Korteriühistu Abi

Kuni 2015 juuni alguseni oli selge, et sellist asja ei ole lubatud korraldada.
Nüüd aga Riigikohus muutis meelt.
Tsiteerin:
"Lisaks leidis Riigikohus, et VÕS § 113 lg-st 6 tulenev keeld küsida viivist intressi tasumisega viivitamise korral võib üldse olla välistatud (ehk viivist võib nõuda ka intressilt), kui poolte uus kokkulepe on oma sisult käsitletav kompromissilepinguna ja ei ole lihtsalt maksetähtaja pikendamine või eelmise laenu kustutamiseks uue laenu andmine.
Seda, et uus kokkulepe on kompromiss – ehk kokkulepe, mille käigus mõlemad pooled tegid järeleandmisi ja muutsid vaieldava olukorra vaieldamatuks, peab Riigikohtu hinnangul tõendama huvitatud pool ehk laenuandja."

Mida tähendab see nüüd korteriühistutele (ja ka seega võlgnikele)?

Hetkel endal situatsioon, kus Põhikirjas on, et ainult Üldkoosolek määrab viivise ja selle sissenõudmise korra, aga juhatus on juba ise teinud koosoleku ja otsuse. Teadupärast juhatuse koosolek ei muuda Põhikirja ning lisaks seadus ei kohusta KÜ juhatust viivist "korjama", vaid annab kõigest võimaluse seda teha.

Arvan, et see puudutab vaid neid KÜ-sid, kes ei suuda tähtajaks tasuda pangalaene ja nende intresse. Nii laenu kui ka intressi tasumine sellelt on laenulepinguga paika pandud. Ilmselt mõeldakse siin lepingulisi laenuintresse, millede hilinenud maksmiselt tahetakse hakata arvestama viivist.
Tasumata viivisesummalt omakorda viivist ei ole arvestatud ei senini ega ei tohi hakata arvestama ka edaspidi. Viivist arvestatakse vaid põhivõlalt. Ilmselt pank peab põhivõlaks nii laenujääki kui ka lepinguliselt makstavaid intresse.
Korteriühistuseadus lubab juhatusel hakata viivist arvestama 0,07% päeva kohta.
Korteriühistuseadus:
§7. (4) Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

Mis puutub põhikirja ja seadusesse, siis seadus on tugevama jõuga kui põhikiri. Üldkoosolek võib otsustada viivise protsendiks kasvõi näiteks 0,5% päeva kohta (see on ka kohtulahenditest läbi läinud ja õigeks tunnistatud), kuid juhatusel on iseseisevalt õigus kuni 0,07% päeva kohta otsustada. Juhatuse kohustus on võlglastelt raha sisse nõuda ning õigus võlglastele viivist arvestada. Kohustused ja õigused peavad käima käsikäes, ei näe siin probleemi.

lasnakas,
seadus ütleb ka "kui põhikirjas pole sätestatud teisiti".
Juhatusel ei ole kohustust viivist koguda, vaid õigus. Viivist ei pea ilmtingimata koguma, sest tegu MTÜ-ga, so mittetulundus.
Alates suvi 2015 keskpaik võibki teatud juhtudel hakata ka KÜ viiviselt viivist arvutama, seda ju Riigikohtu otsus tähendabki, lasnakas, vananenud infol põhinete.

Vello, Sinu tekst: "Lisaks leidis Riigikohus, et VÕS § 113 lg-st 6 tulenev keeld küsida viivist intressi tasumisega viivitamise korral võib üldse olla välistatud (ehk viivist võib nõuda ka intressilt), kui poolte uus kokkulepe on oma sisult käsitletav kompromissilepinguna ja ei ole lihtsalt maksetähtaja pikendamine või eelmise laenu kustutamiseks uue laenu andmine."

Kusagil ei ole juttu viiviselt viivise arvestamisest. Eeltoodud probleem on pankadel. Laen ise ei ole ei kulu ega tulu. Üks annab võõra raha välja ja teine kasutab seda. Pankade jaoks on laenuintress nagu teenusemüük, mille tasumisega viivitamisel senini ei võinud nad viivist arvestada, edaspidi siis ilmselt võivad. Küsimus oli laenuintresside maksmisega viivitamisel viivise arvestusest, mitte tavalistest kü võlglastest ja nende arvete viivistest. Viivistelt omakorda viiviste arvestamisest pole juttugi olnud.