omanik ei soovi makse maksta

[ag24]

Tere!

mure järgmine: korteril on omanik, kes ei ela seal sees ja parasjagu müüb seda. Ta ei soovi korteriga kaasnevaid makse maksta (s.o maja üldhalduskulud) ja väidab, et tal on selleks seaduslik alus. Kas tõesti saab nii olla? Samahästi võin ma kaheks kuuks välismaale puhkama minna ja ma ka võib-olla ei soovi selle kahe kuu jooksul prügiveo, koridori koristamise ja muruniitmise jne. eest maksta...
ehk oskab keegi pädev antud teemal siin nõu anda? mida teha?

Ette tänades
A.

[pimeloom]

Loe Korteriühistuseadust. Kasuta siin portaalis otsingut, võlgnike teemat on siin palju lahatud.

[Valge]

Loomulikult ei ole tal õigus. Inimesed võtavad seaduse nime tihti suhu ja peidavad end selle taha, kuid küsi talt konkreetselt, milline seadus ja §. Usu mind, ta jääb vait või vihastab.
Peale selle on teil ka põhikiri, milles peaks olema kirjas ka ühistu likkme kohustused
samuti KÜS § 151. Majandamiskulud

[sirts]

Loomulikult ei ole tal selleks mingit alust. Kuni tema on omanik, on tal ka kõik kohustused, nagu omanikul. Kui ta müüb võlgades korteri maha, jääb talle ikka kohustus oma võlad maksta. Kuigi, jah, KÜ seadus räägib psiut muud - et uus omanik on kohustatud maksma.

[ag24]

väga tänan asjatundliku abi eest!

A.

[Kohalik]

Aga kas prügiveo eest peab omanik maksma, kui ta tegelikult ühistu korteris ei ela?

[pimeloom]

See sõltub sellest, kuidas teie ühistus need maksete jagamised korraldatud on. Uuri oma ühistu põhikirjast või kodukorrast.

[sirts]

Meie ühistus makstakse kõiki makse ühe inimese (omaniku)eest, kuigi korteris ei elata. Sest võta sa kinni, millal keegi seal elab millal mitte.

[Valge]

Pole vahet, kas elatakse või mitte, omaniku kohustused sellest ei vähene

[Kohalik]

Uurisin asja, meie põhikirjas ega kodukorras pole sõnakestki prügimajandusest. Meie ühistus on vaid 8 korterit ja hetkel arvutatakse prügiveo kulu korteri elanike arvu järgi ja kuna püsielanikud on vaid kuues korteris ja meie kolmeliikmelike pere on suurim, siis maksame meie oma paari prügikoti eest kuus üle 100 krooni. Seda on minu hinnangul liiga palju. Siit siis küsimus, et kas korteriühistu ise otsustab millise meetodiga kulusid jagada või on selleks ka mingid õiguslikud alused?

[k24]

Meil enam-vähem sama teema ja prügi on kah elaniku pealt. Kaks korterioamnikku on teavitnaud, et nad korteris ei ela ja palunud makse mitte arvestada ja kuna elanike aev on 0, siis prügi ei arvestagi ja kuna veemõõtja näit iga kuu sama, siis ka vee eest ei teki tasu. Samas maksavad nad haldus- ja hooldustasu ikka, sest seda arvestatekse korteri m2 kohta ja ruutmeetreid ei saa äkki 0 kirjutada. Samas on asjal ka sisuline põhjendus olemas, sest haldust ja hooldust ei jää vähemaks kui kodanikku sees ei ela. Mõnes aspektis võib jääda, aga samas on mõnel juhul just rohkem sebimist. Reeglina on ühistu põhikirjades järgmine liikme kohustus: ...täitma liikme kohustusi ka ajutisel äraolekul, kui juhatuse otsusega ei ole sätestatud teisiti.
Kui tegelane ei taha maksta, siis las toob põhikirjale või seadusele viite, et mille alusel ta tekib õigus m2 kohaseid tasusid mitte maksta oma äraolekul.

[pimeloom]

Uurisin asja, meie põhikirjas ega kodukorras pole sõnakestki prügimajandusest. Meie ühistus on vaid 8 korterit ja hetkel arvutatakse prügiveo kulu korteri elanike arvu järgi ja kuna püsielanikud on vaid kuues korteris ja meie kolmeliikmelike pere on suurim, siis maksame meie oma paari prügikoti eest kuus üle 100 krooni. Seda on minu hinnangul liiga palju. Siit siis küsimus, et kas korteriühistu ise otsustab millise meetodiga kulusid jagada või on selleks ka mingid õiguslikud alused?

Kulude jagamine on KÜ üldkoosoleku otsustada ja kirjas peab see olema põhikirjas.
Korteriühistuseadus
Paragrahv 151. Majandamiskulud

(1) Majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.