Korteriühistu Abi

Tere, kas kellelgi on kogemus uue majaga (ehitatud viimasel paaril aastal), kus pole veel kõik korterid müüdud, pole ehk ka veel ühistut loodud (sest kaldun arvama miskipärast, et kinnisvara firma pole sellest huvitatud). Ehk on kusagilete tulnud, et korteri ostnud inimestele n.-ö suratakse kaasa ka veel müümata korterite kulud?

Muutis Heino: Liigutasin teema õigesse alafoorumisse.

Põhimõtteliselt on nii, et arendaja otsib paremaks majandamiseks haldusettevõtte, kelle ülesandeks jääb siis edasine lepingute sõlmimine ja arvete koostamine. Tühjade korterite omanik aga on endiselt arendaja ehk arveid makasavad nemad, vähemalt mina olen sellise asjaga kokku puutunud siiamaani.
Samas arendajaid on erinevaid.

Arendajad teevad üsna hulle tempe. Ma siin kuulen, et üks arendaja on ühtlasi ka haldur ja kuna majas on suur osa kortereid arendaja oma, siis on üldkoosolekul määravaks tema hääled ja nende häälte enamusega otsustataksegi, mida ja kuidas majas elatakse. Suuromanikuna koostas arendaja/haldur ka korteriomanike olematu üldkoosoleku protokolli ja vormistas otsused, kus sisuliselt ainuisikuna otsustas, et ühistut ei moodustata. Minu arusaamist mööda pole arendajal mingit vastutust ega muud huvi maja vastu, kui niipalju, et seal korterid maha müüa. On olnud juhuseid, kus arendaja on korterite hinda kruvinud nii öelda varuga, et see kataks kommunaalkulud, mis tekivad enne korterite müüki.

Kas sa siis ostsid korteri uude majja või?

Ei, mina mitte, küll aga mu tütar.

Võimalusel saab ka kohe ju ühistu luua.

Jah, kuid ma ei tea, miks kinnisvaraarendaja ja haldur (üks ja sama isik) seda ei soovi. Kui talle kulub enamus korteriomanitest, siis on see tema otsustada. Ja teised peavad ära ootama, kuni korterid müüdud.
Siin peab olema mingi nõks, miks see on haldurile kasulik. Ma ei taba ära. Ehk oskab keegi arvata.

§ 11. Hääleõiguse piiramine

(1) Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

(2) Sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, ei ole korteriühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli häältest, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

no more comments

Siin on küsimus asutamiskoosolekust, kus on väheke teised tingimused. Seal otsustavad ikka need korteridm kellele kuulub suurem osa korteriomanditest.

Tuleb eha vahet - oluline

Reeglina ei tehta uutes majades koheselt ühistut, kuna arendaja mängib müügilepinguga maja haldamise paariks aastaks sõbralikule haldajale, kes siis osutab teenust. Uutel majadel on hea igasuguseid regulaarseid hooldusi teha ja selle eest raha küsida, kuna probleeme võiks vähem olla kui näiteks vanematel majadel. Inimesed ka reeglina keskmisest maksejõulisemad.

sirts kirjutas:Siin on küsimus asutamiskoosolekust, kus on väheke teised tingimused. Seal otsustavad ikka need korteridm kellele kuulub suurem osa korteriomanditest.

Sirts: KORTERIOMANDI SEADUS ütleb nii:

§ 19. Üldkoosoleku otsus
(1) Igal korteriomanikul on talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks hääl. Kui korteriomand kuulub mitmele isikule, teostavad nad hääleõigust ühiselt ning nendel on mitme peale üks hääl.

See peaks tähendama et sellel kellel on 20 korterit on igatahes ainult üks hääl (või olen ma asjast täiesti valesti aru saanud kuna mu Eesti keel kõige parem ei ole?)
Kui nii on, siis saavad need kes on kortereid ostnud ikka oma asja läbi viia ja ühistut moodustada. AGA mul on mulje, et KORTERIÜHISTUSEADUS annab iga korteri omanikule üks hääl - ja siis läheb ju asi hullemaks. Võibolla peaks ostjad/omanikud ootama nii kaua kui kõik korterid on müüdud ja nii kaua Korteriomandi seaduse järgi käituma/hääletama.

Kui tahad lugeda neid seadusi siis otsi Googles'is KORTERIÜHISTU SEADUS ja KORTERIOMANDI SEADUS ja saad ise lugeda mis nendes seisab ja mis vahe nendel on.

Rottie 1985, mul ei ole sellega probleemi. Võin sulle pikalt seletada siin mõlemat seadust üksipulgi lahti. Elu on pisut teine ja liigub väga karme strateegiaid. Kinnisvaraäris liigub suur raha ja see teeb arendajad/haldajad või mis iganes nad on, ülbeks. Ja need probleemid liiguvad ennekõike uutes majades, kus arendaja on sageli ka edaspidine haldaja ja ajab korteriomanikele puru silma nii mis kole. Aga inimesed ei viitsi vaielda ja nii see ebaõiglus õitsebki.
Aga selles on sul õigus, et seadused on meil üsna vastuolulised ja alati ei saa neid uskuda. Meil teeb seadusi kohus ja ainus õiglus on Riigikohtu lahend. Seega pole Eesti riigis õige olla seadusekuulekas, vaid riigikohtukuulekas.

sirts kirjutas:Rottie 1985, mul ei ole sellega probleemi. Võin sulle pikalt seletada siin mõlemat seadust üksipulgi lahti.
....
Aga selles on sul õigus, et seadused on meil üsna vastuolulised ja alati ei saa neid uskuda. Meil teeb seadusi kohus ja ainus õiglus on Riigikohtu lahend. Seega pole Eesti riigis õige olla seadusekuulekas, vaid riigikohtukuulekas.

Sirts, peale seda et ma olin postituse sisse saatnud nägin ma et mölemad seadused on siia riputatud. Ma tahtsin ainult aidata ja loodan et ma sind ei ärritanud. Ja siis märkasin samuti kui mitu postitusi sina oled teinud ja sain aru et katsun kedagi aidata kes juba suurem osa nende asjadest teab. Mea culpa ja anna andeks!
Aga kui kirjutad et "ainus õiglus on Riigikohtu lahend" kas se siis tähendab et Rigikohus on mõnda otsust teinud nii et enam ei kehti se "üks hääl ükskõik kui mitu korterit" kui maja kuulub Korteriühisuse seaduse alla ja Korteriühistut ei ole?

Ma ei tea, kas miskit on muudetud selle hääletamise osas, kuid näiteks see punkt, KÜSis, mis puudutab eelmise omanku võlga ja selle nõudmist, ei kehti enam ammu, kuid kahjuks ei ole seda minu meelest nüüd ka neis uutes seadusemuudatustes arvestatud, mida Riigikogu hakkab menetlema 4. juuni istungil. Riputasin selle millalgi siia uudiste alla.
Aga pole olemas korteriühisuseseadust, on KÜS ja KOS, millest võib ka leida vastuolulisust-