hakkab selle arvelt korterit kütma.

See 100W/ruutmeetrile on arvutustes kasutatav norm(vajaminevat numbrit saab vaadata tabelitest kusagil lõunas võib see olla ka 5W/m2 ja tuba on soe) mis võetakse küttesüsteemi arvutusel aluseks, see tähendab seda, et ka väga külmal talvel peab suutma süsteem toa ära kütta.

Küsimus ka selle allkirja vajaduse kohta, ma saan aru, et allkiri võetakse enne tööde alustamist, sellega siis kinnitatakse et ühistu on planeeritavate töödega nõus(kui projektid ja muu vajalik on korras) aga mis allkirja tal tagantjärgi veel vaja on, sellest ma ei saa mitte aru.

[Lossmann]

See on üldlevinud nõks, et trepikoja soojaveeringlus viiakse läbi vannitoapõranda, mille arvelt siis soojendatakse ka vannituba.
Soojavee ringlus püstakus on vajalik selleks, et kraani avades tuleks koheselt sooja vett. Olen kuulnud juhtumitest, kus selline tegevus rikub tsirkulatsiooni, mis siis tähendab seda, et kraani avades ei tule enam kuuma vett koheselt vaid leiget. Selge on see, et tema vannitoapõranda soojendamise maksab kinni terve maja. 100w kuus kütta vannituba on absurd. 4 m2 vannitoa kütmiseks võib arvestada ca 100kw elektrienergiat kuus, kuna kasutatakse kütteks vett, siis tarbitakse see sama energia kogus sooja vee arvelt. See on juhul, kui vannitoa uks on normaalses olekus suletud, kui aga uks on pidevalt avatud ja ta kütab tervet korterit siis, on kulu oluliselt suurem.

Kui kütte toru e. käterätikuivati on seinale kinnitatud eraldub radikast oluliselt vähem soojusenergiat, kui siis kui ta on betoonis. Kuna betoon on otsese kokkupuutes toruga siis toimub soojusevahetus oluliselt intensiivsemalt kui õhus. Põrandasse võib tulla tuline vesi sisse, aga vesi mis väljub on leige. Tean juhtumeid, kus inimesed kütavad sellesama tsirkulatsiooni veega tervet oma korterit või siis kööki ja vannituba ja sellisel juhul on energia kadu tõesti suur.

[tiivit]

Meil oli ka ühel 5 korruse korteril veetud siutoru läbi põranda ,vastas seinale,mis tuli ka välja alles mitmed aastad hiljem seoses maja torustiku vahetusega.Asi lahendati nii,et korteriomanik pidi enda põranda ja siu küttele vahele ostma eraldi pumba.Kui tahab siugu või põrandat kütta, peab kasutama pumpa,lisaraha selle eest minuteada ei võeta.

[Mikk]

Eks see üks levinud nõks ole jah. Fakt on see, et see rikub tsirkulatsiooni ja olenemata sellest, kas see on tehtud korteri kütmiseks või lihtsalt mugavuse saavutamiseks, kinni maksavad selle maja teised elanikud. Vee kulu saab mõõta, aga seal seda ei esine, kuidas mõõta sealt eralduva soojuse kulu? Selleks, et mingeid trahvisanktsioone rakendada, peab olema tekitatud kahju täpselt rahaliselt hinnatav. Lihtsam on vist jah mängida korteriomandi seaduse ja ühistu põhikirja peale välja, et sellised asjad on omavoliliselt lubamatud ja tuleks likvideerida kohtades, kus need ei ole ette nähtud.

[küttespets]

Vannitoa põrandaküte on arvatavasti lahendatud siiski soojavee ringlustorust. On olnud juhuseid kui mõni kavalpea on kasutanud ka küttesüsteemi vett - siis lisaks vannitoa põrandale ka teiste ruumide põrandates.
Kui Vannitoa põrandakütteks kasutatakse sooja tarbevett ning seejuures on loobutud nn. käterätikuivatist siis võiksime jämedalt arvestada.
-- käterätikuivati võimsus ~300W
-- põrandakütte puhul võib arvestada kuni 120 W/m2 - oleneb põrandakütte torustiku sammust s.t. torude vahekaugusest ja paljudest teistest vähemtähtsatest teguritest.
Kui põrandakütte monteerimisel jäeti ära paneelipealne isolatsiooni kiht siis osa soojusest rändab läbi paneeli alumise korteri vannituppa tekitades seal nn. laekütte, mis on küll suhteliselt nõrk 20-30 W/m2.
-- Asja selgitamine tagantjärgi on suhteliselt keeruline - võib olla on ühendus soojavee tsirkulatsioonitoruga tehtud möödaviiguga -sel juhul saaks põrandakütte toimimist reguleerida - jäme toru ja mis marki on põrandasse pandud on omaette teema ( toru peab vastama san. nõudele).

Mõningase selguse toru jämedusest annaks vee temperatuuri vahe enne/pärast küttesiugu (olenevalt püstiku läbivoolust 5 kor. majal kuni 2 kraadi) ja selle võrdlemine käteräti kuivati omaga. Kui see on kaks korda suurem kui seinal paikneva siu oma ja mõlemast jookseb läbi ühepalju vett siis on ka põrandakütte võimsus (soojatarve) 2 korda suurem. Siis tuleks ka ,,vannitoa küte" vastavalt maksustada. Iseasi kui täpselt on võimalik temperatuure mõõta.