Korteriühistu Abi

Tere.Probleem selline,et kortermaja 18 korteriga.Kõik korterid koristavad maja ümbrust,niidavad muru,koristavad trepikodasid... Aga üks korter ütleb,et teda see ei huvita ja lihtsalt ei tee,isegi oma trepikoda ei korista!Kas on võimalik vähemalt sellel ühel korteril eraldi tõsta kasvõi hooldustasu(on selline asi seaduslik,et ühel korteril hooldustasu kõrgem kui teistel?).Või on mingisugune muu võimalus?Palun aidake,kuidas sellist asja lahendada,sest selle korteriga rääkimine ei aita.

Saab, kui vastav üldkoosoleku otsus vastu võetud või kodukorras selline punkt sees. Ma peaks siinjuures natuke täpsustama Eesti vabariigis kehtiva standardi järgi peaks olema heakorra tasu. Paljudel ühistutel on iganenud hooldustasu, milles tegelikult koos haldus, heakord ja ka remondifond. Kusjuures remondifond peaks raudselt eraldi olema ja seda ka majandusaasta aruandes eraldi näitama. EKÜL õppematerjalid näitavad hooldusena seadmete hooldust. Mina soovitan kõigile võrdsetel alustel heakorda arvestada m2 alusel ja patustajal koefitsiendiga tõsta seda, et kõigi kulud oleks m2 alusel ühesugused. Aga jah, enne peate selle üldkoosoleku otsusega vastu võtma.

Tänan.Nagu ma aru saan,kui üldkoosolek on nõus,siis võin selle korteri tasu ruutmeetrilt natuke kõrgemaks tõsta,kui teistel.Kes koristavad,neil väiksem ja kes ei taha oma aega koristamisele raisata,neil kulutused ka suurenevad.Arvan,et nii on õiglane.Kartsin lihtsalt,et äkki läheb kuidagi seadusega vastuollu.
Äkki on mõni ühistu ka nii toiminud?Jagage oma kogemusi sellistes olukordades.
Tänan.

Üldkoosoleku nõusolek ja arvestuspõhimõte, mõlemad tuleb vastu võtta.
Sellest on kirjutatud ajakirjanduses, aga sellest on jupp aega tagasi.

jassi kirjutas:Kõik korterid koristavad maja ümbrust,niidavad muru,koristavad trepikodasid... Aga üks korter ütleb,et teda see ei huvita ja lihtsalt ei tee,isegi oma trepikoda ei korista!Kas on võimalik vähemalt sellel ühel korteril eraldi tõsta kasvõi hooldustasu(on selline asi seaduslik,et ühel korteril hooldustasu kõrgem kui teistel?).Või on mingisugune muu võimalus?Palun aidake,kuidas sellist asja lahendada,sest selle korteriga rääkimine ei aita.

Kõiki KÜ liikmeid tuleb kohelda võrdsetel alustel ja erisusi maksudega teha ei tohi. Nendelt, kes ei korista, soovitan võtta sellekohane kirjalik avaldus, et nad ei soovi koristada ja on nõus maksma oma osa koristamise eest. Seejärel teostab juhatus koristaja leidmiseks konkursi ja tekkinud kulu esitab mittekoristajale. Või kui ta ei ole nõus avaldust esitama ja maksma, siis teha vastupidi. Leida koristaja, kellega lepitakse kokku korra koristamise hinna ja need, kes on nõus esitama avalduse, siis nemad vabastama maksmisest. Ja kui need lahendused läbi ei lähe, siis saab edasi mõelda.

ennkippel kirjutas:Saab, kui vastav üldkoosoleku otsus vastu võetud või kodukorras selline punkt sees.

Kõik regulaarsete (ehk korduvate) kulude jagamise põhimõtted tuleb kajastada põhikirjas.

ega iga asja jaoks ei saa koristajat võtta!Kui teised korterid on nõus ise koristama,siis peab seda tegema ka see üks korter või palgaku enda eest siis koristaja.Kirjutasin ka juristile,sealt tuli ka vastus,et selleks on vaja üldkoosoleku otsust,siis kõik ok.
Kas siis maksustamisel peab olema võrdsus aga töötamisel maja ümbruses siis ei pea või?

Kõiki ongi koheldud võrdsetel alustel ja põhikirja muutma ei pea. M2 põhine arvestus nimelt, lihtsalt koefitsienti saab luuseril muuta. Aga selleks peab olema alus-üldkoosoleku otsus. See on üks võimalus. Teine võimalus fikseerida üldkoosoleku otsusega ühe tunni heakorratööde hind ühele ruutmeetrile. Sellega on täidetud m2 põhine arvestuse põhimõte ja ka võrdsed alused, kes maksab rahaga, kes tööga.

jassi kirjutas: Kirjutasin ka juristile,sealt tuli ka vastus,et selleks on vaja üldkoosoleku otsust,siis kõik ok.

KÜ rahalisi asju saabki lahendada ainult üldkoosoleku otsusega, kui põhikirja järgselt pole õigust delegeeritud näiteks juhatusele.

jassi kirjutas: Kui teised korterid on nõus ise koristama,siis peab seda tegema ka see üks korter või palgaku enda eest siis koristaja.

Aga ta teil ju ei korista. Järelikult peab juhatus reageerima ja teema ilma tülitsemiseta ära lahendama. Pakkusin tülivaba lahenduse välja. Ja eks analoogseid lahendusi võib teisigi välja nuputada. Aga õiendamisega, et sa pead koristama, tülitsemisest kaugemale ei jõua.

jassi kirjutas: Kas siis maksustamisel peab olema võrdsus aga töötamisel maja ümbruses siis ei pea või?

Võrdne kohtlemine on ka see kui üks teeb ja teine maksab, et tehtaks.

ennkippel kirjutas:Kõiki ongi koheldud võrdsetel alustel ja põhikirja muutma ei pea. M2 põhine arvestus nimelt, lihtsalt koefitsienti saab luuseril muuta.

Kui tegemist regulaarse maksega ja kaldutakse kõrvale ruutmeetripõhisest maksest, siis need tuleb kajastada põhikirjas.

ennkippel kirjutas: ... lihtsalt koefitsienti saab luuseril muuta. ...

Kujuta nüüd ette kohtuvaidlust ses küsimust. Esiteks mille alusel teda luuseriks nimetad. Võibolla ei sobinud talle pakutud aeg ja ta planeeris koristada kunagi hiljem. Teiseks. Koefitsent ei ole sama, mis reaalselt tekkinud kulud. ... Ja maksadki lisaks sellele, et koristamata ka teisepoole kohtukulud kinni.

ennkippel kirjutas: Teine võimalus fikseerida üldkoosoleku otsusega ühe tunni heakorratööde hind ühele ruutmeetrile. Sellega on täidetud m2 põhine arvestuse põhimõte ja ka võrdsed alused, kes maksab rahaga, kes tööga.

Sobib ka. Aga väikse täiendusega, et mittekoristajalt tuleb selleks ka sellekohane taasesitamist võimaldav tahe (nt avaldus või nõusolek paberil, elektrooniliselt)kätte saada.

Kuidas te kujutate ette, et ratastoolis kinnistuomanik (näit lähedased surnud ja lapsi pole) hakkab sügisel lehekotte tõstma?
Selleks on hetkel ette nähtud puudetoetus, aga see kaob ju üsna kohe töövõimereformiga. Jah, need puudega inimesed, kes suudavad liikumispuude kõrvalt ajuga raha teenida, maksavad selle sügisese lehekoti tõstmise kinni, aga kui KÜ põhikiri sellist võimalust ette ei näe?
/ise liikumispuudega elik lehekotitõstmisvõimetu/

Kui on invaliid,siis on see ka kõigile teada ja selle käest mina nõudma ei hakkagi.Natuke inimlikkust,sellise inimese eest olen ma nõus ise selle töö ära tegema.Ja nii ma ühe korteri eest ka teen(aitavad ka teised).Aga praegult on jutt ikkagi inimesest,kes on igati terve ja käib tööl.Ta lihtsalt põhimõtteliselt ei ole nõus midagi tegema ja ei taha selle eest ka maksta.

jassi'le
Miks peaks invaliid kõigile teada olema? Terviseinfo on delikaatne isikuinfo.
Hetkel ma veel ratastoolis pole ja peale minimaalselt aeglasema kõndimise ei reeda midagi. Paljud ei soovigi oma tervisemuresid terve majaga jagada.
Kui seni sai sellist ühise kodu kulu invaliid toetada puudetoetuse kaasabil (kaasabil, mitte ainult selle abil) siis kohe järgmisest kuust (hetkel 06/2016) on asi keerulisem.