Korteriühistu Abi

Tere, Vahepeal on võetud igasugu vasturääkivaid otsuseid kohtutes, ei teagikus on see ainus tõde...
Meil on 1 elanik kes hakkas vaidlustama 0,2% päevas intessimäära. See juhtus alles siis kui alustasime kohtumenetlust võla kättesaamiseks. KÜ võttis selle interesssi otsuse vastu üldkoosolekul, mis on ka protokollis 4 a. tagasi. Nüüd väidab ta, et meil ei ole üle 0.07% mingit õigust nõuda. Kus juures see 0,07% ei läinud talle korda kuidagi, võlg kasvas üle 3K €. Tegemist on sihikindla parasiidiga, kes pole kordagi 6 a. jooksul õigeaegselt oma arveid maksnud.
Kohtuskäimine on veninud üle 9 kuu, ikka pole veel mingit otsust tulnud kuna on esitatud vastuväide siinmainitud põhjusel.
Mis meie väljavaade on? Kas peab hakkama kallist advokaati palkama? Ja põhiline; kas siiski üldkoosoleku otsus on seaduslik ja pädev antud küsimuses?

Võlglasel on õigus, seadusega on 0,07% viivis ja kui koosoleku otsus on seadusega vastuolus võetakse automaatselt aluseks seaduses kirjutatu. Seda ka KÜ muude ebaseaduslike otsuste kohta.
Alates 2018 uue seaduse Krts kehtima hakates viivise % langeb minu mäletamise järgi veelgi, peast ei mäleta. Trükkige Riigiteatajasse Krts.
Ja veel, kui võlg on vanem kui 3a., siis osa võlast on aegunud ja kohus lahutab selle võlast.

Milliseid sanktsioone siis kasutada? Kui veel edasi langeb, siis mis ooodi inimesi sundida oma arveid maksa? Parasiitlus elu normiks? Miks üldse midagi maksta?

Selliste parasiitide vastu muidu ei saagi, kui tuleb tihedalt kohtusse anda. Üle kuue kuu meie võlga ei lasegi, anname kohe kiirmenetluse sisse.

Tegelikult võiks hoopis seda seadusepunkti rakendada: Korteriomandiseadus § 14 sätestab, et juhul kui korteriühistu liige on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, siis võivad korteriühistu liikmed nõuda häälteenamuse
alusel, et ta oma korteriomandi võõrandaks ning majast lahkuks. Kui võlgnik seda vabatahtlikult ei tee,
siis on ühe kaasomaniku hagi alusel võimalik kohtu kaudu sundida seda isikut oma korterit
võõrandama, et asemele saaks ideaalis tulla parema maksekäitumisega isik.

ennkippel kirjutas:Võlglasel on õigus, seadusega on 0,07% viivis ja kui koosoleku otsus on seadusega vastuolus võetakse automaatselt aluseks seaduses kirjutatu. ......

Hea Enn, siin sa küll eksid. Korteriühistuseadus viitab juhatuse õigusele ega laienda seda üldkoosolekule.
Korteriühistuseadus § 7 lõige 4 ütleb, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

ennkippel kirjutas: ..... Alates 2018 uue seaduse Krts kehtima hakates viivise % langeb minu mäletamise järgi veelgi, peast ei mäleta. ....

Uues Korteriomandi ja korteriühistuseaduses on selle kohta alljärgnevalt kirjas nii:
§ 42. Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamine
(1) Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
(2) Kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel

Põhikirja võtab vastu üldkoosolek ja kui võlgnik kohtusse läheb, vaadatakse seal põhikirjas kajastatut. Kui see ei vasta seadusele, loetakse 0,07% õigeks. Mis puutub võlaõigusseadust, siis seda ju muudetakse. Seaduste muutmise nimekirjas on terve hulk muudetavaid seaduseid.

VÕS-ist vaatasin, et see viivise määr hakkab siis tulevikus poolaasta järel uuenema.
Suur rõõm korteriühistute raamatupidajatele.

Võlgnevuse aegumist rakendab kohus ainult juhul, kui võlgnik seda taotleb - vastasel juhul mõistetakse välja ka enam kui kolm aastat vana võlgnevus.
Kui kohus peab viivise osas tehtud üldkoosoleku otsust tühiseks, siis võimalik et vähendatakse viivist. Kui võlgnik põhinõudele vastu ei vaidle, siis kohtunik tema tähelepanu aegumisele kindlasti ei juhi.

Lisaks on suur rõõm ka kohtunikele, kes samuti seda kokku liitma peavad hakkama. Kuskilt lugesin, et umbes 0,01% saab olema viivis. Segaseks jääb praegu veel see + 8% aastas. Kas see ka KÜ-dele kehtib ja kas see tuleb sellele umbes 0,01 juurde?

Huvitav, mis eluvõõrad käpardid selle KÜS valmis soperdasid? Ise olles krooniliselt võlgu? Mis kasu on EKÜList üldse, kui selline teema nagu võlgnikud on ilma eriliste sanktsioonideta jäetud.?? See on ju üleriigiline ja igapäevane teema!
See ei ole ju telefoni järelmaksu maksmata jätmine ,kus mõjutatud asjapooli on ainult 2. KÜ võlgnike pärast kannatab ju kogu KÜ elanikkond, kui remondifondist jm. kaetakse hetkekulud. Ning parasiitlus vohab takistamatult edasi...Tramaeivõi..

ennkippel kirjutas:Põhikirja võtab vastu üldkoosolek ja kui võlgnik kohtusse läheb, vaadatakse seal põhikirjas kajastatut. Kui see ei vasta seadusele, loetakse 0,07% õigeks.

Hea Enn, palun täpsusta mis seadusele peab vastama viivise protsent põhikirjaga kokkulepitule. Ja lisaks palun selgita, et miks ja mille alusel loetakse number 0,07 õigeks.

Vaata siin paremal pool seaduseid. Korteriühistuseadus §7.4 . Ainult, et see kehtib 31detsembrini 2017.a.

Natali rääkis siin võlglaste kohtusse andmise kohta küll sula tõtt, teen 4 ühistule juhatuse liiget ja muidu ei saagi, kui lintsi üks võlglane igas ühistus teiste hirmuks ära, siis on kord majas. Mis aga 2018. a puudutab, siis see on minu jaoks küll veel udune viivise suhtes. Põhikirjasid muutma vist ei hakka, küll seadusepügal paika asja loksutab, raamatupidajad vast nokivad õige protsendi välja. Kes uusi põhikirjasid teevad, peavad sinna sisse kirjutama lihtsalt, et ühistul on õigus viiviseid arvestada vastavalt kehtivale seadusele.

MargusT kirjutas:

ennkippel kirjutas:Põhikirja võtab vastu üldkoosolek ja kui võlgnik kohtusse läheb, vaadatakse seal põhikirjas kajastatut. Kui see ei vasta seadusele, loetakse 0,07% õigeks.

Hea Enn, palun täpsusta mis seadusele peab vastama viivise protsent põhikirjaga kokkulepitule. Ja lisaks palun selgita, et miks ja mille alusel loetakse number 0,07 õigeks.

ennkippel kirjutas:Vaata siin paremal pool seaduseid. Korteriühistuseadus §7.4 . Ainult, et see kehtib 31detsembrini 2017.a.

Hea Enn, ma juba üleeelmises oma postituses kirjutasin sinu väitele vastuse, et sinu viidatud KÜS § 7 lõikes 4 viidatud 0,07% piirang kehtib korteriühistu juhatusele, aga mitte üldkoosolekule.

Kas ma saan õieti aru, et Sa nagu väidad üldkoosoleku otsusega võib suurema protsendi arvestamist lubada? EKÜL korteriühistu juhi põhikoolituse õppematerjalide osa SUHTED VÕLGNIKEGA, VÕLGADE SISSENÕUDMINE KORTERIÜHISTUS kirjutab ka 0,07% ja juhatus on seaduses selle pärast, et korteriühistus on juhatusel õigus ja kohustus võlgnikega tegeleda, üldkoosoleku luba ei pea olema. Jah, kui just põhikiri teisiti ette ei näe, aga see oleks väga imelik. Üldkoosolek võib küll otsustada viiviseid mitte arvestada, kuid üle 0,07% tõsta ei tohi. Suurema protsendi õigus on äriühingutel. Kas Sul on ette näidata mõni korteriühistut puudutav kohtuotsus, kus arvestati suuremat protsenti?

ennkippel kirjutas:Kas ma saan õieti aru, et Sa nagu väidad üldkoosoleku otsusega võib suurema protsendi arvestamist lubada?

Jah Enn. Sa saad õigesti aru ja väidan, et üldkoosolek saab teistsuguse protsendimäära põhikirjaga määrata. Ja omanike kokkulepe põhikirjaliselt ei ole tingimuslikult sama, mis tavaline üldkoosoleku otsus. Ja minu väite aluseks on nii KÜS kui ka VÕS. KÜS seab küll piirangu juhatusele, aga ei sea piirangut üldkoosolekule. Ja VÕS § 113 VIIVISED lõigus 1 on kirjas, et kui lepinguga (KÜ põhikiri on ju korteriomanike vahelise leppe tulemusdokument) on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

ennkippel kirjutas: EKÜL korteriühistu juhi põhikoolituse õppematerjalide osa SUHTED VÕLGNIKEGA, VÕLGADE SISSENÕUDMINE KORTERIÜHISTUS kirjutab ka 0,07% ja juhatus on seaduses selle pärast, et korteriühistus on juhatusel õigus ja kohustus võlgnikega tegeleda, üldkoosoleku luba ei pea olema. Jah, kui just põhikiri teisiti ette ei näe, aga see oleks väga imelik.

Mis siin imelikku on kui üldkoosolek otsustab põhikirjaga sätestada võlgnikega tegelemise korra? Vastupidi. See oleks isegi väga hea kui juhatus saab omanike poolt selged juhised teemaga tegelemiseks.

ennkippel kirjutas: Üldkoosolek võib küll otsustada viiviseid mitte arvestada, kuid üle 0,07% tõsta ei tohi.

Mis seadus ja mis paragrahv on sinu kategoorilise väite aluseks, et üldkoosolek ei tohi kõrgemat kui 0,07% määrata?

ennkippel kirjutas: Suurema protsendi õigus on äriühingutel.

Kus seaduses on kirjas, et tulundusühing võib suuremat määra kui 0,07 määrata, aga mittetulundusühing ei tohi?

ennkippel kirjutas: Kas Sul on ette näidata mõni korteriühistut puudutav kohtuotsus, kus arvestati suuremat protsenti?

Mul ei ole sellist seadust ega kohtuotsust ette näidata, kus seadusepügal või riigikohtu otsus oleks öelnud, et kõrgem protsent kui 0,07 on vale kui üldkoosolek oma põhikirjaga on seda reglementeerinud. Ja ma ei usugi, et selline riigikohtu otsus olemas on, sest seadus annab võimaluse omanikel kõrgemat määra kui seaduses kirjas on kokkuleppega määrata.
Aga kui sa nõnda kategooriliselt väidad, et ei tohi olla kõrgemat kui 0,07, siis kas sul on mõnda seadust või riigikohtu otsust ette näidata, kus ülalmainitud tingimustel seadis riigikohus oma otsusega või seadus sõnastusega 0,07 % ülempiiriks.

Kui nüüd tähelepanelikult vaadata, oli teema üldkoosoleku otsus 0,2 % viivise määramisest. Üldkoosoleku otsus ei ole sama, mis põhikiri. Kui üldkoosolek oma otsusega muudab põhikirja ja seda üldkoosoleku otsust ei vaidlustata 3 kuu jooksul, siis situatsioon muutub ja loetakse õigeks põhikiri. Aga tore oleks edaspidi tagasisidet saada lemmult menetluse kohta.

28 veebruar peaks kohtuotsus tulema, ootan ise ka kärsitult...

Sa saad õigesti aru, et üldkoosolek saab teistsuguse protsendimäära põhikirjaga määrata. Ja omanike kokkulepe põhikirjaliselt ei ole tingimuslikult sama, mis tavaline üldkoosoleku otsus. Ja minu väite aluseks on nii KÜS kui ka VÕS. KÜS seab küll piirangu juhatusele, aga ei sea piirangut üldkoosolekule. Ja VÕS § 113 VIIVISED lõigus 1 on kirjas, et kui lepinguga (KÜ põhikiri on ju korteriomanike vahelise leppe tulemusdokument) on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

«Seadusjärgsest kõrgema viivise nõudmiseks peab olema asjassepuutuva korteriomaniku nõusolek, st. seda saab kehtestada korteriomanike kokkuleppega, kuid mitte korteriühistu põhikirjaga,»

See on Urmas Mardi selgitus. http://kodu.postimees.ee/4019359/uus-se ... ke-viivist?

aivo kirjutas:

Sa saad õigesti aru, et üldkoosolek saab teistsuguse protsendimäära põhikirjaga määrata. Ja omanike kokkulepe põhikirjaliselt ei ole tingimuslikult sama, mis tavaline üldkoosoleku otsus. Ja minu väite aluseks on nii KÜS kui ka VÕS. KÜS seab küll piirangu juhatusele, aga ei sea piirangut üldkoosolekule. Ja VÕS § 113 VIIVISED lõigus 1 on kirjas, et kui lepinguga (KÜ põhikiri on ju korteriomanike vahelise leppe tulemusdokument) on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

«Seadusjärgsest kõrgema viivise nõudmiseks peab olema asjassepuutuva korteriomaniku nõusolek, st. seda saab kehtestada korteriomanike kokkuleppega, kuid mitte korteriühistu põhikirjaga,»

See on Urmas Mardi selgitus. http://kodu.postimees.ee/4019359/uus-se ... ke-viivist?

Jään endiselt oma arvamuse juurde, et kui KÜ üldkoosolek enamuse liikmete otsusega on kehtestanud põhikirjaga viivise protsendimäära ja keegi pole seda otsust vaidlustanud, siis on see kohustuslik kõigile liikmetele ehk korteriomanikele. Saan aru ka ajalehe artiklis räägitud väite vaatenurgast, et leppega peavad liituma kõik korteriomanikud, aga olen väga huvitatud nägemast sellekohast riigikohtu lahendit, mis otseselt ütleb ära, et üldkoosolek ei või kõrgemaid määrasid rakendada kui seadustes kirjas.

0,022% ? ? WTF? Huvitav, mis siis veel motiveeriks arveid maksma? Mida kuradit seal EKÜL tehakse? Kas neil üldse mingit hääleõigust seaduse väljatöötamisel oli? Mis selle organisatsiooni mõte on?
Jääb siis üle iga kuu kiirmaksemenetlusega kohtuid koormama??

lemmu kirjutas:0,022% ? ? WTF? Huvitav, mis siis veel motiveeriks arveid maksma? Mida kuradit seal EKÜL tehakse? Kas neil üldse mingit hääleõigust seaduse väljatöötamisel oli? Mis selle organisatsiooni mõte on?
Jääb siis üle iga kuu kiirmaksemenetlusega kohtuid koormama??

Palun ära süüdista EKÜL-i kui tema tegemistega kursis pole. EKÜL võitles väga tuliselt nimetatud seaduse väljatöötamisel KÜ huvide ja mõistlike lahenduste eest. Ja üldse, kus viga näed laita, seal tule ja aita. Rahulikku ja mõistlikku meelt sulle.

Meie ühistus on see praegu kehtiv määr 0,07% päevas põhikirja kantud.
Tõesti oleks huvitav teada, kas uue seaduse kehtima hakkamisel tuleb meil lähtuda seadusest või saame ka edaspidi rakendada siis juba põhikirja järgset viivisemäära.

Kahjuks kohus on seisukohal, et üldkoosoleku otsus ei loe midagi.
0,07% ongi maksimum mida parasiitluse eest saab küsida. Tuleb siis hakata iga paari kuu tagant kohtuid pommitama et raha saada. Ja siis kohtud hädaldavad, et nad on ülekoormatud.
Jätkuvalt olen seisukohal, et 0,07% EI SUNNI KÜLL KEDAGI MAKSMA.
MargusT, oled vist EKÜLi esindaja, aga kuidas seletada nii idiootse seaduse vastuvõtmist??? Kus on siin antud punktis KÜ jaoks parem seadus?
Või äkki on mingi sedasepügal millega siis võlgnikke maksma sundida millest me ei tea veel? Palun valgustada üldsust.

EKÜL ei mängi siin rolli, vaid Euroopa Liit, millega ühtlustatakse seaduseid ja standardeid.